10. oktoober 2018

Proovisõit: Subaru Outback - 2018. aasta mudel

Avanes meeldiv võimalus osaleda proovisõidul autoga Subaru Outback.

Tegu oli 2018. aasta mudeliga ja proovisõidu koht Espoos Soomes.




Proovisõidul tuli olla suhteliselt ettevaatliku sõidustiiliga, sest kehtis küll auto kindlustus aga omavastutuse suuruseks oli määratud 1000 eur.


Nüüd aga autost.

Subaru auto mudelid on varustatud sümmeetrilise pideva nelikveoga (AWD) ja veokontrolli seadmega (VDC).

Seega nelikveo kasutamist jagab nelja veoratta vahel auto arvuti ja inimese sekkumist siin ei vajata.

Jõuülekanne töötab hüdrauliliselt ja kuidas selle seadme vastupidavus ka on seda näitab ainult aeg.

Lisaks veel palju abiseadmeid, millised kõik auto juhtimist ja juhitavust parandavad.

Kliimaseade on autol juba standardvarusutses. Suved muutuvad meil ju järjest kuumemaks....

Kõigil lisaseadmetel siinkohal ei jõuagi peatuda. Nimekiri tuleb väga pikk.

Esinduses olevad kaks Outbacki olid juba ära ostetud ja ootasid oma uusi omanikke järgi.

Niisiis tundub, et kaup läheb väga hästi müügiks.

Meie proovisõiduauto mootor oli 175 hj bensiiniga töötav n.n vabalthingav isend.

Subarud on varustatud boksermootoritega.

Lisaseadmetest oli autol olemas nii esikaamera, mõlemad külgmised kaamerad ja tagakaamera.

Auto salongis keskkonsoolis on suur puutetundlik ekraan, kus saab kuvada infot auto kohta, raadio, telefoniga helistada, lisada äppe, navigatsiooniseade jne.

Auto on seest avar ja isegi minusugune suuremat kasvu mees mahtus kenasti esiistmele istuma.

Loen suureks plussiks ka asjaolu, et auto kliirents on suur ja tänu sellele saab autosse hästi end istuma sättida ilma et oleks vaja end nii kui liigendnuga kolmeks murda.

18 tollised rehvid valuvelgedel tagavad ka hea läbivuse maastikul.

Meie proovisõidu autol puudus Webasto, mille olemasolu on meie talvedes vajalik.

Seega tuleb see seade lisaks tellida nii kui ka tagumine haagisekonks.


Proovisõidust.

Auto oli varustatud automaatkäigukastiga.

Käigukastil saab ise ka manuaalselt käike vahetada, milleks on rooli taga kaks n.n heeblit. Mugav asi.

On võimalus käigukast tööle panna sportlikus režiimis ja siis on auto minek erksam.

Sai järgi proovitud. Töötas.

Paljud funktsioonid on hallatavad auto roolilt. Telefonikõne vastuvõtmine, püsikiirus, raadio jne.

Auto roolisammas on üles- alla ja ette- taha manuaalselt liigutatav.

Auto pagasiruum on tõsiselt suur ja muljetavaldav. Kui tagapinkide seljatoed alla lasta saab kaks täiskasvanud inimest vabalt autos magada.

Istmed on soojendustega nii ees kui taga. Esimesed istmepingid on elektriliselt liigutavad.

Sõita on mugav. Mootori häält ei kuule praktiliselt üldse.

Ainuke väike miinus Subarude juures on asjaolu, et rehvide müra kostab salongi sisse ja seda täiesti arvestataval moel.

Kellele see ei ole häiriv fakt siis auto on omas hinnaklassis täiesti arvestatav tegija.

Auto on sõidul erk. Mitte küll oodatavalt palju aga piisavalt erk. Auto kiirendus ei ole küll vormeli oma kuid sellisele autole täiesti piisav.

175 hj auto kapoti alla tagavad üsna normaalse kiirenduse (mootoril ei ole turbolaadimist).

Soomes antud autot ostes tuleb arvestada uue auto puhul ca 10 000 eur automaksu lisandumisega auto baashinnale.

Nii on Eestis ja Soomes selle auto hind pea sama 27 000... 28 000 eur.

Eestist ostes jääb aga auto hind ostjale soodsamaks selle kümne tonni eur võrra, sest pole vaja automaksu maksta.

Kellele uue auto ost ei ole rahakotile head tegemas siis näiteks Eestist saab 3...4 aastat vana kasutatud Outbacki kätte 15 000 eurga.

Seega auto hind langeb üsna nobedasti uue auto hinnaga võrreldes.

Omas hinnaklassis ja lisavarustuse rikkusega Outback on kindlasti tegija ja populaarne auto.

Tänud Harrile elamusrikka päeva eest!

13. august 2018

Soomes töötades Eesti ravikindlustuse taotlemine: Elu ja töö Soomes, 49. osa

Alljärgnev puudutab ainult neid lugejaid, kes Soome Vabariigis ajutise sissekirjutisega (soome keeles- tilapäinen) ametlikult tööd teevad.

