20. september 2013

Ammulaskmine Eestis (crossbow shooting)

Olen oma blogis kirjutanud nii mõnestki laskesporti puudutaval teemal. Kirjutamata on aga sellisest huvitavast laskespordialast kui on Eestis pikkade traditsioonidega harrastatav ammulaskmine.
Lembit Peetri poolt kogutud Eesti ammulaskmise ajaloolisi dokumente (võistlustulemuste protokollid, juhendid) aastatest 1980- 1983 saate vaadata siit ja dokumente aastatest 1984- 1985 siit.
Lembit Peetri poolt võistlustel võidetud diplomeid ja aukirju saate vaadata siit ja siit. Pilte MM võistlustelt ammulaskmises Rootsi linnas Hässleholm`is 30- 31. juulil 1988.a. näeb siit.
Nüüd aga läheme edasi tänapäeva Eesti ammulaskmise juurde.

Ammulaskurid Häädemeeste valla lahtistel MV 2012
Pildi autor Teet Tagapere

Eesti ammulaskjad
Pilt: amburid.blogspot.com

Infokilde Eesti ammulaskmise kohta siit- sealt kokku kogudes saan siinjuures vaid tõdeda, et Eestis ammulaskmine elab tänu spordiala edumeelsetele edendajatele täiel rinnal.

Eestis on olemas ammulaskmise klubid, harrastajad, on olemas kontaktid välismaa klubidega, korraldatakse Eestis võistluseid ja käijakse ka ise välismaal võistlemas sh ka EM ja MM- idel.

Ammulaskurite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni WCSH koduleht ja IAU koduleht.

Eestis on loodud 1989 aastal Eesti Amburite Liit.

Wikipedia ingliskeelne kirjatöö ammulaskmisest läbi ajaloo.


Eesti ammulaskurite võistlemisest kodu- ja välismaal

Eesti ammulaskurid olid väga edukad 13.08- 14.08. 2013 Visbys toimunud MM- il.

Võideti maailmameistritiitleid ja tuldi ka meeskondlikult maailmameistriteks ning püstitati ka uus maailmarekord Ain Järvesaar`e poolt harjutses 2xTC900.

Sellest võistlusest saate lugeda pikemalt juba Eesti ammulaskurite blogist (blogija Ain Järvesaar) ja MM pilte saate vaadata siit.

Ammulaskmises on võitnud MM medaleid ka siiani aktiivselt laskespordis võistlev Lembit Peetri.

Lembit Peetri harrastas ammulaskmist aastatel 1982- 1988 ja tegi seda suure eduga püstitades rida Eesti ammulaskmise rekordeid.

Püstolilaskmises osaleb Lembit Peetri tänase päevani aktiivselt võistlustel nii Eestis kui välismaal ja korraldab ka laskespordivõistluseid Pärnus.

Samuti harrastas ammulaskmist (ajavahemikul 1989- 1994) laskesportlane Ivar Randmer, kes oma parima saavutusena 1990 aastal MM- il ammulaskmises sai 16. koha. 

Siia ritta saab lisada Ivar`i poolt võidetud medalid Eesti meistrivõistlustelt ammulaskmises.

Nende kahe nimetatud laskesportlase näite varal saame nentida, et side kahe laskeala vahel st laskmine tulirelvadest (õhkrelvadest) ja ammust on täiesti olemas.

Postimehe ajalehes on Eesti amburite võistlemisi nii kodu kui välismaal ka päris hästi kajastatud.

Sander Lang: meisterdan nooled põlve otsas justkui Robin Hood (Eesti Päevaleht)

Pilte ammulaskmisest saate vaadata veel lisaks siit ja Google pildivalikuga saate tutvuda siit.

Digitarc poolt toodetav amb
Pilt: Digitarc

Ambude ühe tootja Digitarc koduleht olgu ka siinjuures ära toodud (vt pilti ülal).

Teise sportambude tootja Winzeler kodulehe leiate siit.

Winzler pakub sportambe 10m ja 30m distantsilt laskmiseks koos lisavarustusega sh elektroonilise päästikuga ammud.

Ammulaskmisest on kirjutis eestikeelses foorumis ja lisaks andmed ammu Excalibur Axiom SMF kohta.




