Tapiola ja Suvisaaristo: Elu ja töö Soomes, 16. osa

Alustuseks kolm pilti Tapiolast Espoos.

Tapiola ujula

Tapiola

Iso Omena kaubanduskeskuse juures on suurem kauplemine 03.05 tulekul

Peale pühapäevast Tapiola ujulas sulistamast võtsin ette lühikese retke Espoonlahtist edasi sõites lõuna poole - Suvisaaristo poole. 

Saarestik on muidugi imeilus ja seda juba praegu st kevadel. 

Suvisaaristo koosneb mitmetest suuremast ja veel rohkematest väiksematest saartest. 

Tegu siis saarestikuga, millistest suuremaid saari saab ka autosõidu teel vaatama sõita. 

Väiksemate Suvisaaristosse kuuluvate saarte külastamiseks peab mingit laadi veesõiduk olema.

Saarestik pakub looduslikult hurmavaid paiku näiteks suvel mere ääres rannamõnude nautimiseks, päevitamiseks, ujumiseks. 

Olemas on ka metsarajad looduses niisama matkajatele.

Väiksematel saartel on teed kitsad ja lõpevad tavaliselt mõne suvila õues. 

Seega tuleb rohkem vaadata avaliku ujumisrannaga kohti, milliseid ka leidub.

Munkkiranta uued korterelamud ja lisa on tulekul

Suvisaaristo

Puusild Ramsö ja Moisö saarte vahel

Tuhanded inimeste jalapaarid on seda jalgrada mööda läinud ja tulnud

Suvisaaristo saartel on võimalik ka jalgrattateedel sõita

Täna veedetakse Soomes rahvusliku (sõja-)veteranide päeva. 

Sellele päevale on pühendatud mitmed ja mitmed koosviibimised ja mälestusteenistused Soome paljudes kirikutes. 

See on päev, mis on pühendatud Soome iseseisvuse eest võitlejatele.

Veel toimus tänasel päeva hakul selline (täht-)sündmus soomlaste jaoks, et endise Nokia peakontori majadel Keilalahtis vahetati ära Nokia sildid.

Uuteks siltideks said loomulikult peale Nokia firma müüki Microsoft omad.

Igatahes kuidagi vägagi võõras oli neid Microsofti silte vaadata Keilalahtis. 

Soomlaste rahvuslik uhkus on siis nüüdseks ajaloo üheks leheküljeks vaid saanud ja jäänud.

Algust on tehtud meie bussiettevõttes ka bussijuhtide liinidel vahetamiseks mõeldud sõiduautode pargi uuendamisega. 

Paar pilti ka uuest autost.

Uus, puhas ja tehaselõhnaline oli teine...kolmesilindrilise mootoriga Toyota.

OP pangakaart ja netipank: Elu ja töö Soomes, 15. osa

OP-Pohjola elik siis Osuuspankkis sai nädalat paar tagasi avatud pangaarve.

Niipaljukest siis mälu värskenduseks ja teadmiseks.

Praktiliselt ja eluliselt vajalik oli selline samm astuda.

Ilma Soome pangas arveldusarveta on küll elu võimalik, kuid lihtsam on omada mõnes Soome pangas ka arvet. Asjaajamise mõttes.

Pangakaardi kättesaamine OP pangast oli panga enda poolt seatud selgesse sõltuvusse esimese palga laekumisega minu pangaarvele.

Nüüd kui aprillikuu esimeses pooles sai nädalake tööd tehtud oli oodata ka esimese palga laekumist panga arvele. 

Palga maksmine käib Soomes tavaliselt kaks korda kuus, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.

Kõik läkski alguses nii nagu planeeritud st minu raske töö eest bussiga reisijate veol Espoos laekus palk kenasti pangaarvele ja seega oli mul põhjust seada sammud Espoosse OP pangakontorisse.

Pangas telleriks väga kena soome neiu. Justkui Miss Soome finaalist otse OP Osuuspanka tööle tulnud. Mul endal tuli teda vaadates nooruse ilus aega koheselt meelde;)

Olid ajad olid majad...

Mina aga nüüd võrreldes panga telleriga... nagu Põrgupõhja Jürka.

Kõik minu väline ilu on jäänud aastakümnete taha, seesmine ilu aga enam nii väga välja ei paista ja esile ei tungi - tuleb kaua vaadata, kui midagi sellest üldse silma hakkab. 

Kõik oleneb vaatajast ja tema silmadest ning muudest asjaoludest.

Põrgupõhja Jürka mõõdu annan kah välja v.a. see erisus, et Jürka oli vägagi tugeva juukse(karva) kasvuga, mida minu kohta enam öelda ei saa. 

Aeg on oma töö teinud. 

Päikesepeegeldust on pealaele rohkem kui vaja juba tekkinud. Kuid teisalt- päikesetsakra on kenasti avanenud ja läigib täiega.

Seega algus OP pangakontoris ei olnud väga mind soosiv väliste tundemärkide põhjal otsustades. 

Hea veel et mul oli bussijuhile sobilik ja firma logoga valge triiksärk seljas, lips ees ja must viigipüks jalas. 

Riietus pakkus natuke mulle endale vähemalt hingerahu.

Kohustuslik "hei" pangakontoris tellerile öeldud ütlesin oma suures tagasihoidlikkuses panganeiule põhjuse, miks ma tema palge ette julgesin ilmuda.

Tuli kohe välja ilma pikema jututa, et OP pangakaart on mulle valmis tehtud ja selle saan kohe kätte.

Pangakaardi kood saadetakse siin eelnevalt postiga ja see oli mul juba varem käes.

Viisin tasa ja targu temaatilise jutu ka netipanga koodidele, milliste järele ka mul vajadus on.

Sellepeale sain kerge kõhkleva vastuse a`la, et OP pank on selline pank, kes ikka vähemalt 3 kuud vaatab uue kliendi rahalisi voogusid (elik siis sisse ja väljaminekuid) ja siis alles pangas otsustatakse kas antakse kliendile netipanga koodid või mitte seda ei tehta.

Selline vastus tellerist kaunitari poolt oli mulle kergelt öeldes üllatav.

Samas aga ma koondasin kiirelt oma mõtted ja valisin rünnakuks uue taktika. Nii lihtsalt ei saa ka kohe öelda nägemist ja minekit teha.

Vahepeal vilksatas peas ka mõte, et ongi siiani hästi elu siin läinud ning tagasilööke pole nagu olnudki. Nüüd siis oli paistmas esimene selline ja väheke ootamatult esile kerkinud teine.

Siiski oli mul kohe võtta tagataskust väike trump välja, mille tellerile välja käisin nagu kaardimängus ässa. Järgnev minu poolne käik aga üllatas teda meie vestluses.

Nimelt käisime kolleegi Karel- iga koos OP panga Itäkeskuse kontoris omale pangakaarte vormistamas paar nädalat tagasi ja pangaarvet avamas ja seal lubati meile ka netipanga koodid koos pangakaardiga kätte anda.

Karel sai mõne päev tagasi omale Leppavaara OP pangakontorist nii pangakaardi kui netipanga koodid ilma probleemideta kätte.

Rääkisin selle loo ka nüüd Espootori OP panga tellerile ära ja seejärel tuli temakeselt selline vastus, et...a`la meil pangas on küll sellised regulatsioonid ja tööjuhised aga.... neid regulatsioone saab ka mugandada vastava kliendi soove arvestades.

Eestis öeldaks selle kohta, et tuleb olla paindliku suhtumisega ja otsida lahendusi....

Jätkasin samas vaimus oma jutuga edasi.

Ütlesin et OP pangal on väga positiivne hinnang FB eesti kommuunis jne jne. 

See jutt aitas mind igas mõttes oma eesmärkide saavutamisel edasi liikuda. 

Minu ees oli sihtmärk olemas telleri näol ja kogenud laskesportlasena ma seda sihtmärki enam silmist ei lasknud;)

Jutt aga lippab mul vajadusel kui siidi ning igal teemal võin rääkida vabalt pea igal teemal...tunde.

Sellise jutu peale vaatasin kaunitarile sügavalt silma ja mõistsin et vaekauss hakkab vaikselt minu kasuks pöörduma.

Tsiteerime siinjuures klassikuid, mida ma enda kohta antud hetkel oleks saanud öelda vaadates tellerit leti taga.

"Kui just minu kõrge iga mind välja ei vabandaks siis võinuks minu jutust pangatellerile just sel hetkel mida kõike arvata..."

