2. november 2017

ID kaardi kättesaamine Helsingi Eesti Suursaatkonnast: Elu ja töö Soomes, 44. osa

Selle blogi peatüki teemaks on ID kaardi ja EV passi uuendamine Eesti Vabariigi Helsingi Suursaatkonna abil.

Aja ja närvikulu kokkuhoiuks sai 1,5 nädalat tagasi käidud Rapla PPA kontoris.

Seal kulus dokumentide uuendamise avalduse täitmisele ja pildi tegemisele kohapeal ca 10 minutit.

Kohapeal Rapla PPA-s oli väga hea teenendus ja meeldiv suhtumine.

Uued oma dokumendid palusin saata Soome Helsingi Eesti Suursaatkonda. Lubati seda teha.

Teade minu uute dokumentide saabumisest EV Helsingi Suursaatkonda saadeti mulle e- kirjaga.

Täna oli töövaba päev ja sai ette võetud käik Eesti Suursaatkonda Helsingis.

Liinibussiga Kamppi ja sealt edasi trammisõit sihtpunkti. Päris huvitav kogemus on mõnikord ka liinibussiga sõita reisijana ja mitte bussiroolis.


Eesti Vabariigi Suursaatkonna leidmine Helsingis ei valmistanud raskusi.

Tutvusin kõigepealt kohapeal olukorraga ja sain aru, et minusugusel ikka päris EV Suursaatkonna peauksest sissepääsu ette nähtud ei ole.

Õige EV Suursaatkonna külgvärav leitud sain meie EV Suursaatkonda sisse.

Päris huvitavalt mõttelt leidsin end samal ajal.

Nimelt, sisenesin EV territooriumile välismaal päris esimest korda. Lapike Eestimaad aga siiski oma.

Hinges oli uhke tunne, et meie väiksel riigil on Suursaatkond teiste suurte riikide saatkondadega samas rajoonis. Helsingis ma mõtlen.

See, et oleme riigina end kehtestanud on ikka suur ime kui selline. Seda asjaolu tasub nii mõnigi kord elus endale teadvustada.

Väga meeldiva olemisega EV Suursaatkonna konsul võttis mu vastu saatkonna kõige ülemisel korrusel.

Andis ikka ronida mööda EV Suursaatkonna treppe.

Jõudsin vahepeal isegi mõelda, et kehakultuurne tegevus on minu puhul õige tahaplaanile kahjuks jäänud...vaim on veel tugev aga ainult mõttejõul edasi rühkida läheb mõnikord raskeks.

ID kaardi ja EV passi sain hea teenenduse abil meie saatkonnast kenasti kätte.

EV Suursaatkonna konsul selgitas ID kaardiga seonduvaid aktuaalseid probleeme ja edasi läks meil kosnuliga juba jutt vabadele teemadele. Huvitav, et meil jagus ühiselt arutatavaid temaasid niivõrd palju ja seda kõike väga lühikese aja jooksul.

Vaid järgmise kliendi tulek EV Suursaatkonda katkestas kahjuks meie vestluse.


Koju jõudes kontrollisin uue ID kaardi sertifikaatide kehtivust.

Nii kui arvata on meie ajakirjanduses kirjapandu pehmelt öeldes vale selle teema kohta mis puudutab uusi ID kaarte ja nende sertifikaate.

Tähendab see seda, et ka uuel just väljastatud ID kaardil tuleb sertifikaate uuendada. See on aga meie Eesti riigi võimekust arvestades väga pikk protsess ja kannatust tuleb varuda.

Samas tuleb positiivses võtmes tõdeda, et öösel õnnestus mul eile alla laadida ja ära installeerida uus ID kaarid tarkvara oma arvutis.

Seegi hea märk alustuseks.


ID kaardi uued turvasertifikaadid ja nende uuendamine.

Peale mõnekümnekorrast proovimist ja seda veel päevasel ajal õnnestus mul täna 02.11.2017 lõppude lõpuks ära uuendada oma just saadud uue ID kaardi turvasertifikaadid.

