29. oktoober 2017

Reaalsed palgad Soomes- IS ajalehe artikkel: Elu ja töö Soomes, 43. osa

Tegelikku palgavõrdlust pakkuv IS temaatiline artikkel on loetav siit.

Olgu ära märgitud, kui mu mälu mind ei peta, siis Soomes mediaanpalk kuus oli/ on 2800 eur.

Selgituseks.

Näiteks töövõtjale makstavast kuupalgast kulub pool või siis mõnel ka vähem korteriüüri maksmiseks.

Kui elate n.n kolhoosis mitmekesi koos ühes korteris siis saab vähemaga hakkama. Igaühe oma valik.

Elamine on Soome riigis kallis, kuid see oleneb suuresti elamise asukohast. 

Teisel juhul kulub suur osa väljateenitud palgast pangalaenu tagasimakseks, kui eluase on pangalaenuga Soomes ostetud ja endale selline kohustus (mitme)kümneks aastaks võetud.


Toome siinkohal jällegi ilmestava näite elamise kohta Soomes.

Mulle ikka ja alati meeldib seda kahte võrdlust kirja panna.

Esimesel juhul elate üürikorteris ja maksate 1000 eur üüri. Muret pole. Kui töö kaotate või tahate üürilepingu üle öelda saate seda ca 1 kuu etteteatamisega teha ja Eestisse tagasi kolida. Juhul kui töö kaotate või mis veel parem, teid koondatakse, maksab korteriüüri edasi Kela. Kätte peab teil elamiseks jääma igal juhul ca 700 eur. Ülejäänud kulud tasub Kela, nii kui eelpool ka kirjutasin. Soome on rohkem sotsialistlik riik kui arvata võite....

Teisel juhul elate pangalaenuga ostetud majas näiteks 50 km kaugusel Helsingist. Maksate umbes 500 eur tagasi iga kuu pangale laenumakset+ oma maja küte+ elekter+ vesi+ maamaks+ kinnisvara maks ja muud oma majas ettetulevad kulud.
Lisaks maksate auto liisingut ütleme 250 eur kuus+ auto küte+ kindlustus+ automaks. Ilma autota ju sellel juhul hakkama ei saa. Võite arvestada ajakuluga mis kulub iga tööpäev tööle sõiduks. Plussiks on, et kui soovite Soome riigist tagasi Eesti minna on teil võimalus mingi aja jooksul oma elamine maha müüja ja sellest raha tagasi saada.


Niipalju teadmiseks, et Soomes makstakse töötajale palka tavaliselt iga kahe nädala tagant, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.

Suurema palga eeliseks tuleb välja tuua asjaolu, et töötaja pension saab tulevikus suurem olema kui Eesti pensioniga võrrelda.

Soomes väljateenitud pensionile lisandub tulevikus Eestis väljateenitud aastate eest pension.

Soome pensioni teema (näiteks Soome pensionilt tulumaksu maksmine) on aga omaette kirjatööd väärt, millest edaspidi.

Ja lõpetuseks selle lühikese kirjatöö kohta.

Kes seda aga üldse oskab ette näha, millised olud ja riigikord on meil näiteks kümne või viieteist aasta pärast meie regioonis. 

24. september 2017

Bussijuhtide tööseisak Espoos ja Vantaal: Elu ja töö Soomes, 42. osa

On möödunud üle aasta kui sai kirja minu viimane kirjatöö teemal "Elu ja töö Soomes".

Senine blogi statistika ja lugejate tagasiside näitab, et minu kirjatöid loetakse mille üle mul loomulikult hea meel on.

Vahepeal oli töises mõttes suurem uudiste kriis, mille tõttu ka minu sõnavõtte Soome teemal ei ole olnud.

21.09.2017 leidis ootamatult aga aset sündmus, millest võiks lugejatega üht- teist kogetust jagada.


Toimus Espoos ja Vantaal ühe Helsingi piirkonna bussijuhtide tööseisak. Ootamatu tööseisak, mida eelnevalt pikalt ette ei planeeritud.

