23. märts 2026

Hispaania reis: Andaluusia maakond (pildid, videod). Uuendatud 28.03.2026

2026. aasta esimese reisi sihtpunktiks oli Lõuna- Hispaania ja täpsemalt Andaluusia maakond.

Reisi kestvus 8. päeva. Reisi sihtkohta ja tagasi koju Helsingisse lennutas Finnair. 

Reisi korraldas Soome matkabüroo. 

Reisigrupi suurus 21. inimest ja grupi giid oli Andaluusia piirkonnast pärit kohalik soomekeelne giid.

Reisil sai läbitud järgmised linnad: 

  • Malaga 
  • Granada 
  • Cordoba 
  • Sevilla 
  • Cadiz 
  • Jerez de la Frontera 
  • Ronda

Sevilla katedraal- maailma suurim kristlik katedraal


Andaluusia maakond.

Andaluusia maakonda kuuluvad järgmised provinsid: Sevilla (maakonna pealinn), Malaga, Cordoba, Granada, Almeria, Cadiz, Jerez, Huelva.

Maakonna pindala: 87 268 ruutkilomeetrit.

Elanike arv: 8,6 miljonit 

Omavalitsusi maakonnas 778

Maakonna elanike arv: 8 408 975

Maakonna moto: 

Andalucía por sí, para España y la humanidad. (Andaluusia enda, Hispaania ja inimkonna jaoks)

Andaluusia ajaloost: Rooma võimu ajal oli Andaluusia tuntud kui Baetica provints. 

Araablased nimetasid provintsi vandaalide järgi al-Andaluseks. 

Kristlus levis Lõuna-Hispaaniasse läänegootide perioodil, kuid sellele järgnes 800 aastat araablaste (vandaalide) valitsusaega. 

Kristlik Pürenee poolsaare tagasivallutamine mauridelt elik rekonkista lõppes 13. sajandi alguses välja arvatud Granada, millel lubati jääda vasallriigiks kuni 1492. aastani. 

Pärast Ameerika avastamist oli Sevilla ainus sadam, kus oli lubatud kaubelda kolooniatega. 

Ameerikas räägitav hispaania keel põhineb Lõuna-Hispaania dialektil. 

Andaluusiast sai autonoomne piirkond 1981. aastal.

Metsloomadest on kõige suurema arvutusega metssead. Metssigu on Hispaanias ringi lippamas umbes 2,5 miljonit 2025. aasta seisuga. Viimaste aastatega on metssigade arv Hispaanias kahekordistunud.

Suviste põudade tõttu, kui metssigadel söögipoolist looduses napib, on nad hakanud toiduotsingutega tungima ka linnadesse. 

Arvukuselt on Hispaanias laialt levinud punahirved (Cervus elphus). 

Punahirved on laialdase levikuga just Andaluusia maakonnas ja neid kütitakse jahihooajal intensiivselt. 


Mägised ja kivised Andaluusia maakonna alad on kaetud enamasti lõpututen näivatena oliivikasvandustega. 

Tasasel maal kasvatatakse seevastu teravilja ja palju on näha põlde kus viljeletakse spargli kasvatamist.


Andaluusiast ja oliivipuudest.

Andaluusia piirkond on maailma tähtsaim oliiviõli tootmise piirkond.

Hispaania riigis kasvab 300- 350 miljonit oliivipuud. Neist giidi jutu järgi 242 miljonit oliivipuud kasvab Andaluusia piirkonnas. Peamiselt mägistel aladel Cordoba provintsis. 

Oliivipuid on hinnanguselt 600 sorti, millised sordid oliivide tootmisel kasutusel. 

Puu kasvab kuni 15. meetri kõrguseks. Oliivipuu produktiivne eluiga on ca 100. aastat. 

Peale 100. aastat oliivipuu kasvatamist puu tootlikus langeb ja need vanad oliivipuud tuleb uute ning noorte oliivipuude vastu vahetada. 

Tõestatud on, et Kreekas vähemalt üks oliivipuu on 2000 aastane. 

Oliivide tootmisel ei lähe midagi kaduma ega visata ära. Kõigepealt pressitakse oliividest külmmenetluse teel oliiviõli ja oliivide tootmisjäägid leiavad samuti kõik kasutust. 


Oliiv on väike 1,0–2,5 cm pikkune õlirikas luuvili.

Oliivipuu on parimas tootmiseas 20- 50. aastaselt saagikusega 20- 50. kg ühe oliivipuu kohta.