Selle protsessi käigus antakse arvutiekraanil teile teada, et uuendatakse ära ka just saadud PIN(1), PIN(2) ja PUK kood.

Seega pastaks ja paber on hea kohe käeulatuses hoida, kui ID kaardi turvasertifikaate uuendama asute.

Tähendab, kui see peaks teil mingi ime läbi õnnestuma.

Tõepoolest, kannatust tuleb kuhjaga varuda selle tegevuse juures.

Ja siis veel kõige päeva lõpetuseks EV valitsuse pressikonverents kus anti teada, et kasutusel olevate ID kaartide uuendamata turvasertifikaatide kehtivus peatatakase homsest keskööst alates.

Lõpetuseks sellele teatele justkui polegi midagi enam lisada. Kahju muidugi, et asjaolud on nii välja kujunenud.

Samas ärgem kaotagem positiivsust ja oleme optimistlikud edaspidise suhtes.

29. oktoober 2017

Reaalsed palgad Soomes- IS ajalehe artikkel: Elu ja töö Soomes, 43. osa

Tegelikku palgavõrdlust pakkuv IS temaatiline artikkel on loetav siit.

Olgu ära märgitud, kui mu mälu mind ei peta, siis Soomes mediaanpalk kuus oli/ on 2800 eur.

Selgituseks.

Näiteks töövõtjale makstavast kuupalgast kulub pool või siis mõnel ka vähem korteriüüri maksmiseks.

Kui elate n.n kolhoosis mitmekesi koos ühes korteris siis saab vähemaga hakkama. Igaühe oma valik.

Elamine on Soome riigis kallis, kuid see oleneb suuresti elamise asukohast. 

Teisel juhul kulub suur osa väljateenitud palgast pangalaenu tagasimakseks, kui eluase on pangalaenuga Soomes ostetud ja endale selline kohustus (mitme)kümneks aastaks võetud.


Toome siinkohal jällegi ilmestava näite elamise kohta Soomes.

Mulle ikka ja alati meeldib seda kahte võrdlust kirja panna.

Esimesel juhul elate üürikorteris ja maksate 1000 eur üüri. Muret pole. Kui töö kaotate või tahate üürilepingu üle öelda saate seda ca 1 kuu etteteatamisega teha ja Eestisse tagasi kolida. Juhul kui töö kaotate või mis veel parem, teid koondatakse, maksab korteriüüri edasi Kela. Kätte peab teil elamiseks jääma igal juhul ca 700 eur. Ülejäänud kulud tasub Kela, nii kui eelpool ka kirjutasin. Soome on rohkem sotsialistlik riik kui arvata võite....

Teisel juhul elate pangalaenuga ostetud majas näiteks 50 km kaugusel Helsingist. Maksate umbes 500 eur tagasi iga kuu pangale laenumakset+ oma maja küte+ elekter+ vesi+ maamaks+ kinnisvara maks ja muud oma majas ettetulevad kulud.
Lisaks maksate auto liisingut ütleme 250 eur kuus+ auto küte+ kindlustus+ automaks. Ilma autota ju sellel juhul hakkama ei saa. Võite arvestada ajakuluga mis kulub iga tööpäev tööle sõiduks. Plussiks on, et kui soovite Soome riigist tagasi Eesti minna on teil võimalus mingi aja jooksul oma elamine maha müüja ja sellest raha tagasi saada.


Niipalju teadmiseks, et Soomes makstakse töötajale palka tavaliselt iga kahe nädala tagant, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.

Suurema palga eeliseks tuleb välja tuua asjaolu, et töötaja pension saab tulevikus suurem olema kui Eesti pensioniga võrrelda.

Soomes väljateenitud pensionile lisandub tulevikus Eestis väljateenitud aastate eest pension.

Soome pensioni teema (näiteks Soome pensionilt tulumaksu maksmine) on aga omaette kirjatööd väärt, millest edaspidi.

Ja lõpetuseks selle lühikese kirjatöö kohta.

Kes seda aga üldse oskab ette näha, millised olud ja riigikord on meil näiteks kümne või viieteist aasta pärast meie regioonis.