Samas piirkonnas asusid ka 50m/ 25m püstoli ja püssilaskmise lasketiirud ning jahilaskmise lasketiirud.
Võimas värk.
Võistluse kavas olid traditsioonilised laskeharjutused 50RT, 50RTMIX, 80RE (põdralaskmisel nii üksik kui duubellasud).
Seda laskespordi ilu jagus siis nautimiseks tervelt kahel võistluspäeval.
Põdralaskmise võistlus toimus 80. meetri laskedistantsil ja teise kujuga põdra märklehte kui meie tavaliselt oleme Soomes ja Eestis oleme harjunud laskma.
Samuti oli põdra märklehe tabamuste ala vähendatud kujul võrreldes 100m põdra märklehega.
Lasketiirus oli loodud võimalus lasta 80m põdra laskeharjutust ka kahel laskeseadmel korraga aga võistlus lasti ikkagi ühel laskerajal ja pabermärkidesse.
Oli olemas mõlemal 80m laskerajal ja Sius- Ascor elektroonlised märgid aga need seadmed ei leidnud minule teadmata põhjustel kasutust.
50m jooksva metssea laskmisel kasutati ühte Sius- Ascor elektroonlise märgiga varustatud laskeseadet, mis ka töötas ilma tõrgeteta kogu võistluse vältel.
Kohalike kohtunikega tuli suhelda inglise keeles, sest rootsi keelt ei valda.
Suhtlesime, kuigi ega kohalikud härrased just väga inglise keelt ei soovinud rääkida või siis ei osanud.
Läbi häda ja viletsuse mere saime kohapeal lasketiirus kuidagi hakkama.
Võistluspaigas oli avatud puhvet, kus pakuti sooje jooke, võileibu.
Sai osta eurode eest, mis tähendas et raha vahetama ei pidanud rootsi kroonideks.
Hinnakiri järgneval pildil.
Sai igaüks osta kes soovis kohalik laskurklubi tikitud embleemi 2 eur eest. Pildil EOJK kirjaga.
Reedene päev ja võistluspaika saabumine.
Reedesel päeval kui kohale jõudsime võistluspaika sai igaüks relvad peale lasta ja vastavaid parandusi sisse viia optiliste sihikute osas.
80m põdralaskmisel sai lasta tagumise optilise sihiku tulbaga sihtides märklehe ninasse. Seejuures tuli teha vaid kõrguse parandust.
Vasakule- paremale polnudki vaja põdralaskmisel parandust teha, mis tähendas et sai lasta 50m jooksva metssea kiire jooksu optilise sihiku seadega.
50m jooksva metssea laskeharjutuse pealelaskmine kulges juba ilma üllatusteta.
Samal päeval tutvusime kohalike olematute vaatamisväärsustega, sest ega peale kesklinna midagi justkui vaadata polnudki.
Poodides kaubavalik sarnane. Hinnatase võrreldav Eesti ja Soomega.
Kõigi hindade puhul tuli vaid üks komakoht hinna puhul paremalt vasakule mõttes tuua ja siis olid hinnad meile arusaadavalt eurodes.
Vanalinnas oli kena kiriku ümbruses asuvad hooned, mis oli siis selle linna vanimate hoonete rajoon.
Reedel siirdusime peale pealelaskmisi meie majutuspaika, mis asus Eskilstuna linna ääres ca 6 km lasketiirust.
Majutus oli 6. kohalises majakeses.
Praktiline ja hinna poolest taskukohane igaühele. Majake ilma saunata.
Hea et majakeses oli kööginurk. Saime omale söögid ise kohapeal valmistada tänu Airele;)
Sai käidud ka kohalikus Lidl poes.
Tööstuskaupade valik oli nii kolm korda suurem kui seda näiteks Espoos Soomes.
Hinnatase oli Soome sama kaupluseketi omadega võrreldav.
Silma hakkas, et poes müüjad olid musta nahavärviga ja omavahel võõramaa keelt rääkivad.
Valge nahavärviga müüjat ma poes ei näinudki. Co..p poodides trehvas veel nägema ka kohaliku rassi esindajaid.