Noored oliivipuud (5- 15. aastased puud) annavad aastas saaki 5- 15 kg.

Hektarilt saadakse keskmiselt 2000- 4000 kg oliive. 

Ühe liitri oliiviõli saamiseks vajatakse 4- 5 kg oliive. Kõrgekvaliteedilise neitsioliiviõli saamiseks kulub 8- 10 kg oliive. 

Liigi metsikutel vormidel on oliivid väiksemad kui kultiveeritud sortidel. 

Oliivid korjatakse kas toorelt, rohelistelt või lastakse neil valmida kuini nad omandavad tumesinise värvuse ja neid nimetatakse siis mustadeks oliivideks. 

Tooreid oliive ei saa sellisel kujul süüa vaid need kas soolatakse või hapendatakse kibeduse eemaldamiseks ja säilivusaja parandamiseks. 

Konserveeritud musti oliive töödeldakse aga tavaliselt kemikaalidega, mis muudavad need kunstlikult mustaks. 

Esmalt leotatakse neid leelises ja seejärel töödeldakse happega mis muudab oliivide värvi. 

Protsessi lõpuks antakse neile raudglükonaadiga ühtlane must värvus. 

Pärast oliivide pastöriseerimist pakendatakse need purkidesse, milliseid me omakorda poest juba osta võime.


Reisipäevade ilmast.

Reisi algusest Malagast alates kuni kaasa arvatud Sevillani välja oli väga mõnus soe, lausa suviselt soe ja päiksepaisteline ilm. 

Soojakraade päeval +23º C... +25º C. Tuuletu ilm. Ööd olid aga jahedad +5º C... +7º C. 

Jõudes reisi teiseses pooles Cadizi linna muutus radikaalselt ka ilm. 

Cadizi linnas oli tunda Atlandi ookeani külma hingust. 

Asub ajalooline Cadizi kalurilinn just Atlandi ookeani rannikul.

Päeval oli sooja vaevalised +12º C ja puhus külm tuul. Tuli reisikohvrist soojemad riided välja otsida. 

Reisi lõpus kui jõudsime tagasi Benalmádenasse Malaga lähistel saime jälle natuke soojemat ilma nautida. 

Siiski võib nentida, et reis vähemalt ilma poolest õnnestus. Saime ilma päevase vihmasajuta läbi. 

Üldiselt Hispaania ilmast suvekuudel.

Kesk- Andaluusia linnades valitseb suvekuudel kuumus: +30º C öösel ja +40º C päeval varjus. 

Erand on Ronda linn kus suvel on öösel +20º C ja päeval +30º C. 

Nendest kuumanumbritest lähtuvalt on hea reisida selles kandis kas märts- aprill või siis hoopis sügiskuudel. 

Kelledele aga soojad ilmad meeldivad siis suvekuud on justkui loodud teie jaoks reisimiseks. 


Adnaluusia maakonna ühistranspordist.

Suuremates Andaluusia maakonna linnades on kasutusel peamiselt diiselbussid liinibussidena. 

Esindatud on sellised bussitootjad kui MAN, IVECO, MB. Viimati nimetatud MB bussid ka hübriid versioonis. 

Sevillas on kasutusel gaasiküttel liinibussid. 

Trammiliinid on kontaktvõrguta ja trammide akusid laetakse peatustes asuvate laadimisseadmete abil (pildil).


Trammirööpad on aga trammide kontaktliinid Sevillas puuduvad.

Maagaasil töötav liinibuss Sevillas.


Elektri jõul liikuvaid sõiduautosid minule Andaluusia piirkonnas silma ei hakanud. Samuti puudusid elektriautode laadmisseadmed avalikus linnapildis. 


Reisigrupi giidist. 

Sellel teemal tasub pikemalt peatuda, et meie grupi giidist ja tema teamistest ülevaade anda.

Hispaanias on pikad eesnimed ja selle asemel kasutatukse eesnime lühendeid. 

Meie giidi lühendatud eesnimi nii kui ta ise end tutvustas oli Manu. Väga tore ja seltskondlik mees. 

Giiditööd on Manu teinud peamiselt Andaluusia maakonnnas aga ka mujal Hipaanias 40. aastat.

Manu töökeeled giidina on peamiselt hispaania, saksa või soome keel. 

Manul olid erilised teadmised Hispaania riigi ajaloost, bioloogiast (Hispaanias kasvavad taimed- lilled, puud) ja zooloogiast.