15. september 2013

Kaiu Karikas 2013

Kaiu Karikas ehk teisiti nimetatuna ka jooksva metssea laskesportlaste kuuevõistlus toimub igal aastal septembri keskel kohe järgmisel päeval peale Kaiu RT Cup- i.

Nii ka sellel aastal.

Lähtusime järjepidevusest ühe võistluse korraldamisel ja ka võistluse läbiviimise aeg on sobiv enamusele JM laskesportlastele, kes sellest mitmevõistlusest osa võtta soovivad.

Võistluse korraldamise poole pealt tuli muutusi sellel aastal ette aga mitte põhimõttelisi ja õnneks asendamatuid inimesi pole olemas.

Niisiis kargel ja natuke udusel septembrikuisel hommikul Kaiu lasketiirus kuuevõistlus algas.

Võistles seekord 10 jooksva metssea laskesportlast Eestist.


Sellel aastal oli võistluse relvade kasutuse/ tingimuste osas vaid üks muudatus- nimelt sai ja tuli kasutada kogu võistluse jooksul ainult ühte optilist sihikut st optilist sihikut võistluse ajal vahetada ei tohtinud.

Sellel moel oli võimalused kõigil võistlejatel samasugused ja tehniline paremus relvastuse osas ei olnud otsustav faktor võistluse paremusjärjestuse selgitamisel.

Kaiu kuuevõistluse läbiviimise peamine eesmärk on ikka ja alati olnud jooksva metssea laskesportlastele pakkuda mitmekülgseid sportlike arenguvõimalusi läbi erinevate laskeharjutuste laskmise ühel võitlusel elik siis mitmevõistlusel.


Õnneks on meil piisavalt universaalseid ja hakkajaid jooksva metssea laskesportlasi, kes suudavad ja soovivad edukalt lasta võistlusel nii seisvaid/ liikuvaid märke JM vintpüssist kui ka püstoli laskeharjutusi (ringmärk+ ilmuv märk).

Kaiu kuuevõistluse kulg oli ka seekord väga huvitav ja pingeline võistlustulemuste poolest. Võistluspinget jagus kuni võistluse viimase lasuni...

Võistlusest siis lähemalt. Lamades laskmine JM tulirelvast võib ainult pealtvaatajatele näida kerge ettevõtmisena, kuid tegelikus on meile tähendamas midagi muud.

Lasta ilma püssirihmata, käelt ja lamades laskeasendist JM optilise sihikuga tulirelvast ei ole JM laskesportlastele just kõige kergem laskeharjutus.

Elmet Orasson ja Arles Taal lasid siin välja mõlemad kogusummana 175 punkti ja jagasid peale esimest võistlusala esikohta.


Teine laskeharjutus, püsti laskeasendist käelt laskmine on juba meile harjumus ja käepärasem ning kergem ettevõtmine tulejoonel. Püsti laskeasendist seisva märgi laskmise võitis Toomas Hallik 158 punktiga.

Nii nagu ka eelmistel aastatel samal võistlusel osutus otsustavaks võistlusalaks üldvõitjate väljaselgitamisel püstolilaskmine ringmärki ja ilmuvasse märki.

Erisus oli sellel aastal tulemuste osas ehk selles, et nii mõnelgi JM laskesportlasel juba ei õnnestunud lasta loodetud head tulemust lamades ja püsti seisva märgi laskevõistlustel kohe võistluspäeva alguses.

Seega kehvalt lastud püstoliharjutused vaid lisasid miinuspunkte nende laskesportlaste tulemuste osas võrreldes teistega.

Püstolilaskmise võistlus (ringmärk+ ilmuv märk) läheb meie JM laskesportlastel küll visalt aga järjekindlalt paranemise teed tulemuste osas.

Ka seekord oli siin näha püstolitiirus õnnestumisi aga ka sportliku ebaõnne.

Ringmärgis jäi parima seeria tulemus 95 punkti juurde.

Siinkirjutaja võitis ringimärgi laskevõistluse 181 punktiga ja lasi ka välja parima seeria nagu juba eespool kirjas oli.

Elmet Orasson
Enamus JM laskesportlastest kasutavad kuuevõistlusel Kaius püstolilaskmisel laenatud relvi ja eks siis sellest faktist johtuvalt on võistlusel raske kohaneda tundmatust relvast laskmisega. Võistlejatest ainult neljal oli ja on oma isiklikud püstolid ja ülejäänud võistlejad pidid laskma laentaud püstolitega.


