5. september 2017

Nordic Veteran Championship 2017 (50RT, 50RTMIX, 80RE)

Põhjamaade veteranlaskurite meistrivõistlused viidi sellel aastal läbi liikuva märgi laskeharjutuste osas Rootsis Eskilstuna linna lähistel asuvas kohaliku laskurklubile kuuluvas lasketiirus 01.09- 03.09.2017.

Samas piirkonnas asusid ka 50m/ 25m püstoli ja püssilaskmise lasketiirud ning jahilaskmise lasketiirud.

Võimas värk.

Võistluse kavas olid traditsioonilised laskeharjutused 50RT, 50RTMIX, 80RE (põdralaskmisel nii üksik kui duubellasud).

Seda laskespordi ilu jagus siis nautimiseks tervelt kahel võistluspäeval.

Põdralaskmise võistlus toimus 80. meetri laskedistantsil ja teise kujuga põdra märklehte kui meie tavaliselt oleme Soomes ja Eestis oleme harjunud laskma.

Samuti oli põdra märklehe tabamuste ala vähendatud kujul võrreldes 100m põdra märklehega.


Lasketiirus oli loodud võimalus lasta 80m põdra laskeharjutust ka kahel laskeseadmel korraga aga võistlus lasti ikkagi ühel laskerajal ja pabermärkidesse.

Oli olemas mõlemal 80m laskerajal ja Sius- Ascor elektroonlised märgid aga need seadmed ei leidnud minule teadmata põhjustel kasutust.


50m jooksva metssea laskmisel kasutati ühte Sius- Ascor elektroonlise märgiga varustatud laskeseadet, mis ka töötas ilma tõrgeteta kogu võistluse vältel.

Kohalike kohtunikega tuli suhelda inglise keeles, sest rootsi keelt ei valda.

Suhtlesime, kuigi ega kohalikud härrased just väga inglise keelt ei soovinud rääkida või siis ei osanud.

Läbi häda ja viletsuse mere saime kohapeal lasketiirus kuidagi hakkama.



Võistluspaigas oli avatud puhvet, kus pakuti sooje jooke, võileibu.

Sai osta eurode eest, mis tähendas et raha vahetama ei pidanud rootsi kroonideks.

Hinnakiri järgneval pildil.


Sai igaüks osta kes soovis kohalik laskurklubi tikitud embleemi 2 eur eest. Pildil EOJK kirjaga.


Reedene päev ja võistluspaika saabumine.

Reedesel päeval kui kohale jõudsime võistluspaika sai igaüks relvad peale lasta ja vastavaid parandusi sisse viia optiliste sihikute osas.

80m põdralaskmisel sai lasta tagumise optilise sihiku tulbaga sihtides märklehe ninasse. Seejuures tuli teha vaid kõrguse parandust.

Vasakule- paremale polnudki vaja põdralaskmisel parandust teha, mis tähendas et sai lasta 50m jooksva metssea kiire jooksu optilise sihiku seadega.

50m jooksva metssea laskeharjutuse pealelaskmine kulges juba ilma üllatusteta.


Samal päeval tutvusime kohalike olematute vaatamisväärsustega, sest ega peale kesklinna midagi justkui vaadata polnudki.

Poodides kaubavalik sarnane. Hinnatase võrreldav Eesti ja Soomega.

Kõigi hindade puhul tuli vaid üks komakoht hinna puhul paremalt vasakule mõttes tuua ja siis olid hinnad meile arusaadavalt eurodes.




Vanalinnas oli kena kiriku ümbruses asuvad hooned, mis oli siis selle linna vanimate hoonete rajoon.






Reedel siirdusime peale pealelaskmisi meie majutuspaika, mis asus Eskilstuna linna ääres ca 6 km lasketiirust.




Majutus oli 6. kohalises majakeses.

Praktiline ja hinna poolest taskukohane igaühele. Majake ilma saunata.

Hea et majakeses oli kööginurk. Saime omale söögid ise kohapeal valmistada tänu Airele;)

Sai käidud ka kohalikus Lidl poes.

Tööstuskaupade valik oli nii kolm korda suurem kui seda näiteks Espoos Soomes.

Hinnatase oli Soome sama kaupluseketi omadega võrreldav.


Silma hakkas, et poes müüjad olid musta nahavärviga ja omavahel võõramaa keelt rääkivad.

Valge nahavärviga müüjat ma poes ei näinudki. Co..p poodides trehvas veel nägema ka kohaliku rassi esindajaid.