Pagulasi Süüriast ja Aafrika mandrilt oli ikka kohapeal linnas näha kordades rohkem, kui oleme seda Soomes Espoos/ Helsingis harjunud igapäevaselt nägema.
Laupäevane võistluspäev kulges ilma viperustata.
Isegi õhtul alanud vihmasadu ei rikkunud meie head meeleolu.
Põdralaskmine oli natukene harjumatu aga tulemus sai kirja ja ühtegi lasku mööda ka ikka ei lasknud.
Mõne lasu järel tuli oodata pikalt tulemuse ilmumist ekraanile.
Laskjal jõudis tekkida sellel ajal juba mõte, et oli möödalask ja kohtunikud ei leia märklehel tabamust.
Kohtunikud oli varjendis vanemad härrasmehed ja eks nende aeglasest toimetamisest tuli ka aru saada.
Võistluse kavas olid traditsioonilised laskeharjutused 50RT, 50RTMIX, 80RE (põdralaskmisel nii üksik kui duubellasud).
Seda laskespordi ilu jagus siis nautimiseks tervelt kahel võistluspäeval.
Põdralaskmise võistlus toimus 80. meetri laskedistantsil ja teise kujuga põdra märklehte kui meie tavaliselt oleme Soomes ja Eestis oleme harjunud laskma.
Samuti oli põdra märklehe tabamuste ala vähendatud kujul võrreldes 100m põdra märklehega.
Lasketiirus oli loodud võimalus lasta 80m põdra laskeharjutust ka kahel laskeseadmel korraga aga võistlus lasti ikkagi ühel laskerajal ja pabermärkidesse.
Oli olemas mõlemal 80m laskerajal ja Sius- Ascor elektroonlised märgid aga need seadmed ei leidnud minule teadmata põhjustel kasutust.
50m jooksva metssea laskmisel kasutati ühte Sius- Ascor elektroonlise märgiga varustatud laskeseadet, mis ka töötas ilma tõrgeteta kogu võistluse vältel.
Kohalike kohtunikega tuli suhelda inglise keeles, sest rootsi keelt ei valda.
Suhtlesime, kuigi ega kohalikud härrased just väga inglise keelt ei soovinud rääkida või siis ei osanud.
Läbi häda ja viletsuse mere saime kohapeal lasketiirus kuidagi hakkama.
Võistluspaigas oli avatud puhvet, kus pakuti sooje jooke, võileibu.
Sai osta eurode eest, mis tähendas et raha vahetama ei pidanud rootsi kroonideks.
Hinnakiri järgneval pildil.
Sai igaüks osta kes soovis kohalik laskurklubi tikitud embleemi 2 eur eest. Pildil EOJK kirjaga.
Reedene päev ja võistluspaika saabumine.
Reedesel päeval kui kohale jõudsime võistluspaika sai igaüks relvad peale lasta ja vastavaid parandusi sisse viia optiliste sihikute osas.
80m põdralaskmisel sai lasta tagumise optilise sihiku tulbaga sihtides märklehe ninasse. Seejuures tuli teha vaid kõrguse parandust.
Vasakule- paremale polnudki vaja põdralaskmisel parandust teha, mis tähendas et sai lasta 50m jooksva metssea kiire jooksu optilise sihiku seadega.
50m jooksva metssea laskeharjutuse pealelaskmine kulges juba ilma üllatusteta.
Samal päeval tutvusime kohalike olematute vaatamisväärsustega, sest ega peale kesklinna midagi justkui vaadata polnudki.
Poodides kaubavalik sarnane. Hinnatase võrreldav Eesti ja Soomega.
Kõigi hindade puhul tuli vaid üks komakoht hinna puhul paremalt vasakule mõttes tuua ja siis olid hinnad meile arusaadavalt eurodes.
Vanalinnas oli kena kiriku ümbruses asuvad hooned, mis oli siis selle linna vanimate hoonete rajoon.
Reedel siirdusime peale pealelaskmisi meie majutuspaika, mis asus Eskilstuna linna ääres ca 6 km lasketiirust.
Majutus oli 6. kohalises majakeses.
