2. juuli 2021

KUMU: Janis Rozentāls. Elutants. 2021.

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetuse populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik, kelle looming alates argistest rahvaelu stseenidest kuni sümbolistlike visioonideni tuuakse esmakordselt Eesti vaatajani suurel ülevaatenäitusel, kus ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga. 

Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga ja on korraldatud kunstniku 155. sünniaastapäeva puhul.

Kodumaal peetakse Rozentālsi üheks oma aja mõjukamaks kultuuritegelaseks, kes nii oma loomingu kui ka kunstikriitiliste ja -teoreetiliste kirjutistega tõi Läti ja Baltimaade kunstiväljale Lääne-Euroopa uuemad kunstisuunad – impressionismi, juugendi ja sümbolismi. 

Värsketele tuultele avatud kunstnikuna püüdis ta oma teostes alati ühendada rahvusliku ärkamisaja ideaalid euroopalike moevooludega. Rozentāls oli erakordne looja, kes aitas tõsta Läti kujutava kunsti võrdväärsele tasemele kunstiloomega Euroopa silmapaistvates keskustes. 

Ta lõi teoseid väga erinevates žanrites, alates igapäevaelu kujutavatest stseenidest, portreedest ja maastikumaalidest kuni sakraalsete maalide ning läti folkloorist ja rahvusvahelisest sümbolismist inspireeritud fantaasiapiltideni. 

Lisaks leiab tema mitmekülgsest pärandist graafilisi lehti, tarbekunsti näiteid ja suurepäraseid fotosid. Rozentālsi enda sõnul oli kunstilise tegevuse üks kõrghetki loomise rõõm, ja seda rõõmu on tunda kogu tema loomingus. 

Janis Rozentāls sündis Kuramaal Salduses külasepa peres. Andeka ja sihikindla noormehena pääses ta õppima Peterburi Keiserlikku Kunstiakadeemiasse ja omandas professionaalse kunstihariduse.

Õpingute ajal tegutses ta aktiivse liikmena läti kunstitudengite rühmituses Rūķis (Päkapikk), kuhu kuulusid paljud hilisemad Läti kunsti suurkujud, sealhulgas Vilhelms Purvītis, Johann Walter ja Rihards Zariņš. 

Esimest korda astus Rozentāls kodupubliku ette 1896. aastal Riias toimunud esimesel Läti kunsti näitusel. 

Väljapanekul eksponeeritud diplomitööga „Kirikulised (Pärast jumalateenistust)“ (1894) võitis ta kohe ka läti rahva südame. 

1901. aastal kolis Rozentāls Riiga, kus temast sai üks peamisi kohaliku kultuurielu kujundajaid ja kogu Läänemere regiooni kunstimaastiku moderniseerijaid. 

Riias kohtus Rozentāls ka oma tulevase abikaasa, soome lauljanna Elli Forsselliga ning lõi tihedad sidemed Soome ja sealse kunstieluga.

Tekst KUMU kodulehelt Janis Rozentālsi näituse tutvustuselt.
 

Janis Rozentālsi maalinäitus KUMU 2. korruse saalis on omaette teetähis Läti maalikunsti tutvustamisel Eesti Vabariigis. 

Suurepärane näitus, kus maalidelt peegelduvad nii armastus, hellus, hoitus kui emotsioonid. 

Harukordne võimalus tutvuda ja nautida Läti ühe kuulsama maalikunstniku töid meie koduses Eestis. 

Kindel soovitus näituse kohta: külastada!

Mõned pildid näituselt. 

Alustades kahe autoporteega ja Janis Rozentālsi kuulsama tööga "Kirikulised" 1894. aastast.



 

 Veel mõned ülesvõtted näituselt. 










Kogu pildimaterjal on nähtav siit, mis ma näitusesaalis pildistasin.