Oli näha telleri suhtumises jää sulamist netipanga koodide teemal minule positiivsemas suunas.

Teller oli minu jutust ja FB sellisest vastukajast vägagi meelitatud OP panga kohta.

Oli kohe nii meelitatud, et ütles et annab mulle ka netipanga koodid kätte.

Enne veel chat`as arvutis ja konsulteeris sellisel viisil kellegagi pangast. 

Seejärel seletas mulle, et OP erinevates pangakontorites on ka erinev taktika panga netikoodide kätteandmisel.

Niipaljukest siis panga regulatsioonidest ja muudest taolistest temaatilistest toredatest nn juhtnööridest.

Niisiis minu tagasihoidlik ja järjekindel tegutsemine viis seekord sihile.

Õnneks läks.

OP panga netipanga koodid on siis siinmail ikka paberkandjal nii nagu Eesti aastat 15 tagasi. See fakt aga ei oma enam mingit tähendust. 

Peamine et saan OP netipanka kasutada.

Panga teller oli aga juba seejärel täitsa sõiduvees... seletas mulle pikalt- laialt kuidas OP panga netipank töötab. 

Detailideni välja. Väga põhjalikult oma töösse suhtuv teller igatahes.

Panga teller võttis ühe näidiskonto netipangas lahti.

Pööras oma arvuti kuvari minu poole ja näitas mulle siis pea iga lingi tähendust ja seletas pikalt kõike lahti. 

Proovisin küll vahele öelda, et mul sellelaadne tagasihoidlik kogemus ka eelnevalt olemas aga ei noh ega see sõnum talle enam kohale ei läinud.

Lasin telleril siis omas elemendis rahus toimetada ja seda ta oskas väga hästi teha. Au talle.

Lõpetuseks palus teller mul ikka helistada, kui probleemid tekkivad või nõu vajan. Ma ise loodan, et ta mõtles ikka seda, et ma helistan OP panka pangandusega seotud temaadel....

Niisiis kõik läks täna pangandusega teemaga hästi.

Nii nagu eelnevalt ka tõdetud - edu ametiasutustes sõltub inimlikust suhtumisest ja teenindaja heatahtlikkusest

.


NB! 

Mõtlen ise, et oleks olnud vast kergem asjaajamine, kui oleks läinud pangakaardile ja netikoodidele järele samasse pangakontorisse Itäkeskuses kus pangaarve avatud OP pangas sai.

Seal lubati kätte anda kogu soovitud pakett ja seletamist oleks olnud kindlasti vähem.

Ehk kellegile lugejatest on sellest infost edaspidi kasu tõusmas.

See siis tagantjärele tarkus aga asi seegi.

Täna siis reedene päev ja töönädala võiks peaaegu lõppenuks kuulutada. 

Täna on ka meil majas meie korteri saunakord ning seda ihuharimise võimalust ei saa mitte kasutamata jätta.

Homme st laupäev on veel mul tööpäev. 

Alustada tuleb kell kolm päeval ja töö erinevatel bussiliinidel kestab laupäeva südaööni välja.

Kokku tuleb ühe päevaga sõita seitset erinevat bussiliini nii et töö pakub suurt vaheludust igas mõttes. 

Päeva sisse mahub ka kaks liinibussi vahetust, milline on meie töö juures täiesti tavaline.

Õnneks pühapäev on vaba päev enne järgmist töönädalat.

Töine pinge ja tööpäevade pikkus hakkab kasvama maikuust, kui meie firma nn põhibussijuhid hakkavad puhkusegraafiku alusel puhkusele jääma.

Kuid õnneks võib siinjuures väita, et 10. tunnised tööpäevad mööduvad kiirelt reisijaid liinibussiga vedades.

Laskevõistlus Toijalas: Elu ja töö Soomes, 14. osa

Neljast järjestikusest puhkepäevast on veel üks töövaba päev ees ja seekord hommikul algas sõit Espoost Toijala poole mõõda Tamperesse viidavat kiirteed.

Sõit just mitte pikk ei ole ja seda ajalises mõttes. 

Ütleme, et sai natuke autos mõtteid vahetada elu üle ja juba olimegi Toijala lasketiirus kohal.

Toijala laskurklubi kohalik laskur Indrek Tombak oli ka meid kohapeal vastu võtmas ja tutvustas mulle Toijala lasketiiru. 

Lisaks olid juba kohal kohalikud liikuva märgi laskeveteranid, kes samuti lasketreeningul- võistlusel osalesid eesotsas liikuva märgi laskmise väsimatu aktivisti Hannu Lötjönen- iga.

50 meetri jooksva metssea laskepaviljon

Soomes esindab Indrek Tombak Toijala laskespordiklubi - TUA ja Eestis jällegi Koeru LSK. 

Selline kooslus mitme laskespordiklubi vahel on täiesti võimalik ja lähtub praktilistest vajadustest ning oludest.

Mul endal oli see esimene kord Toijala lasketiiru ja klubi ruume külastada. 

Esmased muljed lasketiirust seejuures igati positiivset laadi.

Kogu Toijalas üles võetud pildimaterjal on näha siit, sest kõike pilte antud blogisse mahutada ei tundunud mulle olevat eriti hea mõte. 

Videod on aga siinsamas teieni toodud.

Toijala lasketiiru asukoht on väga hea. 

Toijalast ca 9 km kaugusel ja kohe maantee ääres. Tegemist siis kohaliku tähtsusega teega, millel liiklust suht vähe.

 

Endi Tõnisma jooksva metssea tulejoonel võistlemas.
Soomes võistleb Endi Tõnisma Toijala laskespordiklubi liikmena.

Suur kasu on Toijala laskurklubile sellest, et kogu lasketiiru alune maa kuulub klubile endale. 

Seega mingeid maavaidlusi ega renti maksta pole klubil vaja. 

Kõik lasketiiru hooned on laskurklubi enda liikmete poolt vabatahtliku töö korras ehitatud. 

Kogu lasketiiru ala ja ehitisi hoitakse korras samuti ühiskondliku st ühistöö korras.

Kohapeal on 50 meetri lasketiir koos kõigi vajalike seadmetega, 25 meetri püstolitiir ja 50 meetri jooksva metssea lasketiir. 

Kõigis lasketiirudes on lubatud lasta vaid väiksekaliibrilistest tulirelvadest. 100 meetri lasketiir asub antud tiirust natukene eemal.

Praegu mul endal ühtegi nn tulerauda elik siis vintpüssi Toijalasse kaasa võtta ei olnud. 

Seega vaatasin, kuidas teised laskemeistrid pauku tegid ja märklehti augustasid. 

Tehti seda hea eduga.

Jooksva metssea 50 meetri lasketiirus on kasutusel Toijala tiirus tavalised nn pabermärgid nn 2x märgid.

Toijala lasketiirus veel elektroonilisi märklehti 50 meetri lasketiirus kasutusel ei ole aga plaan on seda neil kindlasti lähiajal teha. 

Küsimus nii nagu ikka- laskespordiklubi rahalistes võimalustes.

Elektroonilised märgid on vägagi kallid seadmed, kuid tasuvad ennast kiiresti ära, sest märkide kulumaterjalidele kulub vähem rahalisi vahendeid.

Klubil on ostetud liikmetelt korjanduse teel saadud raha eest ka oma 300 Bar suruõhu kompressor.

Seega suruõhu probleemi Toijala laskurklubis ei ole. 

Kõik klubi liikmed saavad oma õhkrelvade suruõhuballoone kohapeal täita.

Suurt rõhku Toijala laskespordiklubis pannakse tööle noorte laskuritega. 

Kuna laskespordiklubi ruumid asuvad Toijala kesklinnas siis on kõigil soovijatel mugav ka lasketreeningutel käia. 

Peab ainult endal selleks soovi olema.

Klubi õhkrelvade lasketiirud asuvad maja keldriruumides ja on täielikult sobivad õhkrelvadest laskmiseks.

Olemas on ka kohapeal lastele õhkrelvadest laskmise abiseadmed ja neid on kasutada mitu tükki.

Kalaretk: Elu ja töö Soomes, 13. osa

Küsimuseks mulle endale, et millal viimati käisin kalal? 

Ehk aastakest viisteist tagasi.

Tänu Endi- le, kes mind kaasa võttis tänasele kalaretkele, sai käidud kalastamas ja ilusat Soome loodust nautimas Helsingist ida pool ühes kaunis lahesopis. 

Koha enda nimi jääb siinkohal minu poolt nimetamata aga jäi see Porvoonväylä lähistele

Kalastajaid oli püügikohal rohkesti ja pea kõik neist olid eestlased. Mõned ka koos peredega.

Soomlased ise sõitsid oma kaatritega vaid meist mööda ja nautisid ilusat kevadilma sellisel elik veidi teisel moel.

Kala püüdsime ikka ka.

Peamiseks püütavaks loomuseks oli tänasel päeval särg. Särje püügiaeg aga alles on algamas nii et paremad saagid on veel ees ja püümist ootamas.

Kalapüük ise kulges reipal moel. Igati positiivne tunne tekkis nii ilusast päevast kui ka hea seltskonnast.

Tänased kalad olid nii aplad, et sõid ära kõik meie kaasasolevad ussikesed. Siis oligi õige aeg asjad kokku pakkida ja koduteed alustada.

Soomes kalapüügiks spinninguga või õngega millel on rull vms on vaja tasuda kalastusmaks. Rahaline väljaminek seejuures on suht väike, sest peale kalastusmaksu tasumist võib rahuliku südamega kalastada.

Kalastusloa saab osta ka R- kioskist või ka mobiiltelefoni teel tasudes. 

Tähtis on kalapüügil antud loa eest maksmist tõendavate kviitungite olemasolu. Täpsem info kalastusmaksu kohta MMM kodulehelt.

Kõiki tänasel kalaretkel ja Helsingis Viikki- s tehtud pilte saab vaadata siit. 

Pildid tehtud ka seekord mobiiltelefoniga, nii et piltide kvaliteet ei pruugi olla kõige parem.

Samas tagasisõidul käisime Helsingis Viikkis asuval looduskaunis kohas, mida läbib kärestikuline Vantaa jõgi. 

Nimetatud jõe kahe kärestiku vahele jääb veel Tekniikan Museo.

Vantaa jõe kärestikus saab ka päevapileti ostu järel väärikala püüda, forelli. 

Mitteametlike andmetel 10 eur/ päev. 

Kärestikule lastakse püüdma korraga 10 kalastajat, kes siis forelli saavad püüda.

Ka täna oli üks lendõngega kalamees forelli antud kärestikus püüdmas. Nimetatud kalastuse päevapileteid saab osta sealtsamast kohapealt müügikohast.

Samast käretikust natuke mere poole mööda jõge tulles jäävad head särje püügikohad. 

Juba täna oli näha ka kalastajaid, kes särje püügiõnne proovisid ja ka kala said nagu näha oli.

Sild üle Vantaa jõe- jalakäiatele, ratturitele

Hyvää pääsiäistä!: Elu ja töö Soomes, 12. osa

Lihavõttepühad- ülestõusmispühad on käes.

Nii nagu minu kallid vanemad selle püha kohta ütlesid, et sellel päeval ei kasva isegi muru mitte. Nii püha on see päev iseeneses ja Piibli järgi.

40. päeva pärast Lihavõtteid tähistatakse Soomes Helatorstai päeva. Tegu siis ka vaba päevaga siin ja riikliku pühaga.

Mõlemad pühad st nii Lihavõttepühad kui ka Helatorstai on ka liikuvad pühad kalendris. Helatorstai on kristlik püha, millega mälestatakse Kristuse taevaminemisepäeva.

Täpsem info Helatorstai elik siis eesti keeles Taevasseminemisepüha ehk suure ristipäeva kohta leiate siit.

Mõttes pühitsesime Lihavõttepühi ka siin Soomes. Kuid tegime seda omal moel.

Täna siis kõik poed olid suletud. Homme on juba rohkemate avatud kaubanduslike võimalustega päev.

Sello kaubanduskeskuse lahtiolekuajad Espoos on näha näiteks alljärgnevalt:

Kiirastorstaina 17.4. klo 8/9/10-21
Pitkäperjantaina 18.4. Suljettu
Pääsiäislauantaina 19.4. klo 8/9/10-18
Pääsiäissunnuntaina 20.4. Suljettu
Pääsiäismaanantaina 21.4. Suljettu

Täna st reedel 17.04 oli Espoos näha väga vähe rahvast liikumas. Hommikul eriti veel, sest siis oli Espoo nagu välja surnud- ei ühtegi hingelist.

Täna juba veidikene hiljem hakkas näha olema mõningaid naisterahvaid, kes rahvasporti harrastavad jooksu näol. 

Neid siin ikka jagub- ma mõtlen naisi kes oma kehalise võimekuse eest hoolitsevad.

Mehi seevastu jooksmas ma eriti nagu näinud siiani ei ole. Tõsi, jalgrattaga on nii mõndagi meest siin ringi sõitmas nähtud. 

Kepikõndijaid ka muidugi on aga selle tervisespordi alaga tegelevad rohkem vanemad inimesed elik teisiti öeldud pensionärid.

Hakkab vägagi silma, et soomlased peavad lugu koertest. Mõnel on neid toredaid inimese paremaid sõpru rihma otsas jalutamas paar või isegi kolm. 

Ise ka koerte sõbrana on seda vaatepilti kenamast kenam vaadata. Silm puhkab kohe. 

Ja jällegi saab siinkohal ära märkida, et koertega jalutamas on näha rohkem naisterahvaid nii noori kui keskealisi. 

Bussiga ringi sõites hakkab ju silma nii ühte koma teist ning rohkemgi veel.

Esimesi kevadekuulutajaid oli ka juba näha Espoos.

Nimelt - üsna lühikestes seelikutes näitsikuid. Sooja oli täna näiteks Kotka linnas lausa 23 kraadi nii et täitsa norm ju juba suvisele moerõivastusele mõelda ja miks mitte seda ka kanda. 

Homme- ülehomme lubatakse ka 19 kraadiga sooja ilma. Lähimate päevade ilma kohta Soomes saab lugeda siit.

Täna sõitsime bussiga liiniharjutussõite tehes Espoost põhja poole viivatel bussiliinidel.

Näiteks bussiliin nr 86 viis meid loodukaunitesse kohtadesse Bodomijärve ääres. Täpsemalt öeldes keerleski bussiliin ümber selle suure järve. 

Oli näha tõeliselt ilusat Soome loodust ja maastike. Seda isegi juba praegu, kui puud veel raagus on.

Samuti sama järve kallaste lähistele on viimasel ajal ehitatud väga ilusaid maju a`la Soprano`de filmisarjas nähtu laadseid. On tõesti uhked elamud looduse rüpes.

Vastukaaluks jäi ka silma mahajäätud väiksemaid ja vanu taluehitisi, milliseid enam aastaid keegi kasutanud ei ole. Kuid selliseid hooneid oli väga vähe.

Bodomijärve läänekaldalt minev tee tuleb liinibussiga väga rahulikus tempos läbida, sest tee on enamjaolt sobilik rohkem ühesuunaliseks liikluseks oma kitsuse tõttu. 

Antud juhul aga on tegu kahesuunalise liiklusega teega, mida kasutavad mõlemas suunas sõitmiseks ka liinibussid.

Olgu siinkohal lugupeetud lugejatele ära märgitud, et meie bussifirma teenendab Espoos kokku 97 bussiliini. 

Nendest bussiliinidest 53 on nö põhiliinid, milledel on omakorda väikeste varjatsioonidega lisanduvad lisaliinid.

Näiteks põhiliin on 121 ja siis sellele lisanduvad 121A, 121K, 121N, 121NT, 121T jne. Niisiis on arusaadav, miks peab ka vabal päeval busside marsruute õppima ja läbi sõitma. 

Seda ikka selleks, et neist üldse mingit sotti saada.

Seega on arusaadav, et mõne nädalaga seda bussiliinide marsruutide teemat omale selgeks ei saa.

Võrdluseks võib tuua, et ühel teisel bussiettevõttel on näiteks Helsingis teenendada 17 bussiliini.

Teise suunana sõitsime täna liinibussiga harjutussõitu Siikajärvi kanti. Samasse suunda jäävad ka Sahajärvi ja Pitkajärvi. Sõidutee kohati nii kitsas, et anna aga olla. 

Mõlemalt poolt kuusepuude oksad bussi külgi "silitamas". Liinibuss mahtus küll teele ära aga kui oleks mõni sõiduauto samal ajal vastu ka tulnud tekiks möödumisega raskusi.

Siikajärvi kandis on sõitmas meie ettevõtte kolm bussiliini ja lisaks veel mõned varjatsioonidega liinid.