Praktiline ja hinna poolest taskukohane igaühele. Majake ilma saunata.
Hea et majakeses oli kööginurk. Saime omale söögid ise kohapeal valmistada tänu Airele;)
Sai käidud ka kohalikus Lidl poes.
Tööstuskaupade valik oli nii kolm korda suurem kui seda näiteks Espoos Soomes.
Hinnatase oli Soome sama kaupluseketi omadega võrreldav.
Silma hakkas, et poes müüjad olid musta nahavärviga ja omavahel võõramaa keelt rääkivad.
Valge nahavärviga müüjat ma poes ei näinudki. Co..p poodides trehvas veel nägema ka kohaliku rassi esindajaid.
Pagulasi Süüriast ja Aafrika mandrilt oli ikka kohapeal linnas näha kordades rohkem, kui oleme seda Soomes Espoos/ Helsingis harjunud igapäevaselt nägema.
Laupäevane võistluspäev kulges ilma viperustata.
Isegi õhtul alanud vihmasadu ei rikkunud meie head meeleolu.
Põdralaskmine oli natukene harjumatu aga tulemus sai kirja ja ühtegi lasku mööda ka ikka ei lasknud.
Mõne lasu järel tuli oodata pikalt tulemuse ilmumist ekraanile.
Laskjal jõudis tekkida sellel ajal juba mõte, et oli möödalask ja kohtunikud ei leia märklehel tabamust.
Kohtunikud oli varjendis vanemad härrasmehed ja eks nende aeglasest toimetamisest tuli ka aru saada.
Olime kannatlikud ja mõistvad.
Näide 80m põdralaskmise võistluselt. Laskur lasi tulirelvaga kaliiber 30-06.
Laskekoha kõrvalt oli seda kõike filmida kõrvadele ikka päris valus.
Kõrvaklapid jäid kuhugi autosse aga aega neid tooma minna ei olnud.
Näide 80m põdralaskmise võistluselt. Laskur lasi tulirelvaga kaliiber 30-06.
Laskekoha kõrvalt oli seda kõike filmida kõrvadele ikka päris valus.
Kõrvaklapid jäid kuhugi autosse aga aega neid tooma minna ei olnud.
Laskur lasi ilma summutajata vintpüssist....
Veel üks video 80m põdralaskmise duubellaskude laskmiselt.
Põdralaskmisel täiskaliibrilisest tulirelvast on laskuri üks põhiülesanne hoida sihtmärki kogu aeg optilise sihiku vaataväljas ja sihtimise piirkonnas. Siis on lootust ka teine lask märklehte saada.
Jookva metssea laskmine kulges tänu elektroonilisele tulemuste arvestamise süsteemile suht sujuvalt.
Laskmise ajakava oli muidugi korraldajate poolt väga optimistlikult kokku pandud nii et igale laskurile oli plaaneeritud 7 minutit aega. Nii kiirelt aga need asjad ikkagi 50m tiirus ei kulgenud.
Siiski, vaatamata asjaolule et ajagraafikust oldi maas ei veninud laskmine liiga pikaks.
Jooksva metssea laupäevasel võistlusel jõudsime juba majutuskohta tagasi peale võistluspäeva kui helistati mulle ja anti teada, et Endi peab veel ümber laskma kolmanda koha peale.
Sõitsime tagasi lasketiiru.
Ümberlaskmise küll Endi kaotas ühe punktiga aga 4. koht on ka hea tulemus.
Kommentaariks niipalju, et mind pani hämmastama kohalike liikuva märgi laskurite/ kohtunike ebakompetentusus ümberlaskmise läbiviimisel.
Tähendab seda, et nad ei osanud mingeid käsklusi anda kohtunikena ega sellist protseduuri kui shoot- off üldse läbi viia.
Soome liikuva märgi laskurite abile, kelledel sellist kompetentsi on küll ja küll, sai see protseduur siis ikkagi ära toimetatud.
Paar pilti ka ümberlaskmiselt. Rahvas on pingelist laskmist vaatamas.