Minupoolne taotlus oli ja on, et Soomes elades ja tööd tehes saada omale ka kehtiv Eesti Haigekassa ravikindlustus.

Sel juhul on Eestis näiteks perearsti juures visiidil käimine lihtne ja ilma suurema rahalise kuluta.

Peale mõningast asjaajamist ja kahekuulist Kela otsuse ootamist saan nüüd lõpuks Eesti Haigekassale saata ära vajalikud ja nõutuavad dokumendid Eesti Haigekassast ravikindlustuse taotlemiseks.

Kela saatis ära isegi kiiresti mulle nende poolt täidetuna vajaliku taotluse vormi S1.

Nii kui eespool kirjas oli võttis see aega vaid tühised kaks kuud. Mõelda vaid- vaid paar kuud ootamist. On teada mul kolleege, kes on seda otsust oodanud pea aasta.

Lisaks juba Kela poolt saadetud vormile S1 tuleb täita avaldus, mille saab Eesti Haigekassa kodulehelt - "Avaldus teises EL liikmesriigis kindlustatud isiku ja/ või tema pereliikme registreerimiseks"

Kõik need vajalikud dokumendid saab postiga saata ära Eesti Haigekassale. Pole ju kõigil aega nädala sees Eestis käija vaid kolme paberilehe Lastekodu tänavale viimiseks.

Seejärel on Eesti Haigekassal alates dokumentide nendeni jõudmisest teha vastav otsus 30 päeva jooksul.

Abi sain seejuures Eesti Haigekassa infotelefonilt.

Tõsi, informeerija Eestis teiselpool telefoniliini oli vastates minu mõnele küsimusele suht närvlise ja tõreda olekuga aga hakkama saime.

12. juuli 2018

Eesti meistrivõistlused laskespordis 2018 (50RT, 50RTMIX)

2018. aasta kuulilaskmise Eesti meistrivõistlused leidsid aset Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses 06.07- 08.07.2018

Järgnevalt mõningaid mõtteid liikuva märgi laskevõistlusest elik siis jooksva metssea laskevõistlusest.

Elva kohalike liikuva märgi laskesportlased olid teinud võistluseelselt tublit eeltööd ja nii sai võistlus ise alata õigel ajal s.t planeeritud ajal.

Lasime liikuva märgi laskevõistlust n.n topeltmärki, mida võib alljärgnevalt pildilt ka näha.

Elmet Orassoni poolt kavandatud ja teostatud videosüsteem töötas laitmatult nii kui see ikka on juba viimastel aastatel olnud. Ise ostetud ja ise tehtud ja igati toimiv.


Tänavused Eesti meistrivõistlused olid erilised kolmel põhjusel.

Esiteks osales rekordarv liikuva märgi laskureid. 29 laskurit laupäevasel võistluspäeval. Teisel võistluspäeval oli võistlejaid natuke vähem. Nii suur laskurite arv liikuva märgi laskevõistlusel rõõmustab meid kõiki. Kas ka nii jätkame seda näitab aeg.

Pigem julgen siinkohal arvata, et liikuva märgi võistlejate arv stabiliseerub 20...30 võistleja vahel järgmistel Eesti meistrivõistlustel liikuva märgi laskmises. Suurt võistlejate arvu tõusu siin ma ei näe, sest kes on soovinud meie laskeala harrastamisega ühineda on seda ka teinud ühel või teisel moel.

Teiseks võib ja peab ära märkima asjaolu, et need olid Eesti meistrivõistlused kus võistlesid kaasa naislaskurid. Seda pole siiani minule teadaolevalt veel juhtunud alates 1945. aastast alates.

Siin saame ära märkida huvitavat suundumuse liikuva märgi laskmisel Euroopas ja s.h ka Eestis. Naised on hakanud liikuva märgi laskmise kui laskeala juurde ühe rohkem jõudmas ja selle laskeala üles leidnud.

Ja miks mitte. Laskeala kui selline on huvitav ja väljakutseid pakkuv ning atraktiivsem kui näiteks püssilaskmine (lamades, standard).

Kolmanda asjaoluna saab välja tuua asjaolu, et ma ei mäleta aegu Eesti meistrivõistlustel kui uusi märklehti jagus vaid laupäevase võistluspäeval poole võistluseni. Siis jätkasime juba lastud märklehtedesse laskmist.

Pühapäevase võistluspäeva lasime samuti lastud märklehtedesse, millised õnneks Tõives leidis. Hea et niigi läks. Sai vähemalt meistrivõistlused ära lastud sel ja omapärasel moel.

Seekord siis sedamoodi. Oleme aga harjunud igasugu ootamatustega võistlustel ja midagi ületamatud ka siinkohal aset ei leidnud. Ju siis seisud Eesti laskespordis on just sellised nii kui nad on.


Seekordsetel meistrivõistlustel särasid just noored ja Elva LK laskesportlased.

Märksõnadeks ja äramärkiseks paar nime: Henri Pikk ja Hellar Sile.

