4. juuli 2024

The Tall Ships Races Helsinki 2024. 04.07.2024

Avanes suurepärane ja ainulaadne võimalus olla osaline koos teiste kodanikega sellisel purjekate ja purjelaevade regatil Helsingis kui The Tall Ships Races 2024.

Kui ajaloole tagasikäik anda siis eelmine kord külastasid sama regati raames Helsingit purjelaevad aastal 2013. 

Purjeregatil osalevate purjelaevade külastus ja vaatamine kailt on pealtvaatajatele täitesti tasuta. 

Vaadata on regatil osalevaid laevu kokku 60. 

Märgin ära kohe kirjatöö alguses, et Helsingi regatis tehtud pildid on vaadatavad kahes kataloogis. 

I piltide kataloog ja II pildite kataloog. Pilte on palju ja siinkohal neid kõiki avaldada ei jõua. 


Kauppatori kaldapealsel pakuti erinevate müüjate poolt nii sööki kui jooki. Müüdi suveniire jms. 

Kes ikka väga puudust tundis sai omale talveks karvamütsi osta. Ega talv taeva jää.

Nii kui alljärgneva pildil näha olid kajakad ka kohe oma võimalust ootamas, millal friikartuli saaks noka vahele haarata...


Hinnakiri oli selline. Valikut toitude osas oli. 








Helgsingis peatuvad purjekad kuni pühapäeva õhtuni, misjärel võetakse kurss Tallinnale. 

Tallinnas avatakse purjelaevade ja purjekate regatt 11. juulil 2024. Jälgige kohapealset reklaami1

Helsingis sai kõigepealt vaadatud purjekaid merelt. 

Selleks tuli osta 12 eur pilet ja end keskpäeval väiksemale mootorlaevale Kauppatoril sätitatada.

Seejärel sai 50min merelt kõiki purjelaevu pildistada ja merelist vaadet Helsingile nautida. 

Keskpäeval oli veel ilm tuuline ja pilvine. 

Lõunapaiku tuli päike pilvetagant peidust välja ja jalutamine oli hulka mõnusam.

Edasi kulus kolm tundi käimist kaldal, et üle vaadata kõik purjekad ja purjelaevad mis sadamakai äärde olid oma otsad andnud...

Vahepeale mahtus veel väike kehakinnitus lõunasöögi näol Kauppatoril. 

Menüüst sai valitud põdravorstid praekartulitega. Hind 15 eur. 

Tuleb nentida, et menüüst tehtud valik oli väga maitsev. Võib teinekordki sama valiku teha. 


Keskpäeval polnud rahvast just palju veel näha aga mida aeg edasi siis seda suuremad rahvamassid üritusele kohale jõudsid. 

Osadele purjelaevadele sai ka peale minna ise oma silmaga elu ja olu kaema aga selliseid laevu oli vaid mõni. 

Suurem ose laevadest olid külastajatele vaid väljaspoolt vaatamiseks. 

Suurtest purjelaevadest hakkas kohe silma Poola purjelaev. 

Ka Ecuadori purjelaev mõjus oma suuruse poolest võimsalt. 

Mõlemal juhul oli tegemist nende riikide õppelaevadega, kus tulevased meremehed oma algteadmised purjetamisest saavad. 

Üdine tähelapanek kohapeal purjekaid vaadates. 

Kui purjekad või purjelaevad kuuluvad riikide kaitseväele (mereväele või merekoolile) või armeele olid need laevad ka korras kui prillikivid. 

Olgu nende vanus siis 40. aastat või 10. aastat. 

Siinkohal võib ära tuua Poola, Itaalia, Saksamaa, Hollandi ja teist riikide purjekad. Kaunitarid teised ja näha oli et raha nende purjekate või siis purjelaevade korrashoiuks jagub kenasti. 

Kusjuures ka Leedu purjelaev oli väga tipp- topp korras. Kaunase ülikooli omand. 

Oli näha, et nii mõnegi purjeka korrushoiuks rahalisi vahendeid ei jätku või on esile kerkinud mingi muu probleem. 

Kõige kehvemas seisus purjekas ja selleks oli hiidlaste "Hiiuingel", mille kodusadam Käina. 

Ehk korjandus või midagi sellist aitaks meite hiidlaste purjeka jälle korda kenasti teha. 




Toome siia kohe Kihnu purjejahi pildi. Suurepärases korras purjekas!

Süda kohe heldis, kui sellist iludust näed kai ääres Eeist Vabariigi riigilipuga.



Kusjuures kihnlased olid veel nii lahked, et võimaldasid külastajatel oma jahti ka vaatama minna. 

Vähemalt ühe purjelaeva juures askeldasid tuukrid. 

Tuuker oli alla lastud, kompressor töötas. 

Näha oli et tuuker parandas purjelaeva veepiirist allapoole jäävat korpuse plangundust. 


Veel mõned pildid korralikematest purjelaevadest. 

Poola purjelaev. Üks uhkemaid aluseid selliseid selles regatis osalenute hulgas.  





































Suured tänud kolleeg Peetrile, kellega oli väga mõnus koos veeta päev Kauppatoril ja tutvuda regatil osalevate purjekate ja purjelaevadega! 

