Reidar Särestöniemi, kuni 1931. aastani Kaukonen (14. mai 1925 Kittilä – 27. mai 1981 Kittilä) on üks kuulsamaid Lapimaa kujutavaid kunstnikke.
Kunstniku elulugu ja loometee.
Särestöniemi on tuntud oma suurte ja värvikate Lapimaa maalide poolest.
Tema kunsti lähtekohaks oli Lapimaa loodus ning piirkonna inimesed ja uskumused.
Ta saavutas oma maine põhjamaise müstikuna, kuid teda mõjutasid ka tuntud Euroopa modernismi, vene kunsti ja eelajalooliste koopamaalide kunstnikud.
Reidar Särestöniemi sündis Kittiläs Kaukoneni külas Särestöni majas talunik Matti Enok Kaukoneni ja tema abikaasa Alma Alina (neiupõllunimi Andersen) seitsmest lapsest noorimana.
Perekonna elatis põhines suuresti isemajandaval põllumajandusel: väikeses talus kasvatati kartulit, otra ja heina, heina koguti niitudelt lehmade ja lammaste toitmiseks.
Särestöni talus oli hobune ja põhjapõder ning tema isa töötas metsas.
Perekond oli andnud Kaukoneni külale nime 17. sajandil. 1931. aastal võttis perekond perekonnanimeks Särestöniemi.
Särestöniemi õppis aastatel 1947–1952 Helsingi Soome Kunstiakadeemia koolis. Tema õpetajateks olid Aarre Heinonen, Erkki Koponen ja Olli Miettinen.
Samal ajal õppis ta ka Helsingi Ülikooli joonistusosakonnas, kus tema õpetajateks olid Erkki Kulovesi ja Gösta Diehl.
Särestöniemi kuulas ülikoolis ka psühholoogia, filosoofia ja kunstiajaloo loenguid.
Tema tutvusringkonda kuulusid ka kirjanikud ning ta osales marksismikonverentsidel.
Ta oli marksismi omaks võtnud juba lapsepõlvekodus.
Aastatel 1954– 1955 lõpetas ta kursuse Sirola Instituudis.
1952. aastal tegi ta oma esimese reisi Prantsusmaale ja Itaaliasse.
Ta õppis aastatel 1956– 1959 Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini Instituudis.
Särestöniemi võttis seisukoha homoseksuaalsuse suhtes, mis oli tol ajal kuritegu.
Üks Särestöniemi olulisemaid teoseid, „Kielto ja kaipaus“, jutustab kunstniku enda armusuhtest luuletaja Yrjö Kaijärviga.
Reidar Särestöniemi pälvis professori kutse 1975. aastal.
Reidar Särestöniemi suri ootamatult kõigest 56. aastasena 27. mail 1981 raske südame rütmihäire tagajärjel, mille põhjustas unerohtude ja alkoholi koosmõju.
Reidar Särestöniemi looming 1950. aastate lõpus oli peamiselt väikesemahuline graafiline töö ja portreed.
Pärast Leningradist naasmist pidas Särestöniemi oma esimese isikunäituse Helsingis.
Tema 1960 ja 1970. aastate looming koosnes suurtest värvilistest õlimaalidest.
Kunstniku kuldaeg oli 1960 ja 1970. aastatel ning ta tegeles oma kunsti kaudu looduskaitsega.
Põhjapõdrad, metsised ja ilvesed polnud Särestöniemi jaoks mitte ainult teemad vaid ka sümbolid.
Reidar Särestöniemi teoseid on kokku umbes 1500, millest umbes kolmandik on Särestöniemi muuseumi valduses.
Kunstniku nimeline muuseum ja majamuuseum asuvad Kittiläs, Põhja- Soomes.
Mäntyharju Salmela kunstikeskuse piletimüüja sõnul saab Kittilas vaadata kunstniku majamuuseumi ja seal asuvat siseujulat kus R. Särstöniemi on koos Presidendi U. K. Kekkoneniga koos kord ujunud.
Helsingist autoga Kittilässe sõites kulub kohalejõudmiseks 11. tundi.
Särestöniemi teosed on nõutud ja nende väärtus on märkimisväärselt ajaga tõusnud.
Väidetavalt on Särestöniemi kõige väärtuslikum teos „Autoportree ja Ilves“, mis müüdi 2017. aasta aprillis Helsingis oksjonil 140 260 euro eest.
2014. aastal purustas R. Särestöniemi näitus Oulu kunstimuuseumis külastajate rekordi.
2025. aasta oli Särestöniemi maalide näitus avatud veebruarikuust kuni juunikuuni Didrichsenin kunstimuuseumis Helsingis. Näitusel käis muuseumi jaoks rekordarv külastajaid (103 700).
Alates juunikuu lõpust kuni augustikuuni kümnenda päevani on avatud Reidar Särestöniemi 100. sünniaastapäevale pühendatud maalide näitus Mäntyharjul, Salmela kunstikeskuses.
Mäntyharju asub Lõuna- Savo (Edelä- Savo) maakonnas.
Helsingist Mäntyharjule sõit mööda Lahti kiirteed võttis aega natuke üle 2 tunni, kuid see pikk sõit oli igati vaeva väärt.
Kohapeal piletit ostes selgus, et poole päevaga oli juba kunstinäitust külastanud üle 300 kunstihuvilise.
Salmela kunstikeskus on lahti iga päev ja vaatamist jagub kohapeal palju.
Tegemist on kompaktse vabaõhumuuseumiga kus on peahoone ja läheduses kohaliku järve kaldal veel apteekri kunagine maja ja teenijate majapidamine avatud on.
Kõik kompleksti hooned väga hoolikalt ja ajastutruult renoveeritud ning täis maalikunsti nii vaatamiseks kui ostmiseks. Rohkem siiski ostmiseks.
Osta saab nii klaasist kunsti, graafikat, tekstiili kui õlimaale.
Kunstiteoste hinnad algavad 300 eurost kuni 7000 euroni.
Ei maksa kunstihuvilistel imestada aga paljud kunstitööd olid juba broneeritud nii et ostuhuvilisi jagub.
Salmela kunstikeskuse väljapanekutega tutvumiseks tuli lunastada 16 eurot maksev pilet.
Muuseumikaart selles kunstikeskuses ei kehti.
Autoparkla on tasuta aga autokohti napib ja nii tuli autoga ca 500m muuseumist edasi sõita ja siis sai auto ära parkida. Ilus ilm ja jalutamine tuleb vaid kasuks.
Kõik pildid nii kusntikeskusest kui sellega koos olevates hoonetest ning väljapankutest on näha siit.
Kõik R. Särestöniemi eksponeeritud maalide pildid näituselt.
Keskus ise asub maalilise järve kaldal.
Kunstikeskus Salmela peamajast lühikese jalutuskäigu kaugusel järve kaldal on veel kolm hoonet täis kunsti mida vaadata ja osta.
Nii mõneski mõttes meenutas Salmela kunstikeskus mulle Viinistus Jaan Manitski kunstikeskust.
Pea kogu väljapanek sai seal üles pildistatud ja vaadatav galeriist.
Alljärgnevalt vaid mõned ülesvõtted hoonetest.