Meie giid rääkis igas reisi jooksul läbitud linnas pikalt vanadest kirikutest, katedraalidest, majade ajalugudest jne. 

Ekskursioonidel oli kuulda ja näha, et giid on ikka 40. aastat ühte ja sama tööd teinud ning ise ajalugu ning bioloogiat usinalt juurde õppinud.

Pikkadel bussisõitudel ühest linnast teise ei olnud meie giidi poolt ainult mõni vaikusehetk. 

Ta rääkis ja rääkis kõigest mida bussiaknast näha oli. Lisaks tagasivaated iga läbitud provintsi/ asula/ linna ajaloole. 

Fenomenaalsete teadmistega giid kellega võite kohtuda kui Soomest mõne matkabüroo korraldatud Hispaania reisile lähete.


Pildiviited. Piltidele on lisatud selgitavad tekstid (mitte kõigile)

Malaga - El Torcal - Granada

Granada

Granada- Alhambra

Luque vana raudteejaam Granada ja Cordoba vahel. Kohvik, pood, vanad oliiviõli töötlemise seadmete näitus.

Cordoba linnas asuv mošee

Sevilla: Ameerika park, Hispaania maailmanäituse peahoone, Sevilla katedraal ja vanalinn.

Cadizi vanalinn

Jerez- e linnas veinitehase külastus

Ronda vanalinn ja ajalooline sild

Benalmádena II osa


1. Reisipäev. Helsingi Vantaa lennujaam - Malaga lennujaam - Benalmádena

Finnairi lend Helsingist Malagasse. Malaga lennuväljal maandusime kell 10:15.

Malagasse saabudes ootab teid lennujaamas soome keelt kõnelev giid ja tellitud buss. 

Transport lennujaamast Benalmádenas asuvasse Torremolinose linna ja majutus Benalmadenas asuvas hotellis.

Reisi esimene päev oli meile antud kõik vaba ajana. 

Sai rannas päevitada või siis jalutada mööda rannapromenaadi ning nautida kohalikku melu. 

Benalmádenas oli hotelli lähedal Sealife akvaariumide kompleks.

Seal sai väikse raha eest erinevates suurtes ja väikestes akvaariumides kalu ning muid mereelukaid vaadata s.h väiksemad haikalu. 

Torremolinos on ligi 70 000 elanikuga rannikulinn, mis asub Malagast 10 kilomeetrit läänes ja on kuulus oma imeliste liivarandade poolest. 

Benalmádenas oli hotelli lähedal ilus liivarand. Ranna lähedal on palju erinevaid restorane, poode ja baare.

Õhtul hotellis õhtusöök. 

Buffeena oli korraldatud pea kõik reisi hommiku ja õhtusöögilauad v.a üks õhtusöök.

Päevane bussisõit 12 km.


2. Reisipäev. Benalmádena - Malaga - El Torcal - Granada

Hommikusöök hotellis ja hotellist väljakirjutamine. 

Pakkisime pagasi tšarterbussi ja suundume giidi saatel lähedalasuvasse Malaga linna, mis on tuntud eelkõige kunstnik Pablo Picasso kodulinnana. 

Malaga on kontrastide linn, kus moodne arhitektuur kohtub atmosfäärilise vanalinnaga oma kitsaste alleede ja erksavärviliste vanade hoonetega. 

Tuuri käigus näeme linna olulisemaid vaatamisväärsusi ja meil on ka veidi aega oma programmi jaoks.

Meie järgmine sihtkoht on El Torcal, üks Euroopa muljetavaldavamaid loodusparke, mille kivimoodustised on moodustunud sadade miljonite aastate jooksul. 

Kui Malagas oli soe ilm oma +20º C soojakraadiga siis juba EL Torcal mäele jõudes langes õhutemperatuur +12º C peale ja puhul külm tuul. 

Mäel oli kohvik ja külastuskeskus. 

Mägedes asuvad iidne merepõhi ja kivist kujud muudavad maastiku müstiliseks ja loovad peaaegu kummitusliku atmosfääri.








Pärastlõunal jätkasime teekonda ajaloolisesse Granada linna, mis asub Sierra Nevada mägede jalamil.

Granada linnas asuvalt meie hotellist paistsid kenasti kätte Hispaania kõrgemad mäed ehk Sierra Nevada. 

Sierra Nevada mäetipp on 3482. meetrit kõrge ja see on üks osa Betican- i mäestikust.

Tegu on mandri Hispaania kõrgema mäetipuga. Samas asub ka mäesuusakeskus. 