Pagulasi Süüriast ja Aafrika mandrilt oli ikka kohapeal linnas näha kordades rohkem, kui oleme seda Soomes Espoos/ Helsingis harjunud igapäevaselt nägema.



Laupäevane võistluspäev kulges ilma viperustata.

Isegi õhtul alanud vihmasadu ei rikkunud meie head meeleolu.

Põdralaskmine oli natukene harjumatu aga tulemus sai kirja ja ühtegi lasku mööda ka ikka ei lasknud.

Mõne lasu järel tuli oodata pikalt tulemuse ilmumist ekraanile.

Laskjal jõudis tekkida sellel ajal juba mõte, et oli möödalask ja kohtunikud ei leia märklehel tabamust.

Kohtunikud oli varjendis vanemad härrasmehed ja eks nende aeglasest toimetamisest tuli ka aru saada.

Olime kannatlikud ja mõistvad.

Näide 80m põdralaskmise võistluselt. Laskur lasi tulirelvaga kaliiber 30-06.

Laskekoha kõrvalt oli seda kõike filmida kõrvadele ikka päris valus.

Kõrvaklapid jäid kuhugi autosse aga aega neid tooma minna ei olnud. 

Laskur lasi ilma summutajata vintpüssist....



Veel üks video 80m põdralaskmise duubellaskude laskmiselt.



Põdralaskmisel täiskaliibrilisest tulirelvast on laskuri üks põhiülesanne hoida sihtmärki kogu aeg optilise sihiku vaataväljas ja sihtimise piirkonnas. Siis on lootust ka teine lask märklehte saada.


Jookva metssea laskmine kulges tänu elektroonilisele tulemuste arvestamise süsteemile suht sujuvalt.

Laskmise ajakava oli muidugi korraldajate poolt väga optimistlikult kokku pandud nii et igale laskurile oli plaaneeritud 7 minutit aega. Nii kiirelt aga need asjad ikkagi 50m tiirus ei kulgenud.

Siiski, vaatamata asjaolule et ajagraafikust oldi maas ei veninud laskmine liiga pikaks.

Jooksva metssea laupäevasel võistlusel jõudsime juba majutuskohta tagasi peale võistluspäeva kui helistati mulle ja anti teada, et Endi peab veel ümber laskma kolmanda koha peale.

Sõitsime tagasi lasketiiru.

Ümberlaskmise küll Endi kaotas ühe punktiga aga 4. koht on ka hea tulemus.

Kommentaariks niipalju, et mind pani hämmastama kohalike liikuva märgi laskurite/ kohtunike ebakompetentusus ümberlaskmise läbiviimisel.

Tähendab seda, et nad ei osanud mingeid käsklusi anda kohtunikena ega sellist protseduuri kui shoot- off üldse läbi viia.

Soome liikuva märgi laskurite abile, kelledel sellist kompetentsi on küll ja küll, sai see protseduur siis ikkagi ära toimetatud.

Paar pilti ka ümberlaskmiselt. Rahvas on pingelist laskmist vaatamas.



Siis kohe peale ümberlaskmist tagasi majutuskohta ja käes oli õhtusöögi aeg.

Kell oli siis ka juba 8 õhtul.


Pühapäevane võistluspäev.

Meil oli kavas lasta vaid üks harjutus 50RTMIX.

Rahvakeeli lahtiseletatuna tähendab 50m jooksva metssea segajooksude laskmist vahelduva kiirusega s.t laskur ei tea millise kiirusega liikvat märki lasta tuleb.

Siin lasime mõlemad Endiga meie kohta tavapärased tulemused s.t üle 350 punkti.

Lasti ka 80m põtra duubellaskudena, millisest võistlusest meie osa ei võtnud.

Põhjus lihtne.

Puuduvad meil vastavad relvad ja laenatud relvadega pole ka mõtet seda harjutust laskma minna, kuigi soome sõbrad meile relvi selleks lahkelt pakkusid.






Tähelepanelik vaataja on kindlasti täheldanud, et Soome laskuritel on ühtne vorm vestide näol.

Kõik tänu SVA poolsele abile on see praktiline silmailu teoks ja selga saanud.

Ilus soe vest kui selline SVA logoga ees ja seljal FIN kirjaga.


Toijala laskurklubi meisterlaskur Risto Suonpää võidetud medalitega


Konkurents oli tihedam just 55 ja 60. aastaste laskurite vanuseklassides.

Minu praeguses vanuseklassis 50 oli vaid kaks laskurit. Seega medali saamine oli juba ette kindel.

