Kuvatud on postitused sildiga Tammikuun ilmapistooli kisat 2016. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Tammikuun ilmapistooli kisat 2016. Kuva kõik postitused

16. jaanuar 2016

Jaanuarikuu õhupüstoli laskevõistlus 2016 (Lahti linn, Soome)

Tammikuun ilmapistooli kisat 2016 elik siis maakeeli ümber panduna jaanuarikuu õhupüstoli laskevõistlus viidi Lahti laskurklubi poolt läbi 16.01.2016.

Võistluspaigaks oli Lahti linnas asuv õhkrelvade lasketiir.

Võisteldi kõigis vanuseklassides sh ka noorte tugisarjades.

Võistlusel lasti neljas vahetuses. Igas vahetuses 22 laskurit+ esimeses vahetuses ka noorlaskurid.


Noorlaskurid on oma võistlemise lõpetanud. Toeltlaskmise abivahendid on veel tulejoonel näha.
Veel näiteid noorlaskurite laskmise tugiseadmetest
Lasketiir ise on avar, soe ja hea valgustusega. Viimane märgitud asjaolu on just tähtis laskespordis.

Seekord kuhugi mitmeid korruseid maa-alla pommivarjendisse polnud vaja ronida, sest lasketiir oli hoone esimesel korrusel.


Liikuva märgi laskeseadmeid oli kaks.
Soojusest on külmal talveilmal täiesti teadlikult just seepärast juttu, et Lahtis kohapeal oli välistemperatuuri näit - 22,5°C.  Ilm ise tuuletu ja jumalikult ilusalt päiksepaistega.

Niisiis oli korralik talveilm, korraliku külmaga millega meie oleme ju täiesti harjunud.

Peale seda ilmestasid teekonda Lahtisse ja tagasi ilmeilusad Soome lumised metsa ja maastikuvaated. 

Kõigele boonuseks sai ka veel tegeleda 1,5 tundi laskespordiga kohapeal Lahti lasketiirus. 

Kellel sujus laskmine seekord paremini ja kellel jälle jäävad paremad tulemused järgmist võistlust ootama. Selline see laskesport juba on.


Võistlustulemusi sai iga laskur kohe näha
Ehk kohapeale hommikune üllatus võistluspaigas oli, et ei tohtinud kasutada vaatetorusid. 

Põhjus vast selles, et märkide vahetamiseks/ vaatamiseks kasutati nn jooksutajaid. 

Seega, kes soovis igat lasku vaadata pidi kogu aeg märki edasi- tagasi nn jooksutama. 

Lasu tulemust sai aga hea silmanägemisega laskur näha ka ilma vaatetoruta, kuna kuulipüüdja oli märkide taga valget värvi (plastik vms).

Lasti neli lasku ühte märklehte, mis meie laskeoskuste taseme juures täiesti piisav oli, sest meie kasutame märklehe pinda ära maksimaalselt lastes igasugu numbreid märklehte tulemustena.

Nii näiteks minu enda puhul leidsid seekord kuulid mulle täiesti arusaamatul moel ikka ja jälle tee märklehte millel tabamusalaks oli seitse ja kaheksa. 

Sekka lasin ka mõne üheksa ja kümmepunktise lasu aga selliseid laske juhtus sekka ikka väga harvalt (vähemalt tänasel võistluspäeval).

Võistelda oli seevastu Lahtis suht mõnus. Mis minusugusel vanainimesel ikka muud vaja kui sooja tuba, villaseid sokke, kõhutäit ja meeldivat seltskonda;) Kuum kakaojook oleks juba boonuseks.

Nii et palju justkui polegi vaja, sest me oleme vähesega nii harjunud.

Kui nüüd teha veel mäluvärskenduseks meenutus Turu linnas toimunud õhkrelvade võistlusele siis pean siinkohal endagi üllatuseks ära märkima, et seekord oli juba sokikudujaid lasketiirus kaks...

Üks oli teadagi kes ja teise leiate minu alljärgnevalt pildilt ise.




Ja mina rumaluke arvasin, et soome naiste hulgast on kadunud sokikudumise oskus ja oskajad ise. 

Peab tõdema et eksisin.

Elu on aastatega palju arenenud (mõnes mõttes taandarenenud) ja sukavardaid keegi paljut enam liigutada ei oska (või siis ei tahagi) ja sellel tegevusel ka mingi mõistlik tulem oleks. 

Küll aga noorem seltskond kasutas moodsamaid tehnilisi vahendeid ja suheldi oma nutitelefonide kaudu välismaailmaga. Vanamoodsate oskuste asemele on tulnud uued- elu on pidevas arengus.

Jääb ainult küsimus, et mis suunas see areng toimub?

Veel oludest Lahti õhkrevade lasketiirus.

Võistluspaigas pakuti kerget einet ja kohvi, kes seda soovis. Ise-teenendusega puhvetist.




Auhinnad oli seekordsel võistlusel juba asisemad, kui võrrelda eelmise võistlusega.





Kelle huvi siis kõike pilte võistlusest saab vaatada siit.

Oli igati korralikult organiseeritud ja läbi viidud laskevõistlus, millele jääme järge ootama.