Sierra Nevada (piltidel) mäel on isegi suvel lumekatte pakusus 4. meetrit. 



Teeme jalutuskäigu Albaicíni mauride kvartalites, mis on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatest paikadest. 

Selle teel looklevad alleed viivad meid mäe tipus asuvale suurepärasele vaateplatvormile, kust avaneb suurepärane vaade Alhambra paleele ja Alhambra ajaloolisele iluaiale. 

Alhambra palee külastus oli meil planeeritult homme.


Granada kesklinnas katedraalide kvartalis on maitseainete pood kust sai laias valikus maitseaineid osta s.h ka safranit.

Safran on maailma kalleim vürts, mida saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) õie emakasuudmetest.

Safranil on peen aroom, mõrkjas maitse ja intensiivne kollane värvus tulenevad kolmest põhilisest ühendist: safranaalist (lõhn), pikrokrotsiinist (maitse) ja krotsiinist (värv).

Safrani tikutopsisuurune plastikust karp safraniga maksis selles poes 9 eur. Vist sisaldas see karbike 5g safranit. 

Mida suurem pakend seda kallimalt seda loomulikult müüdi. Safran on teadagi kallim kui kuld.

Kui ma nüüd giidi juttu õieti mäletan siis 

1kg safrani saamiseks on vaja korjata safrani õisikuid 80tuh kuni 150tuh õit.  


Lühike kirjeldus Vikipeedia andmetel flamenkost.

Flamenko (hispaania keeles flamenco) on Andaluusia (Hispaania) päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. 

Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga aga selle sünnimaa on hoopis Andaluusia, mis on ka paik, kus seda populaarset muusikastiili kõige rohkem armastatakse ja kõige ehedamalt viljeletakse.

Flamenko päritolu on vaieldav – ühtki teooriat selle kohta pole suudetud ajalooliste tõendite abil lõplikult kinnitada. 

Real Academia Española sõnaraamatus, seostatakse flamenkot eelkõige mustlastega ning nende panus flamenko kujunemisse on kaheldamatu. 

Sellegipoolest on flamenko kõige levinuma teooria järgi sündinud Andaluusia araablaste, kristlaste, juutide, mustlaste jt kultuuriliste mõjutuste segunemise tulemusel. 

Flamenkot võib seetõttu pidada andaluuslaste ühiseks rahvapärimuseks. 

Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et flamenko kujunemisele aitasid kaasa eelkõige Andaluusia mustlased, kuigi hiljem hakkasid seda muusikastiili viljelema ka mujal Hispaanias elavad gitano'd ehk mustlased.

Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel (tonás) ja 18. sajandi lõpus (seguiriyas).

2010. aasta novembris lisas UNESCO flamenko maailmapärandi nimistusse.

Peale õhtusööki hotellis viis meid tellitud buss vaatama flamenkoetendust. 

Tablao Flamenco Albayzin oli flamenkoetenduse grupi nimetus.

Maksis see tund kestev flamenkoetendus 35 eur. Piletihinna sees oli pokaal veini või õlut. 

Peale etendust saime koos ühe sakslaste turismbussiga tagasi hotelli. 


Flamenkotantsijad olid pärit Albaaniast s.t Albaania mustlased. 





Päevane bussisõit oli umbes 210 km.


3. Reisipäev. Granada

Hommikusöök hotellis, mille järel asume Granadat avastama, mida mitte ilmaasjata ei reklaamita kui ühte Hispaania kaunimat linna. 

Kõikjal nähtavad araabia mõjutused toovad sellesse ajaloolisse linna eksootikat. 

Hommiku jooksul näeme paljusid linna vaatamisväärsusi, sealhulgas suurejoonelist katedraali, mille ehitus algas 1521. aastal ja valmis 1714. aastal. 

Granada ülikool, mis asutati 1532. aastal on üks Hispaania suurimaid ja vanimaid. 

Linnas on ka mitu gooti templit ja kloostrit. 


Pärastlõunal külastasime Alhambra paleed, mida nimetatakse ka maailma kaheksandaks imeks ning mis on üks Andaluusia ajaloolisi pärle ja UNESCO maailmapärandi nimistus. 

Palee, mis esindab keerukat mauride arhitektuuri ja oma suurejoonelisi aedu, oli mauride kuningliku perekonna residents kuni kuningas Ferdinand ja kuninganna Isabella vallutasid Granada 15. sajandil ning võim läks üle kristlastele. 

