3. veebruar 2018

Mõtteid poliitilise toetusstreigi kohta 02.02.2018: Elu ja töö Soomes, 47/2. osa

Reedese päeva 02.02.2018 SAK poolt organiseeritud ühepäevane poliitiline toetusstreik on selleks korraks Soome Vabariigis toimunud.

Muljetest poliitilise toetusstreigi kohta.

Vaatamata poliitilisele toetusstreigile liinibussid kogu Helsingi piirkonnas liikusid aga osaliselt.

Ütleme nii, et tavalise päevaga võrreldes umbes neljandik liinibussidest teenendasid reisijaid.

Kuivõrd tegu oli poliitilise streigiga siis kas töötaja läks tööle või jäi koju oli tema enda otsustada.

Poliitilisest streigist osavõtt ei olnud kohustuslik mitte mingil moel.

Kohustuslik (niivõrd kuivõrd) oli streik vaid ametiühingu liikmetele. Kes ametiühingusse ei kuulu siis need töötajad said vabalt tööle minna, mida paljud ka tegid.

Üldiselt inimesed arvestasid sellega, et ühistransport linnades ei toimi ja seetõttu oli ka väga vähe ühistranspordis reisijaid.

Tundus isegi, et rahvale selline olukord mingis mõttes meeldis. Paljud said vaba ja pikendatud nädalavahetuse omale lubada.

Soomlased ise on selliste miitingute ja poliitiliste streikidega harjunud.

Tundus et rahvast selline streik ja ühistranspordi seiskumine isegi nii palju ei häirinud, kui alguses oletati HSL poolt. Oletati et tulemas on liikluses kaos mida sellist aga ei juhtunud.

Taksojärjekorrad olid Helsingis loomulikult meeletult pikad.

Ajalehtedes inimesed muljetasid, et mõnel kulus terve päevapalk selleks et taksoga tööle ja pärast koju sõita. Hea veel kui juhtumisi mõne vaba takso said....

Trammid ja metroo Helsingi piirkonnas ei toiminud. Streikisid nende liiklusvahendite juhid.

Helsingi kesklinnas toimus SAK poolt korraldatud miiting. Ei osalenud. Isegi mõttes mitte.


Tagasi tänapäeva ja mõtetega homsesse päeva.

Sellel aastal on paljudel tööaladel Soomes lõppemas kollektiivlepingud tööandjate ja töövõtjate vahel ning ametiühingud on hakanud omapoolsete nõudmistega survestama tööandjaid.

Üks näide.

Peale juba nimetatud streigipäeva avaldas JAU oma kodulehel teate, et nemad ei luba alates 05.02.2018 ületöö tegemist oma liikmetele ja töövahetuste vahetamist.

Lühidalt tähendab see kiretu teade seda, et näiteks sellest kuupäevast on keelatud töötajatel ületöö tegemine Helsingi piirkonna metroorongide juhtidel.

HSL on juba teada andnud, et metroorongide liiklemise graafikutesse võib sisse tulla muutusi ja osa väljumisi võib hoopis ära jääda.

Seda seetõttu, et haiguslehel olevaid rongijuhte ei või asendada vabal päeval töötava rongijuhiga.

Seega samalaadseid poliitilisi toestusstreike on oodata sellel aastal Soome veelgi, kui 02.02 just aset leidis.

Päris huvitav on jälgida seejuures SAK tegevust.

Kui nüüd sellelaadseid poliitilisi streike SAK veel rohkem korraldataks käesoleval aastal siis mingist hetkest kaotavad need oma mõju ja inimese huvi.

Miks?

Põhjus lihte.

Töötajatel on teenendada oma laenud ja kohustused pankade ees ning kodus istudes poliitiliste streigipäevade eest raha keegi neile ei maksa.

Raha makstakse ikkagi üldjuhul tehtud töö eest.

Juba praegu läksid osa kolleegidest just sellel proosalisel põhjusel tööle ka streigipäeval ja tööandaja seda loomulikult ka võimaldas.

Poliitiliste ideaalidega ja vaadetega ning loosungite lehvitamisega pangalaenu ei tasu.

Pere tahab toitmist, auto liising(-ud) maksmist, eluasemelaen samuti ootab tasumist jne jne.

Seega saab näha, kes selles n.n võitluses peale jääb- kas ametiühingud või Soome praegune valitsus.

Streik streigiks aga üldjuhul lahendatakse erimeelsused kahe poole vahel koosolekuruumis, mitte tänaval ja streikidega.

Sai meelsust avaldatud ja nüüd ootab ees tavapärane töö.


Lõpetuseks veel Soome riigivõlast.

Praegune võla number on näha siit ja see on õige suureks paisunud.

Pea 20 000 eur iga Soome elaniku kohta.

Praeguse Soome valitsuse üks eesmärkidest on töötuse vähendamine riigis ja tööhõive tõstmine tõõjõulise elanikkonna hulgas.

Sellest ka aktiivse tööhõive malli rakendamine töötutele.