15. september 2014

Kaiu RT Cup IX (50RT)

Üheksandat aastat järjest korraldasid Soome liikuva märgi laskurid koos Endel Kaasikuga (Kaiu LK) Kaiu RT Cup liikuva märgi laskmise võistluse.

Sama võistlusega koos toimus Eesti - Soome sealaskurite juba traditsiooniline ja mitteametlik maavõistlus.

Matti Suoranta
Soome liikuva märgi laskuritest olid Kaiu võistlema tulnud Vesa- Matti Sallinen, Matti Suoranta, Juha Väätainen ja Håkan Mansner.

Eesti liikuva märgi laskureid oli kohal laupäevasel võistluspäeval üheksa.

Seekordse võistluse võitis individuaalarvestuses Vesa- Matti Sallinen tulemusega 571 punkti.

Vesa- Matti Sallinen
Eesti liikuva märgi laskurid olid ka tublid ja lasid välja omale jõukohaseid võistlustulemusi.

Võistlustulemused ja pildid võistluselt MäLK kodulehelt.

Indrek Tombaku järjekindlate Toijala lasketiirus läbiviidavate lasketreeningute tulemusena lasi ta välja võistluse kolmanda koha andnud 559 punkti.

Meeskondlikult võitsid seekordse maavõistluse liikuva märgi laskmises soomlased.

Teisele kohale lasid end võistluse käigus enne võistlust hästi planeeritud strateegia ja taktika ellurakendamisega nn pagulaseestlaste võistkond (Eesti III) Toijalast Soomest.

Eesti III võistkonda kuulusid Indrek Tombak, Endi Tõnisma ja H. Kruus (Toijalan Urheiluampujat).

Kolmandaks jäi seekord meeskondlikus arvestuses Eesti I võistkond kuhu kuulusid Elmet Orasson, Toomas Hallik ja Väino Eller.

Neljanda koha meeskondlikus arvestuses sai Eesti II võistkond - Alar Heinsaar, Indrek Kaarna ja Hillar Loot.

Traditsiooniliselt oli Kaiu RT Cup võistluse sponsoriks laskemoona tootja Lapua, kelle poolt oli parimatele võistlejatele ka välja pandud eriauhinnad.


Mõned pildid ka autasustamisest.


Võistlusel stabiilselt lasknud Elmet Orasson autasu vastu võtmas+ eriauhind Lapualt



Soome I võistkond
Juha Väätainen, Håkan Mansner (Soome võistkonna esindaja) Vesa- Matti Sallinen, Matti Suoranta
Pagulaseestlaste võistkond Eesti III
H. Kruus, Endi Tõnisma, meie sõber Hakan Mansner ja Indrek Tombak (Toijalan Urheiluampujat)
Kaiu RT Cup IX laskurid
Kohtumiseni Kaiu RT Cup X, milline võistlus juba järgmine aasta samal ajal ja samas kohas toimuma saab.

1. september 2014

Uude üürikorterisse kolimine = pildid: Elu ja töö Soomes, 36. osa

Viis kuud Espoos liinibussijuhina on tööl oldud.

Kuidas edasi?

Tsiteerime klassikuid.
Nagu kõlas Jüri Järveti häälel kõnelnud Vend Johannese repliik filmis "Viimse Reliikvia" enne kaadreid, kus Gabriel ja Agnes valge hobuse seljas põlevast kloostrist eemaldusid:
"See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus."
Tapiola (september 2014)
Juba mõnda aega tagasi hakkasin uurima kuidas omale saada Espoos 2- toalist üürikorterit.

Ma mõtlen just oma nimel oleva lepinguga üürikorterit ja mitte mingil juhul all-üürnikuna edasi elamist.

Üürikorter oli soov saada soovitavalt võimalikult töökoha lähedale.

Kahest Soome suuremast üürikortereid pakkuvast ettevõttest sai teemat uuritud.

Üllatav- üllatav pakkumisi tuli korterite kohta niivõrd palju mida ma isegi oodata ei osanud.

Üürikorterite hinnad on Helsingi rajoonis päris kallid ja seetõttu ning ka teistel põhjustel on vabu kortereid üürikorterite turul piisavalt saadaval.

Täiesti omaette teema on see, et kellele neid üürikortereid üldse pakutakse.

Kindlasti peab olema kindel töökoht Soomes (Helsingis) ja piisav sissetulek. Vähemalt nii ma olen ise asjast aru saanud.

Üürikortereid (kortermaju) ehitav ja haldav VVO näiteks küsib luba, et potentsiaalse kliendi maksetausta eelnevalt uurida st uurida inimese maksejõulisust. Loomulik.