Palees valitseb õhkkond nagu muinasjutus romaanist „Tuhat ja üks ööd“. 

Alhambrasse sissepääsu piletid tuleb enne varakult ära osta. 

Kohapeal on väga palju rahvast kelledel kõigil on peamiselt üks eesmärk: sissepääs Alhambrasse.

Alhambrasse sissepääsamiseks tuleb kahes kontrollpuhktis ette näidata nii oma pass (või ID kaart) ja väljaprinditud pilet. 

Piletid on isikustatud s.t nimelised. Pileti hind 28,74 eur (märts. 2026)

Esimsest kontrollpunktist läbi saades pääsete Alhambra kõrval olevasse iluaeda. 

See iluaed on ääretult ilus vaatamine ja sellel aial on oma pikk ajalugu. 

Kui iluaias ringkäik tehtud siis võib hakata jalutama juba Alhambra palee poole. 

Enne paleesse sissepääsemist tuleb veelkord teises kontrollpunktis oma pass (pilet) ette näidata. 

Selles kontrollpunktis piletikontrollija imestas väga kui nägi minu Eesti Vabariigi passi. 

Võib arvata, et EV passi omanike sinna just mitte väga sageli ei satu. 

Palee ajalugu on nii pikk ja keerukas, et seda ma siinkohal vast ümber kirjutama ei hakka. 

Juba meie giidi juttu kohapeal kuulates toimus minu peas informatiivne plahvatus nii et kõike seda saadud ajaloolist infot ei suutnud kuidagi oma peas salvestada. 

Päeva lõpus nautisime hotellis ühist õhtusööki.


4. Reisipäev. Granada - Cordoba - Sevilla

Pärast hommikusööki hotellist väljakirjutamine ja jätkame teekonda Córdoba linna. 

Sõidame läbi maailma suurima mägise oliivikasvatuspiirkonna, milline jääb Cordoba ja Sevilla vahele.

Samale maanteele jääb ka Hispaania väikelinn Écija, mida loetakse õhutemperatuuri poolest kõige kuumimaks kohaks. Rahvalikult kannab see linn nimetust "Andaluusia praepann".

Córdoba oli oluline linn juba Rooma ajal ja maurid valisid selle oma esimeseks pealinnaks, kui nad 700. aastate alguses Andaluusiasse saabusid. 

Linna tähtsaim monument, mida me samuti külastame on mošee-katedraal, mis algselt ehitati mošeeks ja hiljem kristlaste võimuletulekul muudeti kirikuks. 






See hoone sümboliseerib Andaluusia kahetist kultuuripärandit. 

Seal on tuhat sammast, mis moodustavad tiheda punavalge triibulise metsa. 

Keskajal oli linn nii teaduse kui ka tsivilisatsiooni oluline keskus. 

Me saame siiani tunda tolleaegset hiilgust, jalutades läbi UNESCO kaitse all oleva vanalinna maaliliste alleede.

Córdobast jätkame teekonda Andaluusia kaunisse pealinna Sevillasse. 


Kuskil poolele teele Córdobast Sevillasse jääb selline vana raudteejaama hoone (pildil).

Selles vanas hoones on pood ja kohvik. 

Pood märglise tähendusega sellepärast, et seal pakutakse müügiks Nicol´s kaubamärgiga kosmeetikatooteid. 

Täpsemalt on selles poes soodsa hinnaga saadaval Nicol´s kreeme, millised on kohalik toode rohke kohaliku oliiviõli sisaldusega. Seega kohalik toode. 

Lisaks saab sellest poest osata oliiviõli erinevas suuruses pakendites. Oliiviõlide valikus on ka maitsestatud oliiiviõlid. 


Samas kohas saab vaadata ajaloolisi oliiviõli tootmisega seotud seadmeid. 


Oliivide purustamise seade.



Õhtul majutus Sevillia lähistel hotellis ja õhtusöök hotellis. 

Olime sunnitud oma grupiga majutuma just Sevilla lähistel hotellis, kuna Sevillas asuvad on hotellid oma hinnatasemelt liiga kallid. 

Päevane läbisõit bussiga 340 km.


5. Reisipäev. Sevilla - Cadiz - Jerez de la Frontera

Hommikusöök hotellis ja hotellist väljakirjutamine. 

Sevilla on olnud sajandeid oluline linn, mille ajaloo- ja kultuuripärandit on mõjutanud roomlased, läänegoodid ja araablased. 

