SVA meistrivõistlused kukkuvate märkide laskmises

Soome veteranlaskurite meistrivõistlused (SVA putoavan taulun mestaruus) toimusid 12.04.2015 Kangasalal, Pitkajärve kooli spordisaalis.

Pitkajärve kooli spordisaal

SVA meistrivõistlused toimusid just päev pärast samas kohas läbi viidud Soome meistrivõistluseid kukkuvat märkide laskmises.

SVA meistrivõistluse kutse koos vajalike andmetega, info võistluspaigast ja võistluse koduleht koos kõigi vajaliku infoga.

Kohe alguses olgu öeldud, et kogu võistlus oli korraldajate poolt (K-64 laskurklubi) suurepäraselt läbi viidud.

Sellisel tasemel võistluse läbiviimine nõuab kogu laskurklubi aktiivi poolt suurt pingutust ja sellega saadi väga kenasti ühiselt hakkama.

Võistluse korraldajad aru pidamas

Igatahes, kes me kõik kohapeal olime saime väga positiivse emotsiooni osaliseks ja seda isegi pealtvaatajad.

Lühidalt kukkuvate märkide laskealast.

Kukkuvate märkide laskmine (putoavat taulut- soome keeles) on soomlaste poolt vägagi laialt harrastatav laskeala.

Seejuures peab ära märkima, et võistlusi korraldatakse selles laskedistsipliinis ka Soomes suht vähe.

Tegu siis (liikuva märgi) laskuritele mõeldud laskealaga aga väga edukalt saavad kukkuvaid märke lasta ka kõik teised huvilised.

Kukkuvate märkide laskeseadmeid on Soomest ostetud Norrasse ja Ungarisse, kuid populaarsust ei ole laskeala nendes kahes riigis liikuva märgi laskesportlaste hulgas leidnud.

Kahjuks Eestis kukkuvate märkide laskmist ei harrastata vastava laskeseadme puudumise tõttu, kuigi huvi liikuva märgi laskesportlaste hulgas on Eestis täiesti olemas.

Kukkuvate märkide laskemise ajaloost Soomes.

Kukkuvate märkide laskmise algusajaks Soomes võib ära märkida 1980- ndate aastate alguse ja kohaks Kesk- Soome.

Populaarne on laskeala just oma lihtsuse ja atraktiivsuse poolest st kui tabad märki siis märk kukub.

Kukkuvate märkide laskeseadme märk

Tegu siis analoogselt kukkuvate märkidega millised laskesuusatamisel kasutamist leiavad. 

Märkide suurus ja laskedistants (10m) on erinev laskesuusatamisel kasutust leidvast.

Lastakse antud laskeala 10m distantsilt nii aeglaselt (5 sek) kui kiirelt (2,5 sek) liikuvat märki, õhupüssist kaliibriga .177 elik siis 4,5mm vintrauga õhupüssidest.

Feinwerkbau P70 RT õhupüssid on soome veteranlaskuritele endiselt üheks peamiseks liikuva märgi
laskeharjutuse laskmise õhkrelvaks

Muid piiranguid kukkuvate märkide laskmisel ei ole seatud ja see on igati hea.

Õhupüssi kuule saab seega laskur ise valida, milliseid võistlusel kasutada.

Lühendatud võistlusreeglitega saate tutvuda siit (soome keeles).

Pitkajärve koolis oli üles seatud kaheksa laskerada ja kokku sai seega ühes vahetuses lasta oma võistlust 16 võistlejat (kaks võistlejat lasid korraga ühel laskerajal).

Laskeseadmete konstruktsioon oli selline, et üks elektrimootor vedas korraga nelja laskeseadme märke. 

Kõik kaheksa laskeseadet oli omavahel sünkroniseeritud ja töötasid terve pika võistluspäeva jooksul täiesti laitmatult.

Võistlus toimus kooli spordisaalis ja seega ruumi jagus kõigile lahedalt.

Spordisaal 40m x 25m võimaldas nii võistlejatele avaraid võistlusvõimalusi, kui ka spordisaali rõdul piisavalt ruumi pealtvaatajatele.

Eesti liikuva märgi laskesportlastest esimese laskurina võttis Soomes kukkuvate märkide laskevõistlusel osa Endi Tõnisma.

Esindab Endi Tõnisma Soome laskevõistlustel Toijala laskespordiklubi (Toijalan Urheiluampujat elik lühidalt TUA).

Kogemusi olime Kangasala võistlusel alles kukkuvate märkide laskealal omandamas ja seetõttu reaalselt suuri eesmärke esimesel võistlusel olla ei saanud.

Peamine eesmärk oli omandada kogemusi ja see ülesanne sai ka uhkesti täidetud.

Ise olin kohal eesmärgiga jälgida nii suure võistluse korraldust, teha pilte ja videosid.

Lühidalt öeldes oli kohal, et tutvuda soomlaste kogemustega kukkuvate märkide võistluse läbiviimisel ja moraalselt olla Endile võistlusel toeks (kuivõrd- niivõrd).

Endi Tõnisma võistlemine SVA meistrivõistlustel läks seekord edukalt. Esimene kord Endile ikkagi suurvõistlusel kukkuvaid märke lasta.