Minule sobis vägagi VVO poolt pakutud 2- toalise korteri varjant uues, just septembris 2014 valmivas kortermajas.

Tegu siis uue 7. kordse kivimajaga, millel vaid korteri siseseinad on kipsplaadist. Nii et kapitaalne ehitus.

Käisin VVO poolt pakutud uut korterit mitu korda ka eelnevalt vaatamas ja peale mõningast asjaajamist saigi VVO- ga üürileping alla kirjutatud.

Soovituseks niipalju, et kui kellegil peaks elus tekkima vajadus Soomes all-üürnikuna korterit omale üürida siis tasuks teemat ikka väga põhjalikult eelnevalt uurida.

Uurida just selle kodaniku tausta, kelle käest korterit all-üürnikuna üürima minnakse.

Üürilepingu allkirjastamine käis VVO- l elektrooniliselt. Minu puhul ühe Soome panga netipanga kaudu.

Võib ka muidugi üürilepingu paberkujul allkirjastada. Varjante seega antud juhul kaks.

VVO korterite üürimise üheks eeliseks on see, et korteri tagatisraha nõue on vaid 250 eur ja kui üürnik on 3. aastat korterit üürinud saab ta selle makstud tagatisraha ka tagasi.

Kõik korteris asuv kodutehnika, milline on sinna üürifirma poolt paigutatud (elektripliit, külmkapp, nõudepesumasin, elektrisüsteemid, kanalisatsioon, veevarustus, ventilatsioon, ukselukud jne) kuulub ka nende poolt remontimisele.

Seega omal mingit muret korteri majandamisega ei ole. Samuti pole vaja üürikorteri eest kindlustusraha eraldi maksta. Kõik teenused sisaldavad korteri üürihinnas.

Augusti lõpupäevadel kolisin oma uude üürikorterisse sisse.

Üürikorteri all- üürniku okkaline staatus sai minu jaoks õnneks ajalooks ning mineviku unustatud teemaks.

Lisatud mõned uued pildid aastast 2015.

Kolmanda korruse üürnik on oma rõdule lausa botaanikaia rajanud- ilus vaadata

Kõrvalmajade korterid on müügiks, mitte üürimiseks


Uuest üürikorterist nüüd lisaks.

Korter ise veel natuke värvilõhnaline aga väga sobiv mulle igas mõttes. Selline isegi natuke pühalik tunne on uues korteris elada.

Korter ise on nn avatud köögiga ja ühe magamistoaga.

Olemas on avar ja klaasitud rõdu, puupõrandaga ja puha. Rõdu ise on tõesti suur: ca 3,7m x 2,2m.

Köök on varustatud kõigi vajalikuga st on olemas nõudepesumasin, elektripliit (induktsioonpliit), külmkapp - kõik Rosenlew firma toodang.

Korteri põrand on saarepuu laminaat ja seinad heledates toonides värvitud.

Seinakappe on korteris täiesti piisavalt, et kogu vajalik kraam ära paigutada ja ruumi jääb kappides õnneks esialgu ülegi.

Vähemalt esialgu.

Korteri kõik ruumid on ventilatsioonisüsteemi lülitatud ja õhuvahetus on automaatselt reguleeritav.

Pesumasina ostsin korterisse ise.

Pesumasina (LG) tellimine ja kättesaamine võttis neli päeva aega, kuna kaup tuli kesklaost tellida ja seda ka siin Soomes. Pole midagi et lähed poodi ja kohe tuled kaubaga ka koju.
Peale uue pesumaisina ostu kaks kuud hiljem selgus, et LG pesumasin osutus väga heaks valikuks. Nimelt just seda marki pesumasin võitis pesumasinate võrdlusel/ testimisel Soomes esikoha ja seda siis teiste pesumasinate tootjate ees. 
Õnneks mul kiiret pesu pesemisega ei olnud ja peale poest SMS saamist läksin ise kaubale järele. Nii sain pesumasina kiirelt ja ilma transpordiraha maksmata ise ära poest toodud.

Oli imeline tunne üle viie kuu kasutada pesu pesemiseks pesumasinat, sest siiani sai need eelnevad viis kuud käsitsi pesu pestud...

All-üürinikuna polnud esialgu mingit mõtet kohe pesumasinat ostma minna, sest tuleviku arengud töö suhtes polnud veel selged. Õnneks aga Helsingis liinibussijuhile tööd jagub ja seda mitmes kohalikus ettevõttes.

Korteri üürihinna sees on: küte, soe ja külm vesi, DNA poolt vahendatav internet ja kaabel- TV. Elamiseks sellest kõigest täiesti piisab.