Vähesed linnad maailmas saavad kiidelda sama palju ajaloo, monumentide, roheliste parkide ja elavate väljakutega kui Sevilla. 

Tegelikult on Sevillas veedetud pool päeva jääb ikka väga napiks ajaks, et tutvuda linna suurepäraste vaatamisväärsustega. Vähemalt kaks- kolm päeva peaks selleks varuma. 




Sellel on omamoodi põhjus, miks daamid just seda seina suudelda soovivad....


Sevilla katedraali 100 meetri kõrgune kellatorn. Torni alt vaadates lõppu polegi näha...


Ja katedraal ise oma aus ja hiilguses.


Katedraali sissepääsu portaal koos kaunistustega.



1929. aastal toimus Sevillas Ibero-Ameerika maailmanäitus (hispaania keeles: Exposición iberoamericana de 1929, portugali keeles: Exposição Ibero-Americana de 1929).

Maailmanäitus toimus Hispaanias Sevillas 9. maist 1929 kuni 21. juunini 1930. 

Näitusel osalesid järgmised riigid: Portugal, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Uruguay, Mehhiko, Peruu, Argentina, Tšiili, Colombia, Kuuba, Venezuela, Dominikaani Vabariik, Boliivia, Panama, El Salvador, Costa Rica ja Ecuador. 

Kõik eelpool ülesloetletud riigid lasid ehitada maailmanäituse jaoks Sevillasse omad paviljonid, millised tänase päevani alles on. 

Peamiselt on nende eri riikide paviljonide tänase päeva kasutusotstarbeks konsulaarteenuste osutamine.

Maailmanäitusel olid esindatud ka kõik Hispaania piirkonnad ja Andaluusia provintsid. 

Avakõne pidas tollane Hispaania peaminister kindral Miguel Primo de Rivera. 

Primo de Rivera lubas Hispaania kuningal Alfonso XIII-l öelda lõppsõnad ja ametlikult näituse avada.

Näituse eesmärk oli parandada suhteid Hispaania ja osalevate riikide vahel, kellel kõigil on Hispaaniaga ajaloolised sidemed kas koloniseerimise (osad Hispaania Ameerikast ja Ameerika Ühendriigid) või poliitilise liidu (Portugal ja Brasiilia) kaudu. 

Maailmanäituse ajast on säilinud ka Ameerika park, kus sai jalutatud ja pilte sellest suurepärasest aiast tehtud. 

Ameerika pargi lähistel asub kohe suurejooneline Hispaania maailmanäituse poolkaarjas ja tornidega ning purskkaevuga hoone. 

Alustasime päeva külastades maailma suurimat gooti katedraali, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus. 


Katedraalis asub muuhulgas Kolumbuse haud (pildil) ja katedraali peaaegu saja meetri kõrgune Giralda torn, mida peetakse linna sümboliks.

Sevilla katedraal (Catedral de Santa María de la Sede) on suuruselt maailma suurim kristlik katedraal.

Katedraali sisenedes avanevad sellised maastaapsed vaated, et nähtud on raske alul reaalsusesks pidada.




Katedraalis on 40 aadlite kabelit ja lugematu arv eraldi altareid. 

Samas on välja pandud suurepäraseid hindamatu väärtusega ajaloolisi maale. 

Samas katedraalis näete ka üht maailma suurimat altarit. 

Altar on puust nikerdustega ja seejärel üle kullatud (järgneval pildil).  


Samuti nägime jalutuskäigul Sevilla ajaloolist kesklinna kogu selle ilus. 

Endine juudikvartal, mille moodustavad labürintlikud tänavad ja kaunid hooned on üks Euroopa suurimaid keskaegseid vanalinnaosasid.

Pärastlõunal sõitsime Sevillast alul Cadiz linna ja sealt edasi Jerez de la Frontera linna. 

Päeva lõpus registreerime oma kohaloleku hotellis ja sõime koos õhtust. 

Päeva läbisõit bussiga oli 120 km.


6. Reisipäev. Jerez de la Frontera - Ronda - Benalmádena

Hommikusöök hotellis ja hotellist väljakirjutamine.

Meie päeva esimene sihtkoht on Jerez de la Frontera linn, mis asub kitsal poolsaarel mis ulatub Atlandi ookeani. 

See on Lääne-Euroopa vanim pidevalt asustatud linn, mille asutasid foiniikia kaupmehed juba 12. sajandil eKr. 

