Koolitus jätkub ja pildid: Elu ja töö Soomes, 6. osa

Tööpäev oli vastavalt koolituse plaanile sarnane eilsele. Terve päeva sai sõidetud läbi Helsingi Espoo linnajaos erinevaid bussiliinide marsruute.

Peamiselt sai tiirutatud bussiga ikka Espoos, kus meie ettevõtte peamised bussiliinid ka asuvad.

Helsingi Kamppi kaubanduskeskuse lõpp- peatusesse täna me ei sõitunud. 

Kamppi lõpp- peatus meenutab mõningal määral Tallinna Viru keskuse busside maa-alust lõpp-peatust.

Kui tuua Espoo elurajoonide kvartalisiseste teede võrdluseks sisse näiteks Loksa- Pärispea- Viinistu tee siis nimetatud Viinistu tee on lausa lennuvälja laiusega võrreldes siinsete eramajade rajoonides olevate teedega.

Kui kaks bussi vastakuti satuvad sellisel kitsal teel peab olema vägagi tähelepanelik. 

Kolmeteljelise nn teli bussiga on sellistel kitsastel teedel sõitmine bussijuhile vägagi adrenaliini pakkuv tegevus (mõnes kohas). Hoolas tuleb olla ka järskudes kurvides. 

Vastastikune viisakus eelkõige bussijuhtide vahel ja kõik laabub.

Täna käisime ka Serena veepargi juures asuvas liinibusside lõpp- peatuses. Polnudki enne Serena veepargi kandis käinud ja nüüd sai ka see koht ära vaadatud.

Tööpäeva lõpus sai natuke ka harjutatud Soome bussides kasutatava kassasüsteemi tööd. 

Kassa töö õppimine jätkub veel ka edaspidi mõnel koolituspäeval. 

Mingi kosmosetehnoloogiaga antud juhul tegemist ei ole. 

Bussi kassaaparaat on tegelikult oma ehituselt palju väiksem ja ka lihtsam, kui seda on näiteks Harju maakonnas sõitvatel liinibussidel.

Pildid liinubussis kasutust leidvast kassaaparaadist Buscom.

Pilt VDL liinibussi juhi töökohast

Järgmisel st 2015 aastal on tulemas Helsingi liinibussides kasutusele uut tüüpi kassaaparaadid. 

Uute kassaaparaatidega saab ka võimalikuks pangakaardiga sõidu eest bussis tasumine. 

Ka hakkab uus kassaaparaat bussijuhile liini marsruuti näitama on- line elik siis samuti kui auto navigeerimise seade.

Samuti sai täna välja võetud ettevõtte raamatupidamisest toidutalongid elik soome keeli siis ruokakupongit.

Neid on ühes pakis 10 tk ja osa nende kupongide hinnast korvab tööandja. Jällegi ilus zest tööandja poolt. 

Aasta peale koguneb sellisest toetusest päris kenake summa.

Õhtul, peale tööd seadsin sammud Tapiola ujumiskeskusesse. Oli vägagi viisakas ja puhas spordikeskus. 

Meie ettevõtte töötõendiga saime kui võluvitsa väel tasuta sissepääsukaardid ja veeprotseduuride nautimine võis alata.

Tapiola ujumiskeskuse ühe kasutuskorra pikkus on 1,5 tundi (võib ka pikemalt olla aga siis tuleb ise juurde maksta). 

Selle aja sisse peaks mahtuma mullivanni, aurusauna, soome sauna teenuste nautimine ja ujumine või lihtsalt sulistamine vastavalt soovile.

Esimesel korral jäi ujumine suht tahaplaanile ja esikohale tõusis rohkem mullivanni kasutamine, et kangeks jäänud lihased natukenegi pehmemaks vormida. See õnnestus päris hästi.

Ujumiskeskuses oli näha meeste poolel üllatavalt palju isasid oma pisikeste lastega koos. 

Niipalju kui ma Eestis olen ujulastes käinud pole ma sellist perekondliku idülli, milline täiesti loomulik on, küll juhtunud nägema.

Tapiola ujula on 25 meetri pikkuse basseiniga ja lisaks on veel kolm väiksemat basseini samas kompleksis.

Ujumiskompleks ise ei ole teab mis suur aga väga kompaktse paigutusega ning kasutajasõbralik.

Kuigi sattusime ujulat külastama ajale, kui enamus tööinimesi töö on lõpetanud ei olnud tunda, et ujula oleks olnud üle rahvastatud. 

Kõigile jagus ruumi ja vabadust oma tegevuste jaoks.