Olgu kohe ära märgitud viide YLE kodulehele kust saate ise põhjalike ülevaateid teemast lugeda.

Lisa lugemiseks leiate veel siit.

Püüan siis alljärgnevalt anda omapoolse objektiivse ülevaate toimust ilma oma arvamusi kellegile peale surumata ja avaldamata.

Tööseisaku/ streigi (soome keeles ulosmarssi) põhjuseks oli ühel tööandja poolt korraldatud vestlusel toimunu.

Oletatavalt leidis aset antud vestlusel füüsiline kontakt tööandja esindaja ja ettevõtte usaldusisiku vahel.

Sellest laadi vestlusi toimub ikka ja põhjuseks on tavaliselt reisija kaebuse käsitlus töötaja ja tema ülemuse (soome keeles esimies) vahel.

Vestlusel arutatakse tavalistelt läbi juhtud olukord ja bussijuht saab esitada omapoolse versiooni toimunust. Töötame ju inimeste veol ja igasuguseid olukordi tuleb ette ja seda üpris sageli.

Niisiis palus töötaja telefoni teel antud vestlusele ka ettevõtte usaldusisiku.

Täpsustamiseks olgu öeldud et töötaja ei olnud soomlane ja tema soome keel ei olnud kõige paremal tasemel. Töötaja abipalve oli seega asjakohane.

Sellistel puhkudel on usaldusisiku kohalolu vestlusel igati teretulnud.

Enne vestluse algust aga oletatavalt leidis aset juba eelnimetatud füüsiline kontakt tööandja esindaja ja usaldusisiku vahel (tõukamine) ning mitte just kõige sündsam sõnavahetus.

Kõik see on praegu oletus ei muud.

Mõlemad osalevad pooled annavad siinjuures avalikus meedias vastuolulisi ütlusi toimunust ja las siis politsei ja kohus lahendavad seda juhtumit.


Streigile eelneval päeval olin ise tööl ja sain plaanitust streigist teada kolmapäeva õhtul tööl olles täiesti juhuslikult kolleegi käest.

Samal ajal sain ka vestelda kolleegidega ettevõtte ühe tegevjuhiga, kes kinnitas plaanitud streigi ebaseaduslikust ja soovitas kõigil tööle tulla.

Soomes on seaduse järgi (minule teadaolevalt) lubatud streikida, kui on eelnevalt toimunud läbirääkimised töövaidluse teemal ei ole andnud tulemusi.

Seejärel antakse streigihoiatus ja samal ajal jätkatakse läbirääkimisi kahe vaidleva poole poolt.

Tavaliselt siis ametiühingu esindajate ja tööandja vahel.

Kui ka need läbirääkimised tulemusi ei anna alles siis kuulutatakse välja streigi toimumise aeg.


Nüüd aga toimus kõik hoopis teisiti.

Kolmapäeva õhtul tulid usaldusisikud kokku (mitmest meie ettevõtte filiaalist) ja otsustasid et järgmise päeva kella 03.00 algab 24. tunnine streik.

Ametiühingu liikmed said ka vastavasisulise tekstisõnumi aga paljud meist ei ole AÜ liikmed vaid YTK liikmed.

Põhjus selles et YTK aastane liikmemaks on 6x väiksem. Inimene loeb aga raha, oma raha.

Seda siis selleks.

Streigi tulemusena jäi 24. tunnise tööseisaku tulemusena sõitmata ca 80% tavapärastest sõidetavatest liinidest nii Espoos kui Vantaal.


Et antud olukorda paremini hinnata läksin streigipäeval ise bussiparki olukorda vaatama.

Kõik kes tahtsid tööd streigi päeval teha seda ka teha said.

Kes tahtis teha just selleks päevaks talle eelnevalt planeeritud puhkepäeval tööd teha see ka seda teha sai.

Paljud tulid tööle kui täiesti normaalsel tööpäeval olenemata asjaolust, et (ebaseaduslik) streik oli käimas.