Sellest ajast alates on seda mõjutanud kartaagolased, roomlased ja maurid ning see oli Kolumbuse lähtesadamaks tema teekonnal Ameerikasse.


Jerez de la Frontera linnas külastasime veinitehast. Sissepääsupileti hind 24 eur. 

Saime ülevaate sellest pikkade traditisoonidega veinitehase kohta. 

Meile degusteeriti vähesel määral joovastavaid jooke, milliseid selles tehases pudelitesse villitakse. 

2 miljonit veinipudelit aastas ja lisaks 1 miljon pudelit šerrit. 

Kes soovis sai omale tehase poest soovitud joovastavaid jooke kaasa osta. 










Veinitehase piletihinnad vastavalt valitud külastuspaketile. 


Meie järgmine sihtkoht on ajalooline Ronda linn, mis pakub hingematvailt ilusaid vaateid. 

Ronda linn asub ainulaadses kohas sisemaa mägedes üle 700 meetri kõrgusel, kus see on levinud Tajo jõe moodustatud kuristiku mõlemale küljele. 

Ronda lähistel mägede nõlvadel kasvab rohkelt suuri igihaljaid korgitammesid, millede puutüved on samblaga kaetud. 

Esimene kord korgi koorimist tehakse korgitammel siis, kui puu on 25. aasta vanune.

Korgitammedelt kooritakse nende tüve ümbert korki 10. aasta tagant. 

Korgitamme puu eluiga on 150- 250. aastat.

Korgitamm vajab kasvamiseks väga puhast kasvukeskkonda. Selline keskkond on just Ronda linna lähistel täiesti olemas. 


Kolm kuristikku ületavat silda ühendavad uut Ronda linna ja mauride ajastust pärit labürintlikku vanalinna.

Sildadest on kauneim Puente Nuevo (Uus sild), mis on ehitatud 18. sajandi lõpus. 

Sild on 105. meetrit kõrge ja silla pikkus on 66. meetrit. 

Silda hakati ehitama 1759. aastal ja selle ehitus kestis 34. aastat.

Silla keskkaare kohal asub kamber, mida kasutati mitmel otstarbel, sealhulgas vanglana. 

Aastatel 1936– 1939 toimunud kodusõja ajal kasutasid mõlemad sõdivad pooled väidetavalt silla keskel olevat kambrit vanglana. Kambrisse pääseb läbi kandilise hoone, mis oli kunagi valvemaja.

Silla ajaloost.

Eelmise silla ehitus s.t praeguse silla eelkäija algas 1735. aastal ja see oli esimene katse kuristikku silda sellisel kõrgusel ehitada.

Arhitektid Jose Garcia ja Juan Camacho planeerisid silla ehitada ühe kaarega. 

See sild ehitati kiiresti ja halvasti. Kogu sild varises kokku 1741. aastal tappes 50 inimest. 


Ronda linn on tuntud ka Hispaania vanima härjavõitlusareeni poolest.

Härjavõitluse areen on tänase päevani Ronda linnas säilinud. 

Tuleb aga mainida, et härjavõitlus ei ole enam Hispaanias populaarne ja härjavõitluse areenidel korraldatakse rohkem juba kontserte jms üritusi. 



Ronda vanalinna kitsastelt ja käänulistelt tänavatelt leiab palju ajaloolist.

Seal on näiteks katoliiklik erakool, kus lapsed õpivad 1. klassist kuni 10. klassini välja.

Kuna tegu on erakooliga siis õppemaks selles koolis on 250 eur/ kuu.

Mõned pildid koolist ja kuna on tegu katoliikliku kooliga siis ka pühamust üks pilt.







Edasi sõitsime bussiga mööda kuulsast Jereze ringrajast, kus mootorratastega võidu sõidetakse. 

Õhtul sõitsime Rondast juba tagasi Torremolinose linna Benalmádenasse kus meid tuttavas hotellis majutus ootamas oli. 

Viimasel päeval sai rannapromenaadil kohatud ka üht eestlaste paari jalutamas. Ei saanud ju neist siis niisama mööda minna. Ikka sai nendega juttu tehtud ja reisimisest erinevates maades räägitud. 

Päevane läbisõit bussiga päris pikk ja väsitav: 285 km.


7. Reisipäev. Benalmádena

Hommikusöök hotellis. 

Päeva sai veeta vastavalt oma programmile: lõõgastuda, puhata ja nautida Benalmádena mitmekesiseid teenuseid.

Teise võimalusena oli võimalik osaleda täiendaval tervepäevasel ekskursioonil Briti kontrolli all olevale Gibraltarile. 