Ka seekord ei jäänud ilmuvas märgis laskmata 50 punktine seeria ja sellega sai hakkama vanameister Tõives Raudsaar (Elva LK). Parima ilmuva märgi seeria lasi välja Arles Taal - 91 punkti. Arles võitis ka ilmuva märgi laskeala 176 punktiga.


Esimese nelja laskeharjutuse tulemusega üllatas heas mõttes Elmet Orasson, kes enne viimast laskeala oli tulemusete koondtabelis väga heal 2. kohal kohe liidri Arles Taal`i järel ja punktivahed ei olnud suured.

Kuuevõistlusel on aga kuus võistlusala, võistlus on pikk ja määravaks sai siin laskesportlaste kogemus ning vastupidavus pikal võistluspäeval võistlemisel.

Kuid Elmet võistles väga sitkelt ja tarmukalt kogu pika kuuevõistluse nii nagu ühele laskesportlasele kohane on.


Võistluse viimased laskealad olid põdralaskmine 20 lasku (aeglane jooks 5,0 sek) ja jooksva metssea laskmine 20 lasku (kiire jooks 2,5 sek).

Põdralaskmises oli sellel aastal kõige täpsema käe ja silmaga Alar Heinsaar lastes välja 189 punkti.


Viimane võistlusala st 20 lasku jooksva metssea laskmist (kiire jooks 2,5 sek) sai võistluse paremusjärjestuse selgitamisel määravaks.

Üldkokkuvõttes saavutas Elmet Orasson kõigi võistlejate seas tubli 3. koha ja omas vanuseklassis 2. koha. Võistluse parima tulemuse lasi välja Arles Taal 1009 punkti.

Kaiu kuuevõistluse rekord 1012 punkti jäi ka sellel aastal veel püsima, kuid õnnestunud kuuevõistlusega on 1030 punkti kogumine täiesti reaalne järgmistel kuuevõistlustel.

Võrreldes eelmise aasta Kaiu Karika võistlustulemustega lasi välja hea tulemuse Indrek Kaarna (Elva LK), kes saavutas omas vanuseklassis 3. koha.

Indrek Kaarna (Elva LK)
Vanuseklasside võitjad said oma valdusesse kuni järgmise aasta Kaiu Karika võistluseni rändkarikad ja kõik võistluse osavõtjad saavad omale ka temaatilised auhinnad.

Vanuseklassi M võitjad:
  1. Arles Taal
  2. Elmet Orasson
  3. Indrek Kaarna
  4. Indrek Varba
Vanuseklassi M45 võitjad:
  1. Alar Heinsaar
  2. Hillar Loot
  3. Toomas Hallik
Vanuseklassi M50 võitjad:
  1. Hannes Kruus
  2. Endi Tõnisma
Vanuseklassi M60 võitja:
  1. Tõives Raudsaar
Võistlustulemused olid selle aasta kuuevõistlusel paremad, kui eelminesel samal võistlusel. Kaks parima võistlustulemuse välja lasknud laskesportlast ületasid ka 1000 punkti piiri, mida näiteks eelmine aasta me teha ei suutnud.

Võistlus kestis ühe hooga hommikul kella 10- st kuni õhtul kella 18- ni välja.

Kokkuvõtvalt võib vaid kiidusõnu öelda kõigi kuuevõistlusel osalenud võistlejate kohta, kes selle pikaks katsumuseks kujunenud võistluse endi jaoks võidukalt lõpetasid.

Olite kõik väga tublid olenemata punktisummast ja kohast võistlustulemuste koondtabelis.

Suured tänud olgu siinjuures edastatud kõigi võistlejate poolt Endel Kaasiku`le ja Håkan Mansner`ile (Soome/ Suomi) võistluse sujuva läbiviimise eest!

Håkan Mansner (Suomi/ Soome)
Võistlustel tehtud pildid on nähtavad kodulehel.

Kindlasti viime ka järgmine aasta läbi Kaius septembrikuus Kaiu Karika 2014 koos Endel Kaasiku`ga.

Kaiu Karika võistlusega lõppes selle aasta JM tulirelvadest laskmise/ võistlemise hooaeg.

Järgneb sügis- talvine- kevadine õhkrelvadest võistlemise pikk võistlushooaeg, kus võistleme nii Eestis kui Soomes.