20. juuni 2021

Hooldusniiduk Mateng ja Kubota L1- 235 väiketraktoriga niitmine

Mõned praktilised kogemused Jaapani kasutatud Kubota L1- 235 väiketraktoriga hooldusniitmisest.

Niidukiks oli uus Matengi haarmritega varustatud hooldusniiduk 1,55 cm laiusega ja kaaluga 330 kg. 

Õnneks sobis Kubota traktorile Matengi hooldusniidukile kaasasolev kardaanülekanne. 

Olenevalt traktori margist võib juhtuda, et kardaani on vaja ketaslõikuriga lühendada ja sobitada. 

Hooldusniitmise jõudlus oli umbes 4 hektarit päevas. 

Niitmise tootlikus oleneb heina kõrgusest, niitmiskiirusest jms asjaoludest.

Kahe päeva tootlikus niitmisel oli ca 6 hektarit sellist rahuliku niitmistööd. Ei mingit kiiret.



Kütusekulust. 

Kütusekuluks pakuks välja ca 70 liitrit diiselkütet, mis teeb natuke üle 10 liitri hektari heinamaa kohta. 

Kütust kulub rohkem, kui niita kõrges heinas ja madalama käiguga. 

Madalamat heina saab niita kiirema käiguga ja kütet kulub vähem ning traktori võimekus ka parem. 

Sarapuuvõsa, madalamate kadakate ja mõneaastaste mändide/ kuuskede puhul Matengi hooldusniidukiga niitmisel mingeid probleeme ei esinenud. 

Kõik toimis. Traktori võimsus jagus siinkohal täiesti piisavalt. 

Tuletan meelde, et nimetatud traktori mootori võimsuseks on 23,5 hj. 

Kultuurheinamaade niitmisel (heina ja kitseherne kõrgus ca 1,30... 1,50 cm) jäi traktori võimsusest väheseks ja niitmiseks tuli niiduki agregaat tõsta ca 20 cm kõrgemale maapinnast. 

Sel juhul sai niitmistöö tehtud ja traktor jõudis hooldusniidukit vedada ja ka niita. 

Teine võimalus on niita aeglasema käiguga. Aega ja kütust kulub rohkem aga töö saab tehtud. Kolmas võimalus on niita kohe peale esimest korda ka teine kord. Võimalusi on.

Siit soovitus, et 23 hj mootori võimsusega väiketraktorile oleks sobiv hea heinakasvuga heinamaade niitmiseks hooldusniiduk laiusega maksimaalselt 1,35 cm või siis juba hoopis traditsiooniline rootorniiduk. 

1,35 cm laiusega hooldusniidukit jõuab traktor ka pika heina niita igasugustes oludes ja niide tuleb ilus, madal ja ühtlane. 

Tähelepanu tasub veel juhtida asjaolule, et hooldusniiduki haamrid või siis terad oleks hea kohe uuest peast ketaslõikuriga ära teritada. Minu soovitus. 

Niiduki haamreid oleks mõistlik aeg- ajalt ikka ja uuesti teritada. Kas just igapäevaselt peale niitmist aga olenevalt haamrite nürinemise astmest.  

Kivid hooldusniiduki ühtegi haamrit ei lõhkunud, kuigi mõned väiksemad kivid ikkagi juhuse tahtel niidukisse sattusid. 

NB! Ketaslõikuriga hooldusniiduki haamrite teritamisel tuleb olla väga ettevaatlik, et mite käsi vigastada!



Kokkuvõtteks. 

Hõreda ja madalama heina niitmisel ( + madalamad põlvekõrgused kadakad, ca 1.80 cm sarapuupuhmad, põlvepikkused männid ja kuused) hooldusniiduk õigustab ennast igal juhul.

Pikema heina niitmisel vaataks mina ise juba rootorniiduki ostu poole. Seda siis kui heinamaal võsa ei kasva ja kasutada on väiketraktor mootori võimsusega 20...25 hj. 

Hooldusniidukite ja põllutehnika pakkumised Nordamus OÜ- lt.