Siiski tähtis pole mitte medal vaid parim enda poolt lastud tulemus võistlusel. See on ja oli eesmärk number 1.




Kokkuvõtteks.

Oli selline kena välisreis Rootsi koos meeldiva seltskonna ja laskespordi harrastamise võimalusega.

Võistlusreisi aitas teoks teha SVA poolne igakülgne toetus.

Tähendab see seda, et SVA toeatas rahaliselt iga Soomest Rootsi võistlema tulnud laskurist SVA tegevliigelt sellisel moel, et kompenseeris võistlussõiduga tekkinud majutus ja sõidukulud (laevapiletid) + tasus poole stardimaksudest.

Pidime ise Rootsis kohepeal katma vaid tühise osa sõiduga seonduvatest kogukuludest (söök, jook).

Meil jäi üle see kõige meeldivamast poolest võtta maksimum, mis tähendas oma võistlemisele keskendumist ja endast parima tulemuse laskmist.

Jeerum kui hea tunne see on kui sellist mõistvat suhtumist üles näidatakse!

Laskurite seltskond oli super.

Kõik olid väga sõbralikud ja meil jagus jututeemasid mida rääkida Soome liikuva märgi laskuritega.

Järgmise aasta Põhjamaade meistrivõistlused leiavad aset juunis ja Soomes.

Kus täpselt ei ole veel kindel aga välja on pakutud Lääne- Soomet.

Nähtavasti toimuvad need võistlused kas Inkoos, Turus või Tamperes.

Inkoo kasuks räägib asjaolu, et seal on olemas vajalikud lasketiirud, millised on kõik varustatud elektrooniliste tulemuste arvestamise süsteemidega.

Kuid aeg annab arutust ja järgmise aasta võistluspaikadest juba edaspidi.

Võistluse pildid/ photos ja videod.


31. juuli 2017

Kaiu RT Open 2017 (10RT/ MIX, 50RT/ MIX)

28.07- 30.07. 2017 viisime Kaiu Laskurklubi nõul ja jõul läbi Kaiu lasketiirus liikuva märgi laskevõistluse Kaiu RT Open 2017.

Mõte sellelaadse laskevõistluse läbiviimiseks tekkis mul selle aasta kevadel.

Mõte aga mõtteks.

Kui ei ole laskesportlasi kes võistlevad pole ka võistlust ja mõte jääbki vaid mõtteks.

Sai siis see mõtteke välja käidud meie liikuva märgi laskurite aktiivile. Nii kui ikka meil eestlastele kombeks siis erilist tormakust mõtte realiseerimise suunas algul ei olnud. Tark aga ei torma.

Eesmärgiks seadsin võistluse toimumiseks fakti, et võistlusele registreeruks eelnevalt vähemalt kaheksa liikuva märgi laskesportlast.

Nüüd tagantjärgi sellele võistlusele vaadates laabus kõik päris hästi. Täpselt nii kui ma lootsingi.

Võistlejaid tuli reipalt üle minimaalse arvu ja mida on siinjuures väga meeldiv ära märkida.

Võistlusele sai planeeritud päris teadlikult hulga võistlusharjutusi, et tekiks valikuvõimalus.

Elektrooniliste märkide vastupidavuses minul endal kahtlusi ei olnud. Pigem oli kahtlusi kuidas meie
laskurid sellises suures mahus laskeharjutusi jõuavad kahe ja poole päevaga ära lasta.

Materiaalsel kujul raud enamasti ei väsi. Küll aga teevad seda inimesed.

Plaanitud said võistlusele liikuva märgi laskeharjutused 10RT, 10RTMIX, 50RT, 50RTMIX ja kukkuvate märkide laskmine 10m liikuva märgi laskeseadmel. Elik siis pangem sellele harjutusele lühend 10FT.

Lisaks veel sai iga soovija lasta 40 lasku täiskaliibrilisest püstolist ja seda tänu Indrek V initsiatiivile.

Kogu vajalikud seadmed said mul laaditud bussi neljapäeva õhtul.



Lisaks sai bussi pakitud veel vajalikud monitorid, arvutid ja kõik muu vajalik sellise võistluse läbiviimiseks.

Lisandus veel suruõhuballoon, et laskuritele võistluspaigas suruõhku pakkuda õhkrelvadele ja võistluspaigas toitlustamiseks vajalik tooraine tagavara.

Võite mind uskuda, et seda kraami oli ikka päris palju bussi panna aga kõik mahtus ära.