DNA poolt pakutava internetiühenduse sain tööle peale väikese asjaajamist. Kaabel- TV võttis natuke rohkem aega, et seda süsteemi tööle saada.

Kuna mul on kasutada selline natuke vanem televiisor kus digiboxi sees ei ole (tootja poolt) siis tuli digibox eraldi muretseda lähimast kodutehnikat müüvast poest.

Hea oli Finnsat digiboxi puhul see, et box häälestas ennast ise automaatselt ära st otsis üles kõik pakutavad TV kanalid ja leidis edukalt ka kohe teenuse operaatori üles.

Nii et endal praktiliselt midagi teha antud hetkel ei olnudki.

Olgu siinjuures ära mainitud, et ostetud Finnsat digibox on ilma salvestamisvõimaluseta st ilma kõvakettata.

Soomes maksuvabu st tasuta telekanaleid jagub niigi vaatamiseks ja seega eraldi tasu eest pakutavaid telekanaleid juurde esialgu vaja polegi osta.

Ei jõua ajapuudusel vabu telekanaleidki vaadata mis siis veel muust st tasulistest telekanalitest rääkida.

Kellel rohkem huvi DNA poolt pakutavate TV kanalite vastu siis kanalite nimekirjad leiate siit.

Edasi majast endast. Maja keldrikorrusel on ruumid jalgrataste hoidmiseks ja majandusruumid.

Igal korteril on kasutada maja keldrikorrusel oma lukustatud majandusruum, kuhu saab siis panna sellise kraami mida kogu aeg korteris vaja mitte ei lähe.

Lisamaksu eest saab kasutada majasauna iga nädal ja võimalik on ka maja all oma sõiduautot parkida.

Tõsi selle viimase tegevuse eest küsitakse 50 eur/kuus üürile lisaks, mis just väike raha auto parkimise eest ei ole.

Kõik on aga suhteline ja kes soovib saab oma neljajalgse raudruuna vihma ja lumesaju eest varjule panna.

Hea on see, et elukoha lähedal kohe üle tee on suur toidupood.

Samuti on taaskäitluskeskus minu korterist mõne minuti jalutuskäigu kaugusel.

Taaskäitluskeskusest sain kohe osta allahindlusega omale neli tooli- alustuseks ja väga omapärase põrandalambi vaid 8 eur eest (poes samasugune praegu müügis hinnaga 40 eur).

Taaskäitlus on Soomes tõusmas väga aktuaalseks teemaks ja antud firma käive oli eelmine aasta miljonites euro- des.

Kui antud taaskäitluskeskust tihedamalt külastada võib omale koju päris ilusat mööblid vms hankida ja kõike seda väga odavalt. Kaubaautod tulevad aina uue kraamiga katkematu vooluna taaskäitluskeskuse ette oma kraami maha laadima.


Transpordist.

Bussiliine läheb maja eest läbi piisaval arvul, et saada liikuma saab pea igasse ilmakaarde kui vaja läheb. Seda siis nii liinibussiga kui linna lähirongiga.

Kortermajale andsid viimast lihvi muidugi koristajad Eestist. Eestlannadest koristajad tegid tublit tööd ja maja sai kenasti puhtaks- säravaks. Loodetavasti jätkub selline kortermaja koristamine- hooldamine ka nende poolt edaspidi.

Mõni pilt ka uuest korterist. Pildid on tehtud kortermaja tutvustamise elik lahtiste uste päeval.


Pesumasina nurk on pildil veel tühi. Nüüdseks on seegi tühimik täidetud.
Magamistoas on selline omapärane piklik aken lisaks veel ühele suurele aknale





Elamuehitus käib Espoos täie hooga.

Ei ole mingeid märkegi majanduskriisist ega Ukraina- Venamaa sõjast.

Mõned pildid Uusmäki uute eramute ehitustandrilt.

Lihtsalt üks bussiliin viis mind sinna kanti ja tegin ka mõned ülesvõtted.

Täiesti juhuslikult jäi pildile ka üks liinibuss
Ehitajad sealkandis ikka kaasmaalased Eestist, kellede seas ka kindlasti mõni soomlane.










Mõningaid pilte Kauniaisest, milline linnaosa jääb minu elukohast kiviviske kaugusele.

Kauniaises on näiteks suurem kaubanduskeskus, ujula (tõsi natuke vanema moega aga olemas siiski).




Mälestusmärk Soome Vabadussõjas vigastatud sõjameestele ja naistele
Kauniaise omavalitsuse hoone










Kauniaise raudteejaama hoone