Siiski jäi suurem osa bussipargi bussidest sellel päeval garaazi seisma.

Streigi tulemusena kannatas 200 000 inimest oma igapäevatoimetuste tegemisel Espoos ja Vantaal.

Hinnangute andmist streigi kohta siinkohal ma igal juhul väldin.

Ei ole ma see isik kes streigi juriidilist poolt oskab analüüsida.

Peamine on siinjuures asjaolude kirjeldus ja ei muud. Kogetu oli seda väärt.


Mis mind selle streigi puhul üllatas?

Üllatusin asjaolust, et Soome Vabariigis on olemas seadused, mida soomlased ise väga austavad.

Samas on olukordi, nii kui antud juhul, kus kaks- kolm usaldusisikut tulevad õhtul kokku ja otsustavad et homme algab streik.

Ja nii ongi.

Ei mingit eelhoiatust ega midagi. Tööseisak ja kõik.

Mingit karistust otseselt sellest streigipäevast osalejatele ei järgne. Miks?

Seletan oma arusaamise järgi.

Bussipargis on tööl ca 1000 bussijuhti. Ütleme et streigipäeval oli tööl ca 200 neist.

Seega pole mõistlik isegi streikijatele kirjalike hoiatusi anda.

Lihtsalt lepitakse olukorraga, sest see on nii Soome riigis kombeks.

Hea siis tulevikku vaadates seda kõike teada.


Üllatas mind veel üks detail toimunu juures.

Nimelt see, kuivõrd lihtne on töötajaid (räägime 1000 töötajast ühes ettevõttes) enda tahtele allutada kui selleks on soodus olukord eelnevalt loodud.

Nimetagem seda kahe sõnaga - massidega manipuleerimine.

Põhjuseid miks streik nii ulatuslikult kulges just AÜ jaoks oli ka see, et bussijuhtide hulgas on tugev solidaarsustunne ja vastuseis - teadagi kellegi peale.

Tunda ja näha on kuhjunud probleeme, millised on lahendamata tööandja ja töötajate esindajate poolt.

Eelkõige puudutab see sõidetavate bussiliinide väga kiireks aetud ajagraafikuid, mille tõttu liinibussid ei püsi graafikus ja kannatavad jällegi teadagi reisijad.

Busside graafikujärgseks sõiduks tuleb kiirustada ja kiirustamise tagajärgedeks on tihtilugu toimunud avariid, närvilisus/ stress bussijuhdidel ja reisijate kukkumised bussides.

Reisijad küll kirjutavad kaebusi a`la bussid ei sõida graafiku järgi ja hilinevad aga bussijuhil ei olegi kohustust sõita graafikujärgselt vaid nõutud on turvaline sõidustiil. Mõlemat asjaolu muidugi reisijad ei tea. Kahjuks.

Nimeatud asjaoludest ja paljudest teistest (jätkem üksikasjad teadjatele) tulenevadki paljud vastuolud kahe osapoole vahel, millised päädivad ootamatute töötajate streikidega.


Lõpetuseks.

Oli hää kogeda toimunut ja olla ka ise kohal.

On puudujääke aga üldine töö organiseerimine antud bussifirmas toimib on korraldatud heal tasemel.

Räägime ju Põhjamaade ühest suuremast bussiettevõttest, mitte mingist paarikümne bussiga väikefirmast.

Teendame ca 40% Espoo ja Vantaal toimuvatest igapäevastest liinibussidega teostavatest bussiga liinivedudest ja sõita on meil 100 bussiliini igal päeval. Seda ei ole just vähe.

Kui nüüd saadaks üle neist ebakõladest töötajate ja tööandja vahel oleks tööl käimine veelgi meeldivamaks tehtud ja mõlemal osapoolel on hea meel omapoolse panuse üle.

Töötajad teenivad omale tööga palka ja ettevõtte oma igapäevase tegevusega omanikele kasumit.

Ilusat sügise jätku teile kõigile!