Just need kaks noort laskurit hoolitsesid seekordsete meistrivõistluste parimate kohtade ja tulemuste eest.

Hellar Sile osales esimest korda Eesti MV- l väiksekaliibrilisest relvast laskmisel ja tasuks kohe II auhinnaline koht laskeharjutuses 50RT.

Henri Pikk täitis esimest korda meistersportlase klassinormi teisel võistluspäeval segajookse lastes. Lisaks muidugi esikoht Henrile ja meistritiitel mõlemal võistluspäeval. Noor laskur tuli, nägi ja võitis ning võttis auhinnalaualt kõik mis võtta oli.

Meeskonnavõistlus oli samuti põnevalt kulgev.

Südikalt hakkasid Elva LK võistkonnad vastu MäLK võistkondadele laskmisel meeskondlike meistritiitlite eest.

Ära tuleb märkida tubli esinemine Narva ja Haapsalu liikuva märgi laskurite poolt meeskonnavõistlusel.

Tublid mehed, et meeskonna kokku said üle aastate ja Eesti MV- le võistlema tulid. Loodame jätku.

Järgmistel meistrivõistlustel saab tänu sellele asjaolule just meeskondlik võistlus veelgi tasavägisem olema.

Alljärgneval pildil Henri Pikk, meie liikuva märgi laskurite "hea haldjas" Aire ja tubli Elva LK noorlaskur Lauri Loot.


Lauri Loot ja Indrek Kaarna andsid oma tugeva panuse nii individuaalsel kui meeskondlikul võistlusel Elva LK liikmetena.



Järgmisel pildil on kaks Eesti liikuva märgi ja jooksva metssea teenekat treenerit ning mentorit Gennadi Hansen ja Tõives Raudsaar, kelledele sekundeerib Toomas Hallik.

Ilma Gennadi ja Tõivese elutööta Eestis liikuva märgi laskmisel ei oleks me jõudnud sellisesse seisu kus me tänasel päeval oleme.

Toomase ponnistusi on seejuures igal juhul hea ära märkida ja seda just naislaskurite toomist liikuva märgi laskmise juurde ning võistluste korraldamist.


Henri Pikk ja Hillar Loot võistluse vaheajal s.t puhkehetkel.


Tõives Raudsaar ja Gennadi Hansen liikuva märgi võistlusel.


Head laskevormi näitas meistrivõistlustel Endi Tõnisma.



Liikuva märgi laskevõistlustel hoolitseb laskurite toidulaua eest Aire.

Laskurite tänu olgu veelkord siinkohal Airele üle antud. Tühi kott ei seisa mitte püsti.


Ja kui Aire toimetab meie toidulaua katmise eest ja peab ühiskassat siis Tarmo on seda tegevust ikka ja alati toetamas. Pildi pealkirjaks võiks panna- Tarmo ja naised:)

Samas õnnestus Tarmo võistlemine heal tasemel, mis kindlasti annab motivatsiooni edaspidi oma tulemuste parandamiseks.



Ja lõpetuseks paar ühispilti pühapäevasest võistlusest koos võistlejatega, kes pildile said tulla.


Jätkugu Eesti tublidel liikuva märgi naislaskuritel ikka motivatsiooni meie maskuliinse meeslaskurite seltskonnaga koos võistelda. Oleme teiega juba harjunud. Harjumuse jõud on aga suur...


Paar alljärgnevat pilti Aire poolt Eesti meistrivõistluste osadest medalistidest aastal 2018.


Loodame siinjuures, et võidetud Eesti meistrimedalid annavad lisaks motivatsiooni liikuva märgi naislaskuritele edaspidi veelgi suurema innuga võistelda. Lasketreeningud seejuures on vägagi soovitatavad, et juba lastud tulemusi veelgi parandada.


Kokkuvõtteks.

Võistlus kulges sujuvas tempos ja võistlejaid oleks võinud olla rohkemgi kui praegu oli.

Võimekust on korraldada praeguse tehnilise korralduse juures ka neljakümne liikuva märgi laskuriga võistluse korraldamiseks ja seda pabermärke kasutades n.n topeltmärgiga.

Võistluspaigas oli prevaleerivaks väga positiivne meeleolu ja hea sünenergia laskurite vahel. See on minu jaoks ääretult tähtis asjaolu ja edasiviiv jõud.

Suutsime korraldada ise võistluse, kus oli kaetud piisavalt rikkalik toidu ja kohvilaud nii soolaste kui magusate toitude valikuga.

Pikkadel võistluspäevadel peabki see kõik nii korraldatud olema. Ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome.

2018. aasta Eesti meistrivõistlused läksid ajalukku oma rohkearvulise liikuva märgi võistlusel osalevate laskesportlaste poolest. Siit edasi ma loodan väga koos teiste Eesti liikuva märgi laskuritega, et see edulugu jätkub.

Aastatetagusest liikuva märgi laskmise madalseisust Eestis oleme me üheskoos välja tulnud ja nüüd on vaid ühiselt ja koos uue hooga edasi minna.

Ainult üheskoos tegutsedes saadab edaspidi meie laskeala edu.