Ühe bussiliini lõpp-peatus asus sellises kohas, kus ma mõtlesin juba, et me oleme liinilt eksinud ja jalakäijate käigurajale jõudnud. 

Siis aga tuli väike ümberkeerimise platsike ja tõepoolest oligi seal selle liini lõpp- peatus.

Kolmiranta oli superilus koht. Sõit liinibussiga nagu ameerika mägedes. Tee viis ikka üles ja alla ning see tee oli tõesti järskude nõlvadega. 

Mõelda vaid kuidas seda teed talvel libeda teega on sõita. Ilusaid looduvaated ümberringi jagus igal ajahetkel. Kolmiranta ääres oli ka parklaga avalik supluskoht, mida suvel tasub igal juhul külastada.

Õhtul kodus ootas meid reedeõhtune saunaskäik oma maja saunas. Homme on mul ees ootamas bussiga harjutussõidu päev. 

Seekord võtan ette ja sõidan Helsingi raudteejaamast põhja minevaid bussiliine. Neid on ka paras ports ja pool päeva või isegi rohkem kulub nende liinidega tutvumiseks. 

Vähemalt osa jõuan ma ikka läbi sõita. Rohkemat praegu tahta oleks ka liig.

19.04 elik siis laupäeval bussiroolis

Täna üritasin hommikul kella 8 paiku kohe omale bussi liinide harjutamiseks saada. 

Kohe see nii hästi ei õnnestunud, kuna mind sooviti alguses kahe teise uue bussijuhiga kokku ühte bussi sõitma panna.

Ootasin siis kannatlikult, kui soomlastest kaks bussijuhti üle poole tunni bussiliinde kaarte ja ajatabeleid bussis uurisid. 

Loomulikult ei sõitnud nad bussipargist kuhugi. Ma olin väga kannatlik. Kohe väga- väga.

Mõtlesin endamisi, et kui ma nende vendadega peaks veel kauem ühes bussis olema siis minu kannatus mingil hetkel katkeb ja see saab kohe päris kindlasti juhtuma.

Astusin peale 40 minutist (buss seisis sel ajal kohapeal bussipargis) passimist bussist välja ja läksin sirge seljaga ajojärjesteijä jutule tagasi.

Lühidalt sai ära mainitud minu poolt, et ma loobun täna oma liiniharjutussõidust, et nende teiste vendadega pole üldsegi võimalik mul oma bussiliine harjutama minna, milliseid tahtsin täna läbi sõita.

Ajojärjesteijä oli mõistev mees ja andis mulle kohe teise bussi millega ma siis ka läksin üksinda bussiliine Espoo põhjapoolses osas läbi sõitma vastavalt eile õhtul kodus koostatud plaanile.

Sain ka ajojärjesteija poolt kiita, et olen nii innukas uus bussijuht ja soovin ise bussiliine oma vabast ajast õppida. 

Niisiis hommik algas paljutõotavalt. Ilm oli ilus, päikesepaisteline ja nõrga tuulega. Linnud laulsid ja koerad haukusid.

Võtsin suuna bussiga Espoost põhja ja tutvusin viie bussiliiniga sealsel maastikul.

Rahvas muidugi tegeles oma koduaedades kevadiste koristustöödega. 

Soomlasel ju neli päeva järjest vabad päevad. Nende päevadega jõuab nii mõndagi korda saata.

Niipalju on erinevust Eestiga, et siin ma ei näinudki tossavaid grille ja rahvast pidu panemas oma aedades. Ilm on ju soe ja mätas ka juba kannatab ehk midagi välja....

Pealelõunaks sain oma planeeritud bussisõidud tehtud. Viisin bussi tagasi bussiparki ja kandsin ajojärjestelijäle ette oma tagasitulekust. 

Seekord oli uus vahetus neil platsis ja tundus olema hoopis venelane sellel ametikohal aga me saime oma jutud räägitud soome keeles.

Käisin veel ise õhtul Länsiterminaali juures asuvas Verkkokauppa poes. Kuna oli aega mul vabalt käes tegin poes pikema tuuri. 

Uurisin hindu ja kaupa. Ostusoovi polnudki aga soov oli lihtsalt inimeste keskel ringi liikuda.

Liikusin ringi ühistranspordiga, sest selle kasutmine mul ju täitsa prii töökoha kaudu. 

Kodu juurest on vaja vaid liinibussi peale istuda ja kesklinnas mõned peatused trammiga nr 9 sõita Länsiterminaali. 

Nii lihtne see on. Soomlastel on õigus olla uhke oma väga hästi välja arendatud ja toimiva ühistranspordi süsteemi üle.

Minu poeskäigu vajadus tekkis põletavast vajadusest mobiiltelefoni nn välise lisaaku järele. 

Põhjus selles, et nii mõneski vanas liinibussis ei tööta sigaretisüütaja voolupesa (mõnes isegi see puudub üldse) ja mobiiltelefoni laadida pole sõidu ajal võimalik.

Kui aga liinitöö ajal peaks kaduma ära mobiiltelefonilt saadav info bussiliini kohta on rohkem kui jama majas. 

Seega peab olema kogu aeg võimalus mobiilile tagavara vooluallikast lisavoolu saada ja selle akut laadida. 

Mul endal peab mobiili aku küll ca 8 tundi pidevat kasutusega vastu aga kui tööpäev läheb 10 tunniliseks tekivad probleemid telefoni akuga.

Leidsin siis järgneva toreda Verbatim poolt toodetava asjanduse 12 000 mAh mahtuvusega, millest saab nii mõnegi korra kasvõi tahvelarvutit laadida. 

Seda viimast mul vaja teha pole vajagi piisab mobiiltelefoni laadimise võimalusest.

Sellise välise lisaaku laadimine on küllalt aeganõudev. Vooluvõrgust võtab nimetatud välise aku laadimine tootja andmetel aega ca 14 tundi. 

Tegelikkuses saime hakkama aga ca 8 tunniga. USB pordist on aga välise aku laadimine juba palju aeganõudvam.

LED tuledega välise lisaaku kasutamine on vägagi mugavaks tehtud. Kui mobla aku on täis siis LED tuledest on see kohe ka visuaalselt näha. 

Mobiiltelefoni laadimine igatahes õnnestus välise akuga väga kiirelt. Asjalik ost oli.

Niisiis päev läks täie ette ja kõik plaanitud sai ellu viidud.

Homme ootavad mind juba uued (kangelas-) teod Espoos.

Kaubandusest: Elu ja töö Soomes, 11. osa

Niisiis sai mõnel päeval peale tööd tutvutud Helsingi kaubandusega. Eesmärgiks oli leida sobivad ekraanikiled mobiiltelefonile ja tagavara aku. 

Ootamatult kujunes selle eesmärgi täitmine päris keeruliseks.

Selgituseks niipalju, et kasutame liinibussiga liine teenendades kas mobiiltelefoni või siis tahvelarvutit ning vastavat Android app- i. 

Seda ikka selleks, et juhtumisi bussiga liinilt ei eksiks. Kui see viimane peaks reisijatega bussiga sõites juhtuma pole see just kõige parem näitaja...

Probleemike seisneb siin selles, et mitte igas bussis ei ole võimalik bussijuhil elektroonilisi abivahendeid laadida, kuna vastavad pistikud lihtsalt puuduvad. 

Üle poole päeva aga meie abiseadmete akud vastu ei pea. Seega lisaaku vajadus on ilmne ja selge.

Käidud sai läbi nii mõnigi suurem kauplus Helsingi kesklinnas aga soovitud tooteid võtta polnud kuskilt. 

Soovitati ühe teatud firma esinduspoodi sammud seada, milline Helsingi raudteejaama vastas asub.

 Üllatus, üllatus aga sealtki polnud soovitud tooteid müügil. 

Hea vähemalt see, et lubati kuskilt Euroopa laost kaup ära tellida ja kui tellitu kohal on siis mulle telefoni teel sõnum saata. 2...3 päeva pidi see kõik aega võtma. 

Arvestame, et Soomes järgneval neljal päeval pühade tõttu poed enamusjaolt ei tööta välja arvatud laupäev.
Seega järgmisel nädalal on alles tellitud jubinaid oodata.

Vaatasin sama kauba saadavust Tallinnas mõnes poes ja seal kõik vajalik kohe poes olemas. Sama keeruline lugu oli mobiiltelefoni kinnituse leidmine autosse, milline vidin autoklaasile kinnitub (meil siis bussis). 