Siis kohe peale ümberlaskmist tagasi majutuskohta ja käes oli õhtusöögi aeg.
Kell oli siis ka juba 8 õhtul.
Pühapäevane võistluspäev.
Meil oli kavas lasta vaid üks harjutus 50RTMIX.
Rahvakeeli lahtiseletatuna tähendab 50m jooksva metssea segajooksude laskmist vahelduva kiirusega s.t laskur ei tea millise kiirusega liikvat märki lasta tuleb.
Siin lasime mõlemad Endiga meie kohta tavapärased tulemused s.t üle 350 punkti.
Lasti ka 80m põtra duubellaskudena, millisest võistlusest meie osa ei võtnud.
Põhjus lihtne.
Puuduvad meil vastavad relvad ja laenatud relvadega pole ka mõtet seda harjutust laskma minna, kuigi soome sõbrad meile relvi selleks lahkelt pakkusid.
Tähelepanelik vaataja on kindlasti täheldanud, et Soome laskuritel on ühtne vorm vestide näol.
Kõik tänu SVA poolsele abile on see praktiline silmailu teoks ja selga saanud.
Ilus soe vest kui selline SVA logoga ees ja seljal FIN kirjaga.
Konkurents oli tihedam just 55 ja 60. aastaste laskurite vanuseklassides.
Minu praeguses vanuseklassis 50 oli vaid kaks laskurit. Seega medali saamine oli juba ette kindel.
Siiski tähtis pole mitte medal vaid parim enda poolt lastud tulemus võistlusel. See on ja oli eesmärk number 1.
Kokkuvõtteks.
Oli selline kena välisreis Rootsi koos meeldiva seltskonna ja laskespordi harrastamise võimalusega.
Võistlusreisi aitas teoks teha SVA poolne igakülgne toetus.
Tähendab see seda, et SVA toeatas rahaliselt iga Soomest Rootsi võistlema tulnud laskurist SVA tegevliigelt sellisel moel, et kompenseeris võistlussõiduga tekkinud majutus ja sõidukulud (laevapiletid) + tasus poole stardimaksudest.
Pidime ise Rootsis kohepeal katma vaid tühise osa sõiduga seonduvatest kogukuludest (söök, jook).
Meil jäi üle see kõige meeldivamast poolest võtta maksimum, mis tähendas oma võistlemisele keskendumist ja endast parima tulemuse laskmist.
Jeerum kui hea tunne see on kui sellist mõistvat suhtumist üles näidatakse!
Laskurite seltskond oli super.
Kõik olid väga sõbralikud ja meil jagus jututeemasid mida rääkida Soome liikuva märgi laskuritega.
Järgmise aasta Põhjamaade meistrivõistlused leiavad aset juunis ja Soomes.
Kus täpselt ei ole veel kindel aga välja on pakutud Lääne- Soomet.
Nähtavasti toimuvad need võistlused kas Inkoos, Turus või Tamperes.
Inkoo kasuks räägib asjaolu, et seal on olemas vajalikud lasketiirud, millised on kõik varustatud elektrooniliste tulemuste arvestamise süsteemidega.
Kuid aeg annab arutust ja järgmise aasta võistluspaikadest juba edaspidi.
Võistluse pildid/ photos ja videod.
Veel üks video 80m põdralaskmise duubellaskude laskmiselt.
Põdralaskmisel täiskaliibrilisest tulirelvast on laskuri üks põhiülesanne hoida sihtmärki kogu aeg optilise sihiku vaataväljas ja sihtimise piirkonnas. Siis on lootust ka teine lask märklehte saada.
Jookva metssea laskmine kulges tänu elektroonilisele tulemuste arvestamise süsteemile suht sujuvalt.
Laskmise ajakava oli muidugi korraldajate poolt väga optimistlikult kokku pandud nii et igale laskurile oli plaaneeritud 7 minutit aega. Nii kiirelt aga need asjad ikkagi 50m tiirus ei kulgenud.
Siiski, vaatamata asjaolule et ajagraafikust oldi maas ei veninud laskmine liiga pikaks.