Põhivõistlusel kogus Endi kokku 23 punkti ja sellise punktide arvuga sai Endi edasi järgmisesse võistluse vooru st kaheksa parema laskuri hulka omas võistlusklassis.

2. voorus tuli Endil küll kaotus vastu võtta aga seda väga pingelises võistluses seisuga 2:1.

Seekord oli 2. voorus Endi Tõnisma vastasel rohkem õnne ja ta võitis.

Võistluse teine voor toimub juba turniiri süsteemis ja võistluspinge on ka suurem kui põhivõistlusel. Seega võistluspaarist kaotaja langeb edasisest võistlemisest välja.

Antud võistlusharjutuse laskmisel peab ka õnne laskuril olema ja õnnega on siinses elus nii nagu on.


Kokkuvõtteks

TUA laskuritel läks SVA meistrivõistlustel ja SAL meistrivõistlustel kukkuvate märkide laskmisel väga hästi. Kahe võistluspäeva peale võideti igasugu värvi auhinnalisi medaleid.

Igati suurepärane saavutus TUA veteranlaskurite poolt!

Tähelepanek võistlusoludest.

Olime Toijala lasketiirus harjutanud kukkuvate märkide laskmist ja meie lasketiirus olid märgid väga hästi kohtvalgustatud.

13mm auk, kuhu kuul pidi tabama oli meie lasketiirus väga selgelt eristatav.

Võistluspaigas Kangasalal oli aga tegu spordisaaliga. 

Kõrgelt saali laest langeva kaugvalgusega ei olnud laskeseadme märkide augud kohe üldsegi nähtavad. Halb üllatus meie TUA laskuritele.

Järeldusena tuleb nentida, et edaspidi peab harjutama kukkuvate märkide laskmist ilma laskeseadme kohtvalguseta. 

Siis on suurvõistlusel ka samad tingimused ja ehk ka tulemused paremad.

Võistlusel tehtud piltidega saate tutvuda laskespordiklubi MäLK kodulehel ja videod on nähtavad siit.

Kaiu Laskurklubi V lahtised meistrivõistlused (10RT, 10RTMIX, 10CA, 10RE, AP, AR, ÕSS)

Kaiu Laskurklubi V lahtised meistrivõistlused toimusid 13.02- 15.02. 2015 traditsiooniliselt Kaiu lasketiirus.

Võistluse korraldajaks Kaiu Laskurklubi koos Eesti liikuva märgi laskesportlastega ühisel nõul ja jõul.

Seekordse Kaiu võistluse tegi eriliseks asjaolu, et samal ajal toimusid samas kohas ka Eesti meistrivõistlused liikuva märgi laskmises sh ka seenioride arvestuses.

Esimest korda üle pika aja viidi läbi Eesti meistrivõistlused liikuva märgi laskmises õhkrelvadest Kaiu lasketiirus.

Niisiis kolm liikuva märgi võistlust ühel ajal ja samas kohas.

Kuivõrd 14.02 viidi läbi Narvas Eesti meistrivõistlused õhupüssi ja õhupüstoli laskmises siis kaks meie liikuva märgi laskurit ei saanud kahjuks Kaius laupäevasel liikuva märgi võistlusel osaleda.

Kaiu LK võistlusega alustasime reedese päeva õhtul ja liikuva märgi võistulaskmisega.

Kohale oli Kaiu tulnud rohkearvuliselt liikuva märgi laskesportlasi üle Eestimaa.

Liikuva märgi võistulaskmine toimus nii, et kaks laskurit lasid korraga nn 2x märki. Sellisel moel korraldatud võistlusel saime kõik planeeritud liikuva märgi laskeharjutused ära lastud ühe nädalavahetusega.

Elmeti ja Toomase usina eeltööna oli meil olemas Kaiu lasketiirus täiesti toimiv liikuva märgi märklehtede videopilti edastamise süsteem mõlemale laskurile ja see süsteem toimis terve võistluse vältel väga hästi.

Reede õhtul alustatud võistulaskmine sai lõpu laupäeva hommikustel tundidel nii et võime väita, et Kaius toimuvad liikuva märgi laskurite öölaskmise võistlused.

Laupäeva esimestel hommikutundidel kella kolme paiku öösel lasi näiteks Toomas Hallik välja liikuva märgi laskmises 30+30 laskku oma isikliku rekordit tähistava punktisumma 550 punkti.

Hea tulemusega laupäeva öisel laskmisel esines ka Viljar Noor, kelle tulemus ületas samuti 540 punkti piiri liikuva märgi laskmises 30+30 lasku.

Minu mäletamist mööda on ka eelmistel aastatel häid tulemusi sh ka isiklike rekordeid Kaiu tiirus välja lastud liikuva märgi laskurite poolt just öisel ajal.

Miks see nii on - seda on raske siinjuures lahti seletada. Ju siis öine laskmine meie liikuva märgi laskesportlastele on sobiv.

Laupäeva hommikul alustasime Eesti meistrivõistlustega liikuva märgi laskmises.