30. juuni 2024

Aleksis Kivi majamuuseum ja Taabori mägi- Taaborinvuori. Palojoki. 30.06.2024

Aleksis Kivi kodanikunimega Alexis Stenvall (10. oktoobril 1834 Nurmijärvi, Palojõe külas- 31.detsembril 1872 Tuusula) oli Soome kirjnik. 

Perekonnas oli peale Aleksi veel kolm venda ja tütar. Ainuke Aleksis Kivi õde suri 13. aastaselt.

A. Kivi kuulsamaid teoseid on "Seitse venda" (1870). Ta on kirjutanud veel näidendeid ja luuletusi. 

12. aastaselt läks ta õppima omal käel Helsingisse. 

Kehv majanduslik olukord ja kehv tervis aga katksestasid tema õpingud peale kolme õpinguaastat. 

Siiski jätkas ta omal käel õpinguid ja astus peale edukaid sisseastumiseksameid õppima Helsingi ülikooli. 

Peale ülikooli lõpetamist kolis A. Kivi elama Siuntiosse, kus üüris korteri paarkümmend aastat temast vanema Charlotta Lönnqvistilt. 

A. Kivi eluloo uurijad on väitnud, et see suhe oli paarisuhe s.t kirjanik oli perenaise täispansionil. 

Siuntios elades A. Kivi kirjutas teose "Seitse venda". See periood oli kirjanikuna tema produktiivsem. 

Aastal 1860 võitis A. Kivi näidend "Kullervo" peaauhinna Suomalaisen Kirjallisuuden Seurassa. 

Aastal 1871 viidi A. Kivi Helsingi haiglasse. 

Haiglas olles kaotas ta kõne ja liikumisvõime ja ei tundnud ära isegi oma venda.  

1872. aastal ravi mittetoimimise tõttu viis A. Kivi vend ta oma koju Tuusulasse Syvälahteen. 

A. Kivi suri Tuusulas vaid 38. aasta vanusena. Tema viimased sõnad enne surma olid: "Minä elän"

2010. aastal läbi viidud uurimine selgitas välja, et A. Kivi võis põdeda borrelioosi ja sellest tingitud ajupõletikku või siis ka Alzheimeri tõbe.
 

Kivi oli innukas jahimees. Nii oli majamuuseumi seinal infolehel kirjas. 

Jahimehena võis ta isegi linnul noka pooleks lasta, mis annab tunnistust tema laskeoskusest. 

Majamuuseumis on näha, kuivõrd rasketes majanduslikes oludes tuli tol ajal elada. 

Maja oli väike suure pere jaoks. Praegusel ajal on raske isegi mõista kuidas tol ajal elati. 


Infoks, et tasuta auto parkimiskohad on majamuuseumi juures olemas. 

Parem on siiski parkida auto kohe Taaberovuori parklasse mis asub küll natuke eelmal majamuuseumist aga ruumi on seal rohkem.

Muuseumi külastamiseks sobib muuseumikaart. Saab ka kohapeal pileteid osta. 

Vast seda kohapealset elu ja olu annavad paremini edasi kohapeal tehtud pildid. 

Kõik pildid nii A. Kivi majamuuseumist kui Taabero mäe vabaõhumuuseumist on nähtavad siit

Taaborinvuori vabaõhumuuseumist on juttu allpool peale pilte.

Järgmisel fotol, milline Nurmijärvi kunstimuuseumis pildistatud, on näha A. Kivi elumaja.

Esimesel fotol on elumaja sellisena kui ta A. Kivi eluajal oli. 

Teisel pildil on juba renoveeritud A. Kivi elumaja.

Kolmandal pildil on kirjaniku elumaja sellisena, kui me seda tänasel päeval näeme. 



Praegune elumaja ja suitsusaun näevad välja tänasel päeval nii kui järgmisel pildil.


Mõned näited looduslikult ilusast kohast Palojoel ja A. Kivi majamuuseumist.



























A. Kivi majamuuseumi lähedal, kohe üle Palojoe teed asub nimatatud vabaõhumuuseum ja välilava, kus etendatakse igal aastal ja suvekuudel A. Kivi näidendeid.

Nii toimub see ka sellel 2024. aastal.



Taaborinvuori on ka vabaõhumuuseum peale selle et seal saab suvel näitemänge vabas õhus vaadata. 

Vabaõhumuuseumina on tegemist kohaga kus saab vaadata kuidas nägi välja elu ja olu 1900 aastate alguses.

Vabaõhumuuseum Taaborinvuoris ehitati 1970 ja 1980. aastate keskel Nurmijärvi piirkonnas olnud vanadest palkhoonetest. 

Kohapeal on sepikoda, mõned aidad, sepa elumaja koos sisustusega. 

Kogu vabaõhumuuseumi korraga läbi käija ei õnnestunudki, kuna teatrirahvas juba kogunes et etendust alustada. 

Nii et tuleb veel üks kord kohale sõita ja oludega tutvuda. 

Mõned pildid kohapealt. 



Sepikoda oli sisustatud, ainult sepp oli puudu.


Sepikoda.



Aidahoone.


Viljaait seespoolt vaadatuna. Viljasalvedes olid eksponaadid, mitte vili.




Sepa elumaja.






Vabaõhulava on näitemänguks valmis. Helivõimendeid sätiti juba paika. 






A. Kivi mängukirik. 



Mustikaleeeeee! Mustikas on valmis põske pistmiseks.