Jooksva metssea laupäevasel võistlusel jõudsime juba majutuskohta tagasi peale võistluspäeva kui helistati mulle ja anti teada, et Endi peab veel ümber laskma kolmanda koha peale.
Sõitsime tagasi lasketiiru.
Ümberlaskmise küll Endi kaotas ühe punktiga aga 4. koht on ka hea tulemus.
Kommentaariks niipalju, et mind pani hämmastama kohalike liikuva märgi laskurite/ kohtunike ebakompetentusus ümberlaskmise läbiviimisel.
Tähendab seda, et nad ei osanud mingeid käsklusi anda kohtunikena ega sellist protseduuri kui shoot- off üldse läbi viia.
Soome liikuva märgi laskurite abile, kelledel sellist kompetentsi on küll ja küll, sai see protseduur siis ikkagi ära toimetatud.
Paar pilti ka ümberlaskmiselt. Rahvas on pingelist laskmist vaatamas.
Siis kohe peale ümberlaskmist tagasi majutuskohta ja käes oli õhtusöögi aeg.
Kell oli siis ka juba 8 õhtul.
Pühapäevane võistluspäev.
Meil oli kavas lasta vaid üks harjutus 50RTMIX.
Rahvakeeli lahtiseletatuna tähendab 50m jooksva metssea segajooksude laskmist vahelduva kiirusega s.t laskur ei tea millise kiirusega liikvat märki lasta tuleb.
Siin lasime mõlemad Endiga meie kohta tavapärased tulemused s.t üle 350 punkti.
Lasti ka 80m põtra duubellaskudena, millisest võistlusest meie osa ei võtnud.
Põhjus lihtne.
Puuduvad meil vastavad relvad ja laenatud relvadega pole ka mõtet seda harjutust laskma minna, kuigi soome sõbrad meile relvi selleks lahkelt pakkusid.
Kõik tänu SVA poolsele abile on see praktiline silmailu teoks ja selga saanud.
Ilus soe vest kui selline SVA logoga ees ja seljal FIN kirjaga.
 |
| Toijala laskurklubi meisterlaskur Risto Suonpää võidetud medalitega |
Konkurents oli tihedam just 55 ja 60. aastaste laskurite vanuseklassides.
Minu praeguses vanuseklassis 50 oli vaid kaks laskurit. Seega medali saamine oli juba ette kindel.
Siiski tähtis pole mitte medal vaid parim enda poolt lastud tulemus võistlusel. See on ja oli eesmärk number 1.
Kokkuvõtteks.
Oli selline kena välisreis Rootsi koos meeldiva seltskonna ja laskespordi harrastamise võimalusega.
Võistlusreisi aitas teoks teha SVA poolne igakülgne toetus.
Tähendab see seda, et SVA toeatas rahaliselt iga Soomest Rootsi võistlema tulnud laskurist SVA tegevliigelt sellisel moel, et kompenseeris võistlussõiduga tekkinud majutus ja sõidukulud (laevapiletid) + tasus poole stardimaksudest.
Pidime ise Rootsis kohepeal katma vaid tühise osa sõiduga seonduvatest kogukuludest (söök, jook).
Meil jäi üle see kõige meeldivamast poolest võtta maksimum, mis tähendas oma võistlemisele keskendumist ja endast parima tulemuse laskmist.
Jeerum kui hea tunne see on kui sellist mõistvat suhtumist üles näidatakse!
Laskurite seltskond oli super.
Kõik olid väga sõbralikud ja meil jagus jututeemasid mida rääkida Soome liikuva märgi laskuritega.
Järgmise aasta Põhjamaade meistrivõistlused leiavad aset juunis ja Soomes.
Kus täpselt ei ole veel kindel aga välja on pakutud Lääne- Soomet.
Nähtavasti toimuvad need võistlused kas Inkoos, Turus või Tamperes.
Inkoo kasuks räägib asjaolu, et seal on olemas vajalikud lasketiirud, millised on kõik varustatud elektrooniliste tulemuste arvestamise süsteemidega.
Kuid aeg annab arutust ja järgmise aasta võistluspaikadest juba edaspidi.
Võistluse pildid/ photos ja videod.
