2. juuli 2021

KUMU: Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945

Püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. 


Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile. Näitusel tõusevad omaette teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide tähendus noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. 

Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate, hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.

Tekst KUMU püsinäituse kodulehelt.


 KUMU 3. korruse A- tiivas on avatud uus püsiekspositsioon "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945"

Meeldivaks tuleb lugeda nii teoste väljapanek, kui näituse koostamise printsiibid ning näituse ülesehitus.

Vaatamist jagub ja tundus vähemalt peale esmakordset uue püsiekspositsiooniga tutvumist, et sellest ühest korrast jäi väheks...

Välja on pandud eesti, baltisaksa kui vene kunsti kullafondi kuuluvate maalikunstnike töid. 


Heidame siis pilgu pildistatud maalidele. Teoseid on püsinäitusel palju ja pildistasin vaid mõningaid töid.

Kõigi ülesvõetud piltidega saab tutvuda selle lingi kaudu.
















Marie Underi portree. 






KUMU: Janis Rozentāls. Elutants. 2021.

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetuse populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik, kelle looming alates argistest rahvaelu stseenidest kuni sümbolistlike visioonideni tuuakse esmakordselt Eesti vaatajani suurel ülevaatenäitusel, kus ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga. 

Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga ja on korraldatud kunstniku 155. sünniaastapäeva puhul.

Kodumaal peetakse Rozentālsi üheks oma aja mõjukamaks kultuuritegelaseks, kes nii oma loomingu kui ka kunstikriitiliste ja -teoreetiliste kirjutistega tõi Läti ja Baltimaade kunstiväljale Lääne-Euroopa uuemad kunstisuunad – impressionismi, juugendi ja sümbolismi. 

Värsketele tuultele avatud kunstnikuna püüdis ta oma teostes alati ühendada rahvusliku ärkamisaja ideaalid euroopalike moevooludega. Rozentāls oli erakordne looja, kes aitas tõsta Läti kujutava kunsti võrdväärsele tasemele kunstiloomega Euroopa silmapaistvates keskustes. 

Ta lõi teoseid väga erinevates žanrites, alates igapäevaelu kujutavatest stseenidest, portreedest ja maastikumaalidest kuni sakraalsete maalide ning läti folkloorist ja rahvusvahelisest sümbolismist inspireeritud fantaasiapiltideni. 

Lisaks leiab tema mitmekülgsest pärandist graafilisi lehti, tarbekunsti näiteid ja suurepäraseid fotosid. Rozentālsi enda sõnul oli kunstilise tegevuse üks kõrghetki loomise rõõm, ja seda rõõmu on tunda kogu tema loomingus. 

Janis Rozentāls sündis Kuramaal Salduses külasepa peres. Andeka ja sihikindla noormehena pääses ta õppima Peterburi Keiserlikku Kunstiakadeemiasse ja omandas professionaalse kunstihariduse.

Õpingute ajal tegutses ta aktiivse liikmena läti kunstitudengite rühmituses Rūķis (Päkapikk), kuhu kuulusid paljud hilisemad Läti kunsti suurkujud, sealhulgas Vilhelms Purvītis, Johann Walter ja Rihards Zariņš. 

Esimest korda astus Rozentāls kodupubliku ette 1896. aastal Riias toimunud esimesel Läti kunsti näitusel. 

Väljapanekul eksponeeritud diplomitööga „Kirikulised (Pärast jumalateenistust)“ (1894) võitis ta kohe ka läti rahva südame. 

1901. aastal kolis Rozentāls Riiga, kus temast sai üks peamisi kohaliku kultuurielu kujundajaid ja kogu Läänemere regiooni kunstimaastiku moderniseerijaid. 

Riias kohtus Rozentāls ka oma tulevase abikaasa, soome lauljanna Elli Forsselliga ning lõi tihedad sidemed Soome ja sealse kunstieluga.

Tekst KUMU kodulehelt Janis Rozentālsi näituse tutvustuselt.
 

Janis Rozentālsi maalinäitus KUMU 2. korruse saalis on omaette teetähis Läti maalikunsti tutvustamisel Eesti Vabariigis. 

Suurepärane näitus, kus maalidelt peegelduvad nii armastus, hellus, hoitus kui emotsioonid. 

Harukordne võimalus tutvuda ja nautida Läti ühe kuulsama maalikunstniku töid meie koduses Eestis. 

Kindel soovitus näituse kohta: külastada!

Mõned pildid näituselt. 

Alustades kahe autoporteega ja Janis Rozentālsi kuulsama tööga "Kirikulised" 1894. aastast.



 

 Veel mõned ülesvõtted näituselt. 










Kogu pildimaterjal on nähtav siit, mis ma näitusesaalis pildistasin.