Sihiks oli see, et mitte kohe 50 eur sellest vidinast maksta, mida üks kindel mobiilide tootja soovis ja tahtis. 

Selle firma toodete nimetus algab Sam... tähtedega.... Siiski Kamppi kaubanduskeskuse ühest poekesest õnnestus seesamune kinnitus vähem kui 20 eur eest saada aga raske oli selle ülesande täitmine.

Sellesamuse Sam... firmakaupluse müüja (muideks Aafrika mandrilt pärit noormees paistis olevat) proovis mulle ka omalt poolt mõnda mobiilitelefoni paketi nn pähe määrida aga kui kuulis millist telefoni paketti ma kasutan (Huippu) siis loobus sellest soovist kohe. 

Enam soodsamat Sonera mobiiltelefoni paketti+ internet annab siinmail ikka otsida. Igatahes oli noormees väga üllatunud, sest ta ei osanud arvata et mul sellist telefoni paketti on võimalik kasutada. Nii et suutsin kedagi ometigi täna üllatada.

Kokkuvõtvalt võib väita, et vähemalt Kamppi kaubanduskeskuse, Sellu kaubanduskeskuse, Verkkokauppa ja Itäkeskuse poodidega saime hea pildi ette, et mida ja kus.

Tänu Endi T suurele abile ja toele on nüüd mul magamistoas olemas lai voodi koos mitmete ülestikuste madratsitega. 

Magamine on nüüd hoopis mugavam ja uni hää, sest pole enam vana voodi vedrusid öösel ribikontide vahele tungimas. 

Endi tõi oma autoga voodi meie elamiskohta ära, mille üle saan siinjuures ainult suured tänusõnad edastada. Häid inimesi on ikka meie ümber piisavalt.

Kellegil jääb midagi üle ja samas oli meil just seda asja vaja. Pole ju vaja osta uusi asju, sest ka pruugitud ja korras tarbeesemed ajavad kenasti asja ära. 

Hea on kasutada märksõna - taaskasutus.

Tulevate lihavõttepühade ajal jätkub veel edasi bussiliinide õppimine, milleks tuleb ettevõtte bussipargist hommikul liinibuss võtta ja siis kas üksi või kaksi liine läbi sõitma asuda. 

Praegu on seda aega veel teha, sest edaspidi on ilmad juba soojenevad ja kõik muu tegevus siin võtab juba vaba aja ära.

Homme siis pole vaja õnneks öösel kella 3 või 4 paiku üles tõusta, et bussirooli asuda. Saab rahulikult puhata ja siis end hommikul bussiparki sättida. 

Suvine tööriietus- pildid: Elu ja töö Soomes, 10. osa

Aprilli keskpaik on juba käes ja täna jagati esimest korda sellel aastal bussijuhtidele suviseid rõivakomplekte.

Seda siis muidugi meie bussiettevõttes. Kiiret suvise riietusega praegu ei ole, sest soojad ilmad on tulemas ehk alles järgmise nädala lõpupoole. 

Kuid hea, et juba varakult riidevarustus kätte jagatakse ja selle peale ka mõeldakse.

Meie ettevõtte bussijuhtide suviseks riietuseks on tumesinine või siis valge polo särk ja musta värvi sortsid.

Karel oli seekord modelliks, kes näitab ette meie bussiettevõtte sellesuvist moetrendi järgiva rõivastuse.

 

Viimased paar päeva on olnud suht kiireloomulised igas mõttes. 

Bussliine oleme nüüd sõitnud Espoos kogenud bussijuhiga koos, kes siis vajalikul määral ja õiges kohas on meid aidanud. 

Ikka nii, et hommikul vara enne kukke ja koitu bussparki ning koos kogenud bussijuhiga liinile reisijaid vedama.

Mõned pildid ka pika jutu vahele. Ilus vaadata kohe- mehed bussiroolis, valge särk seljas ja lips ees.

Bussiks seekord pildi pääl Hollandis valmistataud buss VDL.

Sellise tööplaani järgi tegutseme me esialgu kuni neljapäevani, kui siirdume juba üksi liini teenindama. 

Loodetavasti me siis Espoo teedel ikka ära ei eksi aga kindel ma selles veel kindlasti enda kohapealt olla ei saa ega või. 

Siin on ka tööl bussijuhte, kes on päris pikalt (kuu või ka kaks) teise bussijuhiga koos liine läbi sõitnud ja ikka pole nimetatud teemat oma jaoks selgeks saanud. 

Ja meie...peame kohe ambrasuurile viskuma peale kolmandat tööpäeva...

Helsingi kesklinn

Pühade ajal tööd mul ei ole ega ei tule ka. 

Nii et saan minna taas iseseisvalt ka pühade ajal liinibussiga bussiliine läbi sõitma. Saab mõne bussiliini sõitmise skeemi jälle selgemaks enda jaoks teha.

Üldjoontes on siin bussiliinide sõidugraafikud veelgi pingelisemad, kui olid seda Eestis mõne bussiettevõtte omad. 

Arvestades elamurajoonides nn lamavate politseinike arvukust pole bussiga sõidugraafikus püsimine üldsegi mitte kerge ülesanne. 

Kaotatud aega aga liinibussiga sõites pole lihtne tagasi sõita. Nii nagu elu on näidanud on seda ka siin võimalik teha.

Üks soomlasest kolleeg ütles selle teema kohta vägagi tabavalt, et meile st bussijuhtidele makstakse mitte tükitöö eest vaid ajatöö eest. 

Seega pole üldse kuhugile kiiret, kui liinil sõita. Isegi siis kui 15 minutit sõidugraafikust maas olla (erandjuhtudel).

Ette sõidugraafikust ei tohi mitte mingil juhul sõita ega jõuda. Nõndanimetatud kontrollpeatuseid on igal liinil mõni, kus tuleb siis kinni pidada ja õigel ajal väljuda. 

Midagi keerukat ei ole aga mõnede reeglite täitmist tuleb kindlasti järgida.

Selle nädala ärkamised on jäänud ikka kella 02.00 ja 04.00 vahele. 

Natuke kodus peale ärkamist sebimist ja sõit bussiparki, milline võtab ca 8...10 minutit aega. 

Bussi paneb käima tavaliselt öine mehaanik aga kui ise väga vara kohale minna siis tuleb seda ise teha.

Bussipargist bussiliini algpeatusesse sõit peab olema ka kiirelt teostatud ja kõige otsemat teed pidi.

Väiksemgi viivitus või eksimine teelt liini algpeatusesse viib selleni, et pole lihtsalt võimalik liinile õigel ajal väljuda. Seega ka nn siirtoajo tuleb sõita võimalikult kiirelt ja täpselt.

Öösel tööd alustades tuleb näiteks kella 9 paiku hommikul teha nn lennuvahetus. 

See tähendab, et uus bussijuht tuleb bussipargist firma ühega paljudest sõiduautodest ühte kindlasse bussipeatusesse vastu.

Bussijuhtide vahetusautod on meie firmas just sellised

Lõpetav bussijuht võtab oma asjad liinibussist, soovib reisijatele head päeva ja sõidab sellesinase sõiduautoga bussiparki tagasi või siirdub hoopis teise peatusesse ja jätkab seal mõne teise liinibussiga tööd. 

Uus juht aga jätkab juba oma tööd sama bussiga edasi. Selliseid busside vahetusi võib ette tulla päevas päris mitu. Seega tuleb olla tähelepanelik igas mõttes.

Kõikide busside tankimine käib öösel ja selleks on palgatud musta nähavärviga meesterahvad, kellede suhtlemiskeelest on enam kui 200% tõenäususega võimatu kellegil aru saada v.a neil endil.

Kui juhtumisi bussi kassa näiteks ei tööta vms viga juhtub liinil olles olema siis sellest ei tehta mingit probleemigi. 

Peamiseks on siis üks eesmärk- kõik reisijad peavad saama turvaliselt sihtkohta veetud ja seda kasvõi tasuta ning õigeaegselt.

Eestist tulnule on minule väga imelik sõita mööda bussipeatustest kus on rahvas ootamas aga keegi kätt ei tõsta, et bussile tahaks peale saada. 

Siis tulebki täie auruga bussiga kogu sellest rahvasumast mööda sõita.

Liinibussidel on peal ka nn Helmi laite (seade), milline võimaldab tellida omale ette valgusfooridesse rohelist tuld. 

Pole ise seda infotehnoloogist lahendust kasutanud, sest praegu saab ka ilma hakkama.

Lähenevad suured pühad, millised on Soomes lausa neljal päeval järjest alates reedest. 

Seega hiljemalt neljapäeval tuleb vajalik toidukraam mul ette ära osta, sest nimetaud püha aegu on siin suurem osa toidupoode oma uksed sulgenud.

Täna sai käidud ka Verkkokauppa poes, milline Länsiterminaali juures asub. 

Käisin lihtsalt vaatamas, mida siis nimetatud kaupluses ka välja pakutakse.

Puhkepäevadel liinibussiga bussiliine õppimas - pildid: Elu ja töö Soomes, 9. osa

Kõigepealt väike iseloomustus liinibussi juhi elust- olust- tööst Helsingis. (uuendatud 2015)

Liinibussi juhi tööelu Helsingi linnas ei ole suguti mitte kergete killast.

Lühidalt bussijuhi tööst Helsingis.

Pikad st kuni 11 tunnised tööpäevad vahetuvad nädala sees näiteks kahe 5 tunnise tööpäevadega.

Nädalas seega kokku 40 töötundi. Ületunde saab teha vabadel päevadel, kui teile neid pakutakse teha.

Ühel nädalal antakse üks puhkepäev (näiteks pühapäev) ja teine nädal on seevastu kolm puhkepäeva sellise arvestusega, et kahe nädala peale kokku saate oma neli puhkepäeva kätte.

Kindlasti on töögraafik varieeruv erinevates Helsingi bussiettevõtetes.

Kui vaja siis olenevalt bussifirmast on võimalus ka omale mingiks soovitud päevaks puhkepäeva küsida. Tavaliselt selliste soovidega arvestatakse aga seejuures mitte alati. Ütleme nii, et talitatakse vastavalt tööandja võimalustele.

Plussideks tuleb lugeda bussijuhi pikk puhkus suvekuudel neli nädalat suvel ja nädalake puhkust aastavahetuse aegu nn jõulupuhkus.

Lisaks nn pekkaspäevad (tasustatud puhkepäevad lisaks puhkusele) milliseid koguneb aastas ca 20 päeva. Pekkaspäevi saate välja võtta st kasutada kokkuleppel tööandjaga.

Esimeste töökuu(de)ga tuleb selgeks saada 50 busside põhiliini marsruuti + samapalju veel samade liinide erinevaid marsruutide variatsioone. Alustajale bussijuhile pole see sugugi lihtne ülesanne.

Bussiliinide arv ühes bussiettevõttes sõltub teenendavate bussiliinide arvust.

Kokku seega tuleb ära õppida üle 100 bussiliini Helsingis, Vantaal ja Espoos, milliseid bussijuht siis oma igapäevatöös sõitma asub.

Võib vabalt juhtuda, et päevas tuleb sõita kuni 4...5 erinevat bussiliini Espoos, Helsingis, Vantaal.

Palka makstakse selle raske töö eest iga kahe nädala tagant ja nii see ka on nii nagu "Aamen kirikus".

Palga maksmine on asi millesse võib vähemalt meie bussiettevõttes kindel olla.

Hiidlastel on raha maksmise kohta omamoodi ilus ütlemine: raha makstakse nii palju, et hoiab seljas naha toorena...

Võrdlustabelit erinevates riikides bussijuhtidele makstava palkade osas saate vaadata siit.

Bussijuhtide palgad  on muidugi riikide lõikes ikka vägagi erinevad.


Tasuta tööriietus nii suveks kui talveks.

Bussijuhtide täiendkoolitus käib tööandja poolt sügis- talvisel perioodil ja tööandja kulul.

Täiendkoolitus bussijuhile on kahte liiki.

Esiteks HSL poolne bussijuhtide täiendkoolitus.

Teiseks kohustuslik bussijuhtide kutsetunnistuse koolitus (kokku viis eraldi koolituspäeva).

Näiteks kui bussijuhi kutsetunnistuse kehtivus lõpeb 2017 aastal siis selleks aastaks 2017 on bussijuhil ka viis koolituspäeva läbitud ja Trafi väljastab vajaliku dokumendi.

Kõik koolituspäevad tööandja poolt läbi viiduna on tasustatud vastavalt bussijuhi tunnitöötasule. Lisaks HSL koolituspäevadel on siiani vähemalt HSL poolt ka tasuta lõuna.

Töögraafiku planeerimisest.

Töögraafikut 10/4 kahjuks bussijuhtidele enam ei võimaldata. Seda selleks.

Mõnes bussifirmas ehk veel võimaldatakse Helsingis aga see on pigem siis juba erand.

Selle graafiku järgi 10 päeva järjest tööl ja 4 vaba päeva saavad tööd teha ainult need bussijuhid, kelledel on see õigus juba enne antud.

Liiklus on kohati Helsingis väga intensiivne ja seda eriti tipptundidel.

Reisijad tulevad liinibussi omalaadsete soovidega st küsimusega a`la kus asub see tänav või too haigla.

See on väga erinev olukord võrreldes bussijuhi tööga näiteks Eestis Tallinnas, kus inimesed ikka teavad kuhu nad sõita tahavad ning millise liinibussiga sinna sihtkohta saab.

Soomes on lood hoopis teisiti. Sellega on alguses tõesti raske harjuda.

Neile reisijate küsimustele vastuseid vähemalt minu poolt ei tule, kuna ei tunne nii hästi Helsingi linna. Sel juhul on hea reisijal lasta küsida sama küsimus liinibussis teiste reisijate käest.

Tavaliselt laheneb nii ka olukord ja reisija saab oma küsimusele vastuse.

Veel isiklikest kogemustest liinibussi juhina, millised on meelde jäänud.

Kui enamuses liinibussides Helsingis on lubatud peale võtta kuni kaks lastevankrit (ühes bussitüübis ka max kolm) turvalisuse huvides tavaliselt keegi täita ei taha või ei soovi.

Tavaline igapävene pilt on, et julmalt lükatakse peale kasvõi neli lapsevankrit ja ega siis noored emad ei hooli üldsegi, et teised reisijad enam bussist seetõttu välja ei saa. 

Täiesti absurdne ja hoolimatu tegevus lapsevanemate poolt, millega mõeldakse ainult oma heaolule ja ei millegile muule.

Kui nüüd bussijuhina hakata neile seletama, et niipalju lapsevankreid ei ole lubatud liinibussis sõidutada siis on garanteeritud, et jääte oma liinigraafikust väga palju ajaliselt maha ja stressate oma närvikava. Ei muud.

Seega olen ma sellest seletavast tegevusest loobunud oma tervise säästmise nimel. 

Kahju vaid, kui täiskasvanud inimesed ei oska enam lugeda kolmeni, sest tavaliselt on soomlased väga seadusi järgivad kodanikud. 

Siinjuures ma ei räägi üldsegi muulastest nn värvilistest kodanikest, kes tõepoolest ei pruugigi olla koolis käinud ja siin mail elavad.

Täiest arusaamatuks jääb, miks reisijad vajutavad "stopp" nuppu liinibussis, kui tulemas on lõpp-peatus. Seda tehakse bussireisijate poolt vist ainult Soomes nii.

Helsingi ühistranspordi eripäraks on ka see, et inimesed jooksevad veel viimasel minutil bussipeatussesse ja loodavad bussile peale saada - aga ei saa, sest bussijuht ei oota nn jooksjat ära.

Miks see on nii?

Põhjuseid on siin enam kui üks.

Esiteks tuleb järgmine liinibuss tavaliselt mõne minuti pärast ja tavaliselt seesama bussile jooksja soovib edasi sõita vaid ühe peatuse vahe...

Teiseks, et kui jääda bussipeatustes ootama kõiki inimesi, kes bussile peale tahavad saada joostes siis on sõidugraafikust mahajäämine garanteeritud.

Kolmandaks. Kunagi pole teada, millisele bussile inimene peale soovib minna, kui peatuses on rohkem kui üks buss. Seega võib liinibussi juht jäädagi neid jooksaid ootama ja vaatama.

Neljandaks. Kui siis bussijuht on oodanud oma minutit paar, et antud jooksev kodanik bussile peale võtta ei vaevuta isegi tänama selle ootamise eest. 

See tekitab bussijuhis veel eriti tühja tunde ja edasipidi sõidabki bussijuht rahulikult ilma ootamata bussipeatusest minema. Kuigi me saame kõik aru, et bussijuht sõidab liinibussiga liinil sõitjate jaoks ja mitte vastupidi. 