Euroopa ja Aafrika vaheline väin on strateegiliselt oluline, kuna siit saab kontrollida kogu Atlandi ookeani ja Vahemere vahelist laevaliiklust. 

Gibraltari kuulsaim koht on ilmselt 426. meetri kõrgune kalju, kus elab Euroopa ainus metsikute ahvide kogukond ja selge ilmaga näeb sealt Aafrikani välja. 

Siin on ka palju koopaid, millest meie uurime kuulsaimat, San Migueli stalaktiidikoobast. 

Selles "traditsioonilises inglise linnas" on ka veidi aega oma programmi jaoks ja näiteks tollimaksuvabade ostlemiseks. 

Gibraltari ekskursioon toimus väikebussidega, sest kõik reisigrupi liikmed ei olnud sellest väljasõidust huvitatud.

Õhtul hotellis matkagrupiga ühine õhtusöök. Päevane läbisõit bussiga Gibraltari külastusel 250 km.


8. Reisipäev. Benalmádena - Helsingi Vantaa lennujaam

Hommikusöök ja peale seda hotellist väljakirjutamine. 

Tellitud buss ootas meid juba hotelli ees ja viis Malaga lennuväljale. 

Väljalend Helsingisse toimus planeeritult kell 11.00. Koduses Helsingis tagasi 16.45.

Kogu reisi vältel sai läbitud bussiga 1100 kilomeetrit. 


Lisaks mõned jutud ja pildid maanteede äärde jäänud kohtadest.

Giid juhtis tähelepanu päikese- auruga töötavale elektrijaamale (pildil). Pildistatud bussiaknast.

Jaamast paistab maanteele vaid kõrge betoonist torn, mille ülemises osas asub veeaurusti.

Torni lähedal on sadu suuri peegleid, millistelt suunatakse fokuseeritud päikesekiired torni ülemisse otsa kus temperatuur on 600º C.

Tänu päikesekiirtele vesi torni ülemises osas aurustub ja sealt suunatakse juba veeaur lähedal asuvasse elektrijaama elektrigeneraatoritega elektri tootmiseks. 

Mõned pildid teele jäänud kohvikule, kus pausi tegime n.n "bioloogilise pausi" reisijatele.






Tänu tugevatele vihmasadudele esineb Hispaanias sageli mägistes piirkondades maanihkeid. 

Osa maanteedest uhutakse vihmavee poolt ära.



Veehoidla mägedes.


Maantee on ära suurvee poolt uhutud.


Kokku kogutud meresoola vallid Jerez de la Frontera ja Cadizi linna vahel. Bussiaknast pildistatud. 


Elektrituulikuid võis Lääne- Hispaania mägistel aladel näha väga palju. Neid oli ja palju. 



Mägiküla Cordoba ja Cadizi vahel ning taamal elektrituulikud.



Reisi kokkuvõte.

Nädal aega kestev kultuurireis Andaluusia maakonda Hispaanias oli täis elamusi. 

Iga päev jäi lõunaaeg umbes 1- 2 tundi aega iseseisvalt sihtkohtades linnadega tutvumiseks. Seda aega ei olnud küll palju aga natuke vabadust see siiski andis.

Igapäevan reisiprogramm oli mitmekülgne ja tihe just ajagraafiku tõttu. Ainult reisi esimene ja viimane päev olid sellised, kus korraldatud ekskursioone ei olnud planeeritud. 

Sevillas jäi pool päeva linna suurepäraste kultuuriväärtustega tutvumiseks. Nii kui meie grupi giid ütles, on see kuritegelikult lühike aeg selle linnaga tutvumiseks. 

Grupi giid pakkus välja, et kui Sevillasse iseseisvalt tulla siis selleks tuleks vähemalt 2... 3 päeva varuda. 

Ilmadega kogu reisi jooksul vedas sellel määral, et vihmasadu meil kogeda ei tulnud. Reisil tuleb aga valmis olla suuremateks õhutemperatuuride kõikumisteks. 

Nii oli Sevillas, Cordobas, Granadas õhutemperatuur + 23ºC....+25º C, El Torcal mäel +12º C, Cadizi linnas puhus aga ookeani suunalt külm tuul ja õhutemperatuur oli seal +12º C. 

Reisigrupis olid postitiivsed ja suhtlusaltid inimesed. Seepärast jäi ka ilus mälestus reisist ja inimestest. 


Viited toimunud reisidele: