18. august 2025

BYD elektribuss: 2024. aasta väljalase (pildid). Espoo, 18.08.2025

2024. aasta BYD elektribussi lühike ülevaade. Seekord rohkem on pilte ja vähem üldist juttu. 

Elektribussid on toodetud eelmisel aastal aga bussiparki jõudsid need bussid nüüd. Ju seisid laos. 

Eelnevatest BYD elektribussidega võrreldes on mõningaid erisusi 2024. aastal toodetud bussidel. 

Uutel elektribusside laadimise pistik asub bussi tagaosas ja laadimine toimub ainult ühe kaabliga s.t pistikupesasid on üks. 

Vanematel BYD elektribussidel asusid akude laadimispistikud bussi eesosas ja pistikupesasid oli kaks.

Uued elektribussid tuleb bussipargis parkimiskohta parkimisel tagurdada (et saaks bussi akusid laadida)

Selline parkimine on omakorda riskialdis tegevus bussijuhi jaoks. Seda eriti pimedal ajal.  

Uutel bussidel on istmed kaetud pehmema tekstiilist kattega. Reisijatel on mugavam istuda.

Ukseavasid on uutel bussidel kolme asemel ainult kaks s.t antud modifikatsoonil on nii. 


Akude laadimiskaablid on elektribussidele ühendatud. 







Elektribussi sisu on natuke moderniseeritud.

Osa põrandakattest on parketi imitatsioonina, mis lisab rohkem silmailu kui praktilist vajadust.



Bussijuhi töökoht on jäänud samasuguseks, kui see oli eelmistel BYD elektribussidel. 


Lisatud on uutel bussidel Mobileye elektroonilise seadme tabloo. Pildil ümmargune seade. 

Täpsemat infot saab selle sõidu turvalisust tagava laserseadme kohta siit.


Nii kui ikka on osa seadmeid leidnud omale koha bussijuhi kohal laes. 



Esiklaasi kojamehe taha on peidetud väike nupp, millega saab avada väljaspoolt esiukse. 

Kui ei tea ega siis kohe seda vajalikku nuppu üles ei leiagi. 




Esikonsooni peal on selline asjandus.... ei teagi milleks see on. 


Selles unenägude sildis ma kahtlen sügavalt aga tootjal on õigus seda toredust sinna panna.


Pilguheit ühte avatud elektroonikat täis kappi bussi esiosas.




Bussijuhi töökoha põrand. 


Käsipiduri hoob, kliimaseade jms on säilitanud oma koha võrreldes eelmise bussi versooniga.



Elektribussi laadimise pistik. Laadimine käib ühe kaabliga. 


Esipaneelil on selline nubritahvel. Milleks ei tea....



Natuke andmeid ka elektribussi kohta.




12. juuli 2025

Emil Wikströmi majamuuseum (pildid). Visavuori- Valkeakoski. 12.07.2025

Visavuori kunstikeskuse külastus. Visavuori asub Tarttilas Valkeakoskis.

Visavuoril on skulptor Emil Wikströmi (1864-1942) ja tema pojapoja, karikaturist Kari Suomalaineni (1920-1999) elu ja loomingu muuseum. 

Visavuoris on kolm hoonet: Emil Wikströmi kodumaja, tema ateljee ja Kari paviljon. 

Kari paviljon ehitus valmis 1990. aastal.

Kari Suomalainen annetas 9000 poliitilist karikatuuri, pilajoonistust ja maali Visavuori sihtasutusele.

1966. aastal loodi Visavuori sihtasutus.

Alates aastast 1967 on Visavuori toiminud kunstimuuseumina. 


Muuseumi ja ateljee ning kunstinäituse hoone külastus muuseumikaardiga tasuta. 

Autodele parkimiskohti kohapeal küll ja veel. Autosuvilatega ööbimine parklas on keelatud. 



Emil Wikströmi elulugu ja loometee


Emil Erik Wikström (13. aprill 1864, Turu – 26. september 1942, Helsingi) oli üks Soome kunsti kuldajastu olulisemaid skulptoreid.

Wikström oli Soome rahvusliku kunsti[2] ja realismi toetaja. 

Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad „Laternakandjad Helsingi raudteejaamas“, Elias Lönnroti monument, J. V. Snellmanni monument ja „Graniidist karu istub Rahvusmuuseumi ees“.

Wikströmi varase loomingu olulisem teos on sajandivahetuse mõisatemaja tiitelgrupp. 

Realistlik skulptuurigrupp kujutab katkendeid Soome rahva elujärkudest, alates eelajaloolisest ajast kuni Porvoo maapäevani 1809. aastal. 

Wikströmi varajast loomingut peetakse mõjukaks ka laste ja perede kujutamisel, näiteks „Süütuse unenägu“ (1891) ja „Kutsumine“ (1897).

Wikström elas suure osa oma elust Visavuoris, majas mille ta endal lasi ehitada.

Turu intellektuaalide rahalisel toel sai Emil Wikström 1881. aastal õppida Soome Kunstiseltsi joonistuskoolis Turus. 

1882. aastal kolis ta Helsingisse, et õppida Soome Kunsti- ja Disainiseltsi skulptuurikoolis ja Soome Kunstiseltsi joonistuskoolis (hiljem Ateneum), kus ta kohtus Axel Galléniga.

Aastatel 1883–1885 õppis Wikström Senati stipendiumi toel Viini Tarbekunstikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õpetajaks oli professor Edmund Hellmer. 

Axel Galléni õhutusel läks Wikström 1885. aastal Pariisi, kus ta õppis Académie Julianis. 

Pariisis õppides sõbrunes Wikström mitmete kaasaegsete kunstnikega. 

Lisaks Gallénile kuulusid tema tutvusringkonda Pekka Halonen ja Eero Järnefelt. 

Wikström õppis aastatel 1887–1888 Viinis ja seejärel uuesti Pariisis aastatel 1888–1892.

Pärast Pariisis õpinguaasta lõpetamist otsustas Wikström asuda elama Soome ja otsida oma tulevasele ateljeele rahulikku kohta. 

1894. aastal valmis Sääksmäkis Wikströmi Visavuori nimeline ateljeevilla. 

Hoone hävis aga 1896. aastal tulekahjus, hävitades palju nii lõpetatud kui ka lõpetamata töid. 

Aastatel 1897–1902 elas ja töötas Wikström Pariisis. 

Uue Visavuori ehitus algas 1899. aastal, mil ateljee ehitati eluruumidest täiesti eraldi. 

Uus elamu Visavuoris valmis 1902. aastal ja ateljee 1903. aastal.


Emil Wikström abiellus 30. mail 1895 Helsingist pärit Alice Högströmiga (1873–1950). 

Perre sündis kolm tütart: Estelle (1897–1970), Anna-Liisa (1900–1986) ja Mielikki (1907–1995).

Mielikki Ivalo sai hiljem tuntuks kirjaniku ja joogaõpetajana. 

Kunstnik Kari Suomalainen (Pilapiirtäjä Kari) oli Wikströmi tütre Estelle poeg.

1918. aasta sügisel kolisid Wikströmid Helsingisse ja Visavuori jäi suveresidentsiks. 

Samal ajal valiti Wikström Soome Kunstnike Liidu esimeheks. 

1919. aastal omistati talle professori kutse.


Oma viimastel aastatel töötas Wikström taas Visavuoris, kuni haigus ja sõjaaegne kehv toitumine skulptori tervise murdsid. 

Emil Wikström suri 78-aastaselt Helsingis 25. septembril 1942.

Ta on maetud Hietaniemi kalmistule. 

Mitmed nooremad Soome skulptorid õppisid oma ameti Wikströmi assistentidena Visavuori ateljees töötades. 

Wikströmi õpilaste hulka kuulusid Eemil Halonen, Evert Porila, Aukusti Veuro, Elias Ilkka, Aarre Aaltonen ja Richard Rautalin.


1990. aastal valminud uuem hoone elik Kari paviljon.

Kari paviljonis müüakse muuseumi külastajatele pileteid ja kahel korrusel on avatud kunstinäitused.

Paviljoni 2. korrusel on karikaturisti Kari Suomalaineni karikatuuride püsinäitus.

Paviljonis on avatud temaatiliste kaupade pood. N


Vaade Visavuori ateljeehoonele.



Vaade eluhoonele.


Ateljee koos observatooriumi torniga. 



Pildid kunstniku ateljeest.


Ateljee II korrusel asub orel. 






Mõned pildid elumaja tubadest. Tube köeti ahjudega, millised olid olemas igas toas. 

Vaade elutuppa.


Söögituba.



Köök uhke raudpliidiga. 




Majandushoone.


Voipalaa kunstikeskus. Voipaala Art Center (pildid). Sääksmäki- Valkeakoski. 12.07.2025

 Voipalaa kunstikeskuse külastus asukohaga Sääksmäki, Valkeakoski. 

Pääs kunstikeskusesse on muuseumikaardiga tasuta. Autodele palju tasuta parkimiskohti.


Koha ajaloost.  

Nime Voipaala mainis esmakordselt paavst Benedictus XII 1340. aastal. 

Kirjas oli nimeliselt mainitud 25 Sääksmäki talupoega, kellest vähemalt kuus olid pärit Voipaala külast.

Voipaala mõisal on ajaloo jooksul olnud mitmeid omanikke ja omandusõigus on enamasti päritud naiste kaudu. 

Kohalikud külad said mõisaks liidetud 16. ja 17. sajandi vahetusel. 

Hiljem eraldati Voipaala ja Rapola pärimisvaidluste tõttu omaette mõisateks. 

Mõis saavutas oma tõelise hiilguse Gripenbergide perekonna omanduses 18. sajandi lõpupoole.

Gripenbergide perekonna ajal läbis mõis palju edumeelseid katsetusi põllumajanduse, tööstuse ja hariduse valdkonnas. 

Riiklikult oluline hiilguse periood on seotud Häme rügemendi peakorteri, Soome esimese suhkruvabriku, Soome esimese keskkooli, tsaari külaskäiguga Voipaalasse, uute hoonete ja haruldase barokkstiilis aiaga. 

Voipaala mõisa peahoone asub vanadel vundamentidel, kus kunagi asus Soome suurim puitloss. 

Gripenbergi ajastust pärit neljakorruseline hoone lammutati ja Nervanderid lasid selle asemele ehitada kahekorruselise maja. See põles maha 1908. aastal ja praegune juugendstiilis hoone ehitati selle asemele 1912. aastal. 

Viimane mõisakompleksi eraomanik oli skulptor Elias Ilkka. 

Skulptori lapsed aga ei olnud mõisas põllumajanduse arendamisest enam huvitatud ja seepärast likvideeriti karjapidamine ja lasti lahti teenijaskond ning anti põllu ja metsamaad rendile. 

Voipaala mõis on ka üks Soome kuulsamaid kummitusmõisaid. 

Voipaala kummitustest on väidetavalt räägitud juba 20. sajandi algusest peale.










Mõisa kronoloogiline ajalugu ühel seinal. 











Mõisa kompleksi kuuluv suur laudahoone. 



Muinasaegse linnusmäele viiva jalgtee alguses olevad puuskulptuurid.



Sääksmäe kirik ja kabel. 





Soome vabaduse eest võidelnud sõjameeste mälestusmärk.