Laajalahti- Ruukinranta- Tarvaspää- Tarvo- Vanha Munkkiniemi- Torpanranta- Pikku Kuusisaari- Kuusisaari- Lehtisaari- Otaniemi- Laajalahti.
Jalgrattasõiduks oli ilm lausa vapustavalt hea, päiksepaisteline, +27 C ja puhumas nõrk tuuleke, mis kuuma õhu natukenegi liikuma pani.
Alustuseks eksisin natuke oma planeeritud põhimarsruudilt ja sattusin pooleldi kogemata Laajalahti vast kõige kõrgema mäe otsa.
Mägi oli seejuures puhas graniit selle kõige ehtsamal kujul. Sekka seejuures mõned lõhed või lahvandused, millede tekkepõhjused jäidki mulle arusaamatuks.
Kas jää-aeg või II WW - ei`p oska öelda nende graniidilõhede tekkepõhjuseid.
Järgnes Tarvaspääl asuv Gallen- Kallela muuseumi külastus.
Akseli Gallen-Kallela (26.aprill 1865 – 7.märts 1931) elulugu on loetav Wikipedia- st inglise keeles ja samast allikast ka soome keeles.
Akseli Gallen-Kallela oli 1890- ndatel aastatel Soome edukam maalikunstnik ja rahvusliku maalikunsti edendaja.
Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed (allikas: Wikipedia).Gallen- Kallela muuseumi ehitised olid väga korras ja hästi renoveeritud. Muuseumihooned asuvad mäe otsas merelahe kaldal.
Merelist vaadet piiravad vaid suureks kasvanud lehtpuud. Muidu koht ise - vapustavalt ilus.
Kohapeal on avatud ka muusemi väljapanek, milline mul ajapuudusel seekord vaatamata jäi.
Muuseumi hoovis oli puust meisterdatud haugi pea (pildil esiplaanil vasakul) st kunstiteos kui selline.
 |
| Gallen- Kallela muuseumi hoovist avaneb kohati hunnitu vaade merelahele |
Taamal paistab Turunväylä kiirtee.
Kui nüüd mööda mereäärset jalgrattateed edasi sõita möödume Soome kesklassi kuuluvate kodanike villadest (individuaalmaja sõna oleks siin liiga tagasihoidlik ja ülekohtune kasutada).
Villade ja mere vahele jääb vaid kahesuunaline kitsas sõidutee, mida mööda mõni harv auto mõnikord mööda sõidab.
Elamiseks muidugi antud koht on vapustavalt rahulik ja inimsõbralik. Kõigele lisaks merevaade oma elutoa aknast 24/7 elik kogu aeg.
Rannaäärse sõiduteega paralleelselt oli ka täiesti olemas jalgratta tee.
Järgnevalt jõudsin oma järgmisesse sihtkohta - Torpanranta.
Rahvas võttis mere ääres päikest. Mõned julgemad ja uljamad käisid ka meres juba ujumas.
Torpanranta oli nii mõneski mõttes sarnane näiteks Hispaania lõunaranniku mõne rannaga.
Mind ise viis see kohta mälupildis tagasi näiseks Mallorca- le...sarnasus oli kahe koha vahel hämmastavalt suur. Rannapromenaad, rohelusse "uppuv" rand, kõrghaljastus sarnane vaheluseks kilinal- kolinal mööduv tramm.
Torpanrannas oli meeldiv rannakohvik, kus sai jalga puhata ja mõtteid mõlgutada.
Usinamad perenaised ja mõned peremehed olid selleks ettenähtud kohas Torpanrannas vaipu ja põrandariideid pesemas ning kuivatamas. Päris huvitav vaatepilt.
Põrandariiete kuivatuse- rullimise masin.
Töötas see masin nagu näha kahe mehe jõul ja töö kvaliteedis ning tõhususes mul igatahes kahtlusi ei tekkinud.
Naised usinalt oma vaipu pesemas.
Ei saa olla üks rand ilma Hilton- i hotellita.
Nii ka seekord jäi selline minu teele - Hilton Helsiki Kalastajatorppa.
Seekordsele jalgrattaretkele jäi veel üks hotell - Radisson Blu, Otaniemi rannaalal.
Pikku Kuusisaari - väiksel saarel olid mõned villad, milliseid ma lähemalt uurima seekord ei läinud, kuigi võimalus selleks oli täitsa olemas.
Jätkem inimestele privaatus alles.
Villad ise aga olid Pikku Kuusisaari- l muidugi stiilsed ja raha pole just nende ehitusel kokku hoitud ega ka loetud.
Edasi jõudsin Kuusisaari- le.
Villad sellel saarel olid samuti stiilsed ja arhitektuurilt moodsad. Ega siin midagi lisada nagu polegi. Pildid ei anna küll edasi seda ilu ja olu päris 100% aga mingi ettekujutuse kui sellise saab ikka.
Järgmiseks külastasin Kuusisaari- l muuseumit - Didrichsen Art Museum.
Muusemi hoov oli täis kõiksugu kunsti. Taieste materjalideks enamuselt kas graniit või metall.
Muuseumi peahoone. Pildil on paremas servas näha ka natuke välibasseini.
Kunstiteoseid jagus ka muuseumi mereäärsele poolele.
Muuseumi suhtumist loodusesse näitab ka paadisamasse viiv tee, mille üll on männioks ja mida mitte pole maha saetud.
Tegu siis ühest graniidi kamakast väljaraiutud suitsuahjuga- kunstiteosega (liha ja kala selle muidugi suitsetada ei saa).
Lehtisaari- lt sõitsin lihtsalt läbi ja seekord ei hakanud põikama sisse Kaskisaari- le.
Länsimetro ehitus käib mitmel pool Espoos hoogsalt. Pildil üks Länsimetro ehituskoht Otaniemis.
Länsimetro peab valmima aasta 2015 lõpus.
 |
| Technopolis Otaniemis |
 |
| Järgnevad pilid on Kehä I kiirteest |
 |
| Laajalahti ristmik Kehä I kiirteel |