Selline on elu.

Turu linna näide ja pikem teemakäsitlus reisijate kohta, kes liinibussile viimasel hetkel veel üritavad joostes peale saada.

Üks tähelepanek veel lisaks.

Nimelt kodanik (mõni naisterahvas) ootab bussipeatuses bussi ja kui liinibuss saabub peatusesse siis bussi sisenedes hakatakse alles otsima oma käekotist või taskust kas bussipileti ostmiseks raha või siis sõidukaarti. 

Ise olen mõelnud et kui inimene seisab bussipeatuses kas ta siis tõepoolest ei adu, et ta astub kohe-kohe liinibussi ja kõigepealt on vaja bussis sõidu eest tasuda. Väga imelik on selliseid sõitjad vaadata.

Probleem on siis selles, et kõik need lisaootamised bussipeatustes võtavad üleliigset aega ja kogu bussitäis rahvast peab ühe kodaniku pärast ootama edasisõitu. 

Ajaliselt pole ka kahjuks tavaliselt võimalik bussiliinil kaotatud aega tagasi sõita, sest sõidugraafik on niigi pingeliselt koostatud.

Olgu siinkohal kohe ära märgitud tõe huvides, et niipalju kui kaevatakse liinibussijuhtide töö kohta Helsingis ei kaeba keegi kuskil mujal maamuna peal.

Sellise reisijate kaebamisega tööandjale tuleb lihtsalt harjuda, kuigi see kõik võtab aega.

Näiteks kaebuste põhjused bussijuhi töö kohta on sagedasti järgnevad:

• bussijuht ei vaadanud reisijale otsa (silmside) kui reisija liinibussi sisenes (tegelikult seda bussijuht teha ei jõuagi) 
• bussijuht ei tervitanud reisijat kui too liinibussi sisenes (bussijuht ei olegi selleks kohustatud vaid ainult vastab reisija tervitusele) 
• bussijuht ei avanud liinibussi tagumisi uksi (seejuures reisija ise ei vajutanud "Stopp" nuppu bussis aga süüdi on loomulikult ikka bussijuht) 
• bussijuht kasutab liinibussi roolis "käed-vabad" süsteemi (kusjuures täiesti lubatud on seda teha) 
• reisija on liinibussi uste vahele jäänud (mida väga harva ikka juhtub- bussijuht on ka inimene ja ekslik) 
• bussijuht on mõne reisija arvates täiesti sobimatu liinibussi juhtima (sest ainult reisija on see kõige õigem hinnangu andja liinibussi juhi tööle) 
• bussijuht sõidab ristmikule reisija arvates kollase või veelgi hullem punase tulega (teadmata on millist valgusfoori antud reisija ristmikul ise vaatas)
• bussijuht räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga (pean nentima, et kahjuks mõni bussijuht seda veel teeb)
• reisija on peatuses liinibussist maha jäetud. Seda juhtub, sest pimedal ajal kui bussipeatus on valgustamata pole reisijat tõepoolest näha või antakse bussi peatumismärguanne bussijuhile liiga hilja.
• jne

Kaebused saadetakse reisijate poolt bussijuhi tööandjale või HSL e-kirjaga.

Anonüümsetele kaebustele ei reageerita tööandja poolt. Tavaliselt viiakse tööandja juures peale kaebuse laekumist läbi vestlus bussijuhiga ja nii see asi siis sinnapaika ka jääb.

Elu läheb omasoodu edasi.

Liikluses teised autojuhid tavaliselt lasevad liinibussil peatusest välja sõita aga siinkohal tuleb seda manöövrit liinibussiga väga ettevaatlikult teha.

Tavaliselt just eesti reg. nr autojuhid liinibussi peatusest välja sõita ei lase. Eks siin on asi rohkem Eesti autojuhtide liikluskultuurituses ei muus.

Avariisid liinibussidega juhtub Helsingis päris sageli.

Mõni liinibuss aastas on ka liinil sõites põlema läinud. Näide siit.

Liinibuss küljeli kraavis.

Jalakäija jäi liinibussi alla.

4. aastane laps sai löögi liinibussilt ülekäigurajal.

Liinibussijuhi kassa raharöövist Helsingis võite lugeda siit.

Liinibusside kassarööve on vähemaks jäänud aga neid ikka mõnikord liinibussis juhtub.

Juhtum Helsingis, kui bussijuhi ja reisija vahel kakluseks läks.

Esimene näide Metro lehe kaudu liinibussiga juhtunust on nähtav siit ja teine näide avariist liinibussi ja trammiga on nähtav siit.

Mõnes suuremas bussifirmas paar- kolm avariid päevas. Alati ei pruugi seejuures bussijuht avariis süüdiolev pool olla.

On õnnetusi liinibussidega, kui liinibussiga on näiteks mõni inimene Helsingis jalakäijate ülekäigurajal alla aetud. Jalakäija on õnnetuse tagajärjel kas surma või raskelt vigastada saanud.

Kahjuks selliseid õnnetusi juhtub igal aastal ja mitte vähe.

Samuti on õnnetusi liinibussidega, kui bussi ukse vahele on mõni reisija jäänud ja bussijuht on liinibussiga reisijat siis kaasa lohistanud. 

On õnnetusi, kui mõni reisija kukub liinibussis olgu siis põhjus milline tahes.

Sellise õnnetusega kaasnevad reisijale muidugi suuremad või väiksemad vigastused. Järgneb kohtuasi kohtus, kus bussijuht peab oma tegevusest aru andma ja ka vastutama.

Seejuures tasub meelde jätta, et sellistes täbarates olukordades peale inimvigastustega toimunud õnnetust on bussijuht üksi oma tegude eest vastutamas.

Teenitud suurena tundunud palganumber sulab kohtuasja ja advokaaditasude maksmisel kui kevadine lumi. Hea veel kui säästudest kohtuasja jaoks raha jagub ning võlgu ei pea võtma.

Olenevalt inimvigastustega toimunud avarii tagajärjedest on võimalik, et bussijuhilt kes antud õnnetuse tekitas nõuab kindlustusfirma välja kannatanu poole kulutused (ka invaliidususega seotud kulutused). 

Need summad võivad asjatundjate jutu järgi olla vägagi suured.

Nii et liinibussi juhil lasub väga suur vastutus kogu oma tegevuse jooksul, mis ta bussiroolis on. See paneb nii mõnigi kord mõtlema, et kas teenitud palk on seda riski väärt...

Pärast avariid toimub (olenevalt bussifirmast) bussijuhiga tööandja poolne vestlus kus selgitatakse välja avarii üksikasjad.

Avariidega tekitatud materiaalseid kahjusid bussijuht korvama ei pea.

Samuti on kindlustatud bussijuhid st ka tööle tulekul kui tööl lahkumise ajaks on bussijuht õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud (libedal kõnniteel kukkumised jne).

Kui bussijuhi süül on toimunud lühikese aja jooksul mitu avariid siis tulemuseks on tööandja poolt kirjalik hoiatus bussijuhile. 

Nii et sellise stsenaariumiga tuleb bussijuhil antud juhul arvestada.

Iga avarii toimumist vaadatakse läbi tekkepõhiselt ja selgitatakse vestlusel välja avarii põhjused.

Kirjaliku hoiatuse võib saada ka tööandja poolt näiteks liinibussiga toimunud avariist mitteteatamise kohta ja ka tööle kolme hilinemise kohta.

Nii et sanktsioonid on täiesti olemas ja toimivad. Kahjuks seda kõike uuele bussijuhile tööle võtmisel ei räägita ja sageli tuleb tarkus alles tagantjärgi, kui võib juba hilja olla.

Loodan oma infoga siinjuures olla natuke teemat avava kodaniku rollis ja eelnevalt juba infot jagada kõigile huvilistele.

Bussiliinil bussiga tööd tehes tuleb seda teha rahulikus tempos ja liinil sõites ajakavast kinnipidamine seejuures pole sugugi esmase tähtsusega ülesanne (viimane asjaolu oleneb bussifirmast).

Tähtis on sõita liinibussiga turvaliselt ja rahulikult. Sellega saab välditud väga palju tekkida võivaid probleeme.

Parem ja õigem on sõita bussiga liinigraafikust ajaliselt maha jäänuna, kui kiirustada ja liiklusõnnetusi ning ohtlike olukordi tekitada.

Miinusena Helsingis bussijuhi töös tuleb välja tuua perekonnast- tuttavatest- sõpradest lahuselamine.

Ikka ja jälle on Helsingi bussifirmas kuulda, kui mõne eestlasest bussijuhi perekond on nn lõhki läinud "tänu" sellele et näiteks mees on bussijuhina Helsingis (Soomes) pikalt tööl ja ei viibi kodumail.

Omamoodi suur kulu on laevaga Eesti ja Soome vahet sõitmine. Hea kui Soomes töötav bussijuht seejuures veel Põhja- Eesti elakohaga on.

Kui Soomes tööl oleval bussijuhil on kaks- kolm vaba päeva ja elukoht näiteks kas Saaremaal või Lõuna- Eestis siis sõit kodukohta võtab aega juba ühe päeva.

Väga palju puhkamiseks ja perega koosolemiseks seejuures kodumail aega seejuures nagu ei jäägi....

Lihtsam on nendel bussijuhtidel kelledel on ka perekond Helsingis elamas.

Nii nagu olen eelnevalt ka kirjutanud on elu valikutes kinni. Igaüks teeb siin otsuseid iseseisvalt ja vastavalt oma soovidele ning võimalustele.

(lisatud teksti lõpp)

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Hommik algas mõneski mõttes halva üllatusega.

Nimelt väljas oli õhu temperatuur langenud mõne soojakraadini üle nulli ja õhukeste viigipükstega polnud enam üldsegi lõbus ringi liikuda.

Päeval küll õhu temperatuur tõusis juba 5...6 soojakraadini aga ikkagi oli selline tunne, et kohe- kohe ongi sügis käes.

Nüüd siis aga bussiliinide harjutuspäeva juurde.

Hommikul võtsime bussipargist meile lubatud liinibussi, toksisime bussi ette elektroonilisele ekraanile soomekeelse sõna "Koulutusajo" ja bussisõit Espoo tänavatel võis alata.

Vabu liinibusse oli pargis piisavalt ja ühe nendest vabadest me ka saime oma käsutusse. Soovisime sõita kelle 17- ni õhtul ja seda meile ka lahkesti lubati teha.

Võtsin kasutusele seekord ka eile juba natuke proovitud nutitelefoni appi Andropas ja see väike abivahend lihtsustas meie kindlal bussiliinil sõitmist kohe väga palju.

Tuleb ainult valida vajalik bussiliini number ja Google Maps näitab teile ära kogu bussiliini alg-peatusest kuni lõpp- peatuseni st kogu marsruudi koos peatustega.

Tuleb ainult oma asukohta tähistavat täpikest kaardil hoida kindlat bussiliini tähistaval joonel ja te ei eksi kunagi bussiliini sõites kuhugi ära.

Vähemalt teadlikult te ei tee seda kunagi. Apsakaid võib muidugi juhtuda ja juhtus seda ka meil oma endi kogenematusest.

Nüüd on meil rahulik olemine, sest on olemas infotehnoloogiline abivahend mille abil saab korralikult ja kindlamalt bussiliine sõita.

Sõitsime täna ka Helsigis Kamppi kaubanduskeskuse ümbruse erinevaid bussiliine läbi.

Harjutamise mõttes. Samuti tutvusime rahulikumas õhustikus Kamppi liinibusside lõpp ja alguspeatusega.

Käisime sealses bussijuhtide puhkeruume veelkord vaatamas.

Kamppi kaubanduskeskuses tegime ka tavapärase kohvijoomise peatuse.

Käisin sealsetes poekestes ka oma telefonile ekraani kaitsekilet otsimas aga see oli asjatu ettevõtmine ja ajaraisk. Mitte kui kuskilt ma seda kaitsekilet ei saanudki. Defitsiidi ajastu on jällegi tagasi ja sedakorda Helsingis.

Uskumatuna tunduv aga nii see on. Kaitsekiled soovitud mob. telefoni margile olid lihtsalt läbi müüdud.

Hea veel et universaalset laadi mobiiltelefoni hoidja sain osta.

Muidugi läheme ka veel homme st pühapäeval erinevaid bussiliine läbi sõitma Karel- iga aga see tegu saab rohkem enesekindluse saavutamiseks bussiroolis olema.

Seekord siis võtame ette Helsingi raudteejaamast väljuvad bussiliinid.

Helsingi raudteejaama ümbruses on praegu käimas suuremat sorti ehitustööd ja see raskendab tunduvalt ka liinibusside lõpp ja alguspeatusesse sõitu.

Samuti käivad suuremahulised teede ehitustööd kaubanduskeskuse Iso Omena juures seoses Länsimetro ehitusega.

Kui ma nüüd paljut ei eksi on Iso Omena kaubanduskeskuse lähedale ehitamisel uus Länsimetro metroojaam ja ka sellega seoses toimuvad teede ehitustööd.

Õnneks ei toimu praegu ehitustöid Sellu, Entresse ja veel nii mõnegi Espoo suurema kaubanduskeskuse kandis kus meil tuleb liinibussiga ringi tuuritada.

Võiks ju ka oma autoga bussiliine õppima minna aga seda kahjuks tööandja ei tasusta, kuigi muidugi hindab meie motivatsiooni iseseisvalt õppida ja areneda.

Inimeste reaktsiooni oli muidugi bussiga koolitussõitu tehes päris naljaks mõnikord vaadata, sest kõik ei osanud kohe bussi esiosal olevat kirja lugeda, et tegu just koolitussõiduga on.

Nimelt ei tohi siis mitte kedagi liinibussile peale võtta, sest bussi kassa ei tööta ja teiseks puudub sellisel sõidul reisijatel kindlustus õnnetusjuhtumiste vastu.

Mõni inimene küll tõstis alguses peatuses käe kui meie bussi nägi ja andis märku, et soovitakse bussile peale tulla aga siis hakati hoopis naerma omaenda käitumise üle.

Muidugi ei osanud ju keegi peatuses bussi ootavatest inimestest arvata, et Espoo tänavatel keegi üldse võiks puhkepäeval liinibussiga koolitussõitu teha.

Seda võib oodata ainult kahelt Eesti bussijuhilt, kes vabal päeval ja omast vabast tahtest bussiliine õpivad...

Länsiterminaali

Pühapäev

Päev kulus jällegi Espoo bussiliinidel sõitmisele ja bussiliinide õppimisele.

Mõne bussiliini saime ka endile selgeks tehtud aga suur töö on veel selle teemaga ees.

Kuid võtame asja rahulikult ja pigem õpime korraga vähem bussiliine selgeks aga teeme seda seevastu korralikult.

Bussiliin number 85 viis meid Espoo ühte vast kõige kaugemasse nurka, millise tee peal tegin ka mõned ülesvõtted. Sõidutee ise oli selle bussiliinil nii nagu ameerika mägedel sõitme.

Kitsas tee ja väga mägine seejuures. Ikka kord mäest üles ja siis alla. Talvel, kui tee libe on, on selle teel sõitmine liinibussiga ikka väga "lõbus" ja adrenaliini pakkuv tegevus.

Samuti on mõned alljärgnevad pildid Sellu kaubanduskeskuse kebabi söögikohas tehtud. Samas kohas asub Leppavaara busside algus ja lõpp- peatuste punkt.

Bussijuhtidena tehti ka meile kebabi söögikohas päris märkimisväärne allahindlus söökide ostmisel (tavaliselt 1 eur kebabi ostult). Samas kõlbasid ka söökide eest tasumisel toidutalongid. Hea teada.

Alljärgnevad pildid on tehtud mobiiltelefoniga.

Bussijuhi lõunasöök - kebab
Sellu kaubanduskeskus, Espoo

Suusakeskus Nuuksio rahvuspargis, millest ainult lumi järel veel

Pildistamise kunstiline pool...

Sõitsime ka Helsingis liinibussiga koolitussõitu.

Tegime bussisõiduga ajalugu, kui sõitsime Helsingis Katajanokan satama poolt mööda mereäärset kitsast teed Länsiterminaali poolt. 

Tee oli vägagi kitsas ja kitsamaks aina läks.

Kahel pool teed veel parkivad autod lisaks ka veel. Igatahes olid sõiduauto juhid väga viisakad ja mõistvad ning lasid meid kenasti väga kitsalt tänavalt sujuvalt liinibussiga läbi sõita. 

Lõpuks leidsime ka GPS seadme abil tee jälle Helsingi kesklinna tagasi ja saime väga kitsastest teedest ennast koos liinibussiga välja murda.

Õnneks läks. Seekord vähemalt.