Reede 28.07

Pealelõunaks said Kaiu lasketiirus laskeseadmed paika. Sain ise alustada kohe laskeseadmete testilaskmistega.

Reedese päeva õhtul saabusid ka võistluspaika Elva liikuva märgi laskurid ja said koos teiste kohaletulnud laskuritega lasta esimesed võistlusseeriad.



Laupäev 29.07

Pikk võistluspäev sai kohe hommikul hea alguse. Laskmine käis terve päeva kolmes erinevas lasketiirus korraga.

Lõunaks sai pakkuda võistlejatele hernesuppi ja grillvorstikesi.

10m Megalinki laskeseadmega liikuva märgi laskeseade töötas perfektselt ja tegi seda mõlemal võistluspäeval. Uskumatult hea koostekvaliteet on Vesa Saviahde 10m laskeseadmel.

50m jooksva metssea laskude elektroonilise arvestamise seadmega oli väikseid tõrkeid.

See probleemike aga johtus sellest, et laskeseadme akustilise kambri kumm kulus keskosast ja siis ei lugenud välja enam neid laske kui laskur lasi padrunitega millede kuuli kiirus oli suurem kui 325 m/s.

Sellest väikesest tõrkest saime nii jagu et tuli vahetada ära elektroonilise märgi kummid akustilisel kambril ja laskmine võis jälle sujuvalt jätkuda.










Pühapäev 30.07

Lasime 10m kukkuvaid märke ja seda Eestis esimest korda.

Kõik tulemused siis laskurite isiklikud rekordid ja vanuseklassides Eesti mitteametlikud rekordid.

Kasutasime seejuures vanuseklassi 45+ piirajaid (minu oma sõnaline tõlgendus). Piiraja asemel võiks kasutada ka sõna düüse aga see vast ei sobi nii hästi.




Kukkuvate märkide laskmiseks saime kokku minimaalse laskurite arvu. Selle laskeharjutuse eripära on see, et eelvõistluse lasevad kaasa kõik laskurid.

Seega 20 lasku aeglast jooksu ja 20 lasku kiiret jooksu. Mida rohkem laskur märke tabab seda parem muidugi.

Edasi lastakse juba veerand, pool ja finaallaskmised.

Kõik toimub ikka paarislaskmisena s.t et kaks laskurit laseb korraga.

Põhimõtteliselt on tegu turniirisüsteemis laskmisega. Kaotaja langeb edasisest konkurentsist välja.

Tegemist siis üpriski hasartse laskealaga ja õnne peab ka siis laskmisel olema.

Eelvõistluselt veerandfinaali hakatakse laskma selliselt et eelvõistluse võitja laseb järgmise ringi eelvõistluse viimase koha saavutanuga.

Seega mida parem eelvõistluse tulemus seda lihtsam peaks olema veerandfinaalist edasipääsu võimalus. Kuid see on kõik vaid teooria.

Loodan et kukkuvate märkide laskmist saame Eestis ka edaspidi harrastada võitlustel. Laskeala kui selline on väga huvitav ja pole samuti vaja osta kalleid elektroonilisi märke.

Teise laskealana sai pühapäevasel võistluspäeval lasta 50m lasketiirus jooksvat metssiga. Seda võimalust kasutati usinalt.

Kolmandaks laskealaks oli pühapäeval 25m täiskaliibri püstolilaskmine.

Lisan siia mõned videod laupäevasest ja pühapäevasest võistluspäevast.






Võistluse protokoll.

Võistluse pildid.

Võistlusjärgsel päeval on mul saadetud FB kaudu teated Euroopa liikuva märgi laskuritelt, et nad oleks ka heal meelel sellisel võistlusel võistelnud.

Sellelaadne teave annab märku, et oleme oma suunad liikuva märgi võistluste läbiviimisel seadnud Eestis õiges suunas.

Materiaalne ja tehniline osa liikuva märgi seadmete osas on meil väga heal tasemel. 10m liikuva märgi laskseadme osas isegi maailma tasemel.

Nüüd on vaja veel meie liikuva märgi laskurite tulemuste taset tõsta. Nii et sõbrad treeningutele tuleb ühe rohkem rõhuda.

Suured tänud kõigile laskesportlastele kes võistlusel osalesid ja suurt indu ning sportlikku visadust üles näidates võistlesid.

Teiega koos oli sellise maastaabiga võistlust minul organiseerida väga tore.

Kohtume juba järgmistel laskespordivõistlustel nii kodu kui väljamaal.