Kavas oli laupäeval seenioride arvestuses liikuva märgi laskmine 20+20 lasku ja 20+20MIX.

Viimast laskeharjutust lasime läbi 2x. Seda nii Eesti MV kui ka Eesti MV seenioride võistluste arvestuses.

Võistlejaid oli kohale tulnud Kaiu võistlema 14, millise liikuva märgi laskurite arvukuse üle võime vaid rahulolu väljendada.

Soomest osales Kaiu võistlusel neli Eesti laskesportlast, kes siis ajutiselt või alaliselt Soomes tööd tegemas ja elamas.

Kaiu olid tulnud võistlema ja võistlust vaatama üle 30. aastase vaheaja järel Toomas Raaper (Kaiu LK), kui ka meie omaaegne liikuva märgi laskesportlaste treener Gennadi Hansen (KL MäLK).

Mõlemad liikuva märgi laskurid on pärit Järvamaalt.

Alar Heinsaar, Toomas Raaper, Endi Tõnisma

Gennadi Hansen

Jällenägemise rõõm on ikka üks tore rõõm siin maises elus.

Võistlus ise kujunes üsna pikaks ajalises mõttes isegi vaatamata sellele, et kaks laskurit said korraga oma tulemusi liikuva märgi tulejoonel lasta.

Reede õhtul, laupäeval ja pühapäeval said kõik soovijad lasta ja võistelda Kaiu tiirus nii metsiselaskmises, õhupüstoli ja õhupüssi laskmises, ÕSS ja ka põdralaskmises õhupüssist.

Elu on üks pidev areng ja endale püstitatud ülesannete saavutamise poole püüdlmine.

Seda kõike näeme me Eesti field- target laskesportlaste juures, kes on olnud ja olid ka sellel korral Kaius võistlemas.

Kaiu laskevõistluste põhjal ja field- target võistluste protokolle vaadates võib kindlalt väita, et Eesti field- target laskesportlaste laskeoskuste taseme paranemine on olnud siiani järjepidev ja arenemas kindlasti ka tulevikus.

Eesti field- target laskesportlaste võistlustulemused Kaiu võistlustel on iga aastaga paranenud ja ka selle aasta võistlusel Kaius lasti FT laskesportlaste poolt välja ka maksimum tulemusi.

Laskemeisterlikuse taseme järjepidev arendamine ja raske igapäevane treeningtöö selle nimel on taganud meie Eesti field- target laskesportlastele palju au ja kuulsust maailma tasemele sh maailmameistrite ja euroopa meistrite tiitleid.

Ja see edu saab kindlasti saatma ka edaspidi meie field- target laskesportlasi.

Kaiu Laskurklubi lahtised V meistrivõistlustel lastavad laskeharjutused 20 lasku metsise märki ja ÕSS on just võistluste kavas mõeldes meie field- target laskesportlastele ja kõigile teistele laskespordihuvilistele.

Laupäevasel võistluspäeval oli võistluse korraldaja Endel Kaasiku poolt ka pakutud võistlejatele ka lõunasöök.

Vaatame ka paari videot liikuva märgi laskevõistlusest.

Pühapäevane laskevõistlus kujunes lühemaks aga seevastu pingelisemaks sportliku poole pealt.

Pingelisemaks just sellepärast, et viisime läbi ka üle pika aja tiitlivõistlusel liikuva märgi laskmises 30+30 lasku finaalilaskmise.

Ise ei mäletagi, et oleks Eesti meistrivõistluste liikuva märgi võistlusel finaalilaskmist läbi viidud.

Nüüd on see siis tehtud ja kindlasti jätkame samas vaimus ka järgmistel liikuva märg võistlustel, milliseid Eesti Vabariigis korraldame. Vajame ju ka finaali laskmise kogemusi, milliseid meil praegu napib.

Finaalilaskmise läbiviimisega meil just suuri kogemusi ei olnud aga kuna tegu pole mingi raketiteadusega siis saime kõik koos sellega ka hakkama.

Osa laskesportlasi, kes laupäeval võistlemas Kaius olid ei saanud kahjuks pühapäeval võistlema Kaiu tulla ja seetõttu tuli stardiprotokollis sisse viia mõningased muudatused.

Põhivõistluse liikuva märgi võistluse tulemuste tase seekordsel tiitlivõistlusel ei kujunenud nii kõrgetasemeliseks, kui eilsel Kaiu Laskurklubi liikuva märg võistlusel.

Pingelises liikuva märgi Eesti meistrivõistluste põhivõistluses pääsesid finaali laskma V. Noor, I. Tombak, J. Mugu ja T. Hallik.

Samas järjekorras lõppes ka Eesti meistrivõistluste finaalilaskmine.

Kaiu võistluste pildid ja tulemused.

Kokkuvõtteks.

Kaiu Laskurklubi V meistrivõistlustest ja Eesti meistrivõistlustest liikuva märgi laskmises said läbi viidud heal organisatoorsel tasemel.

Laskesportlasi osales võistlusel piisavalt, et oleks võistluspinget ja jällenägemise rõõmu meile kõigile, kes Kaiu võistlema seekord tulla said ja ka kohale tulid.

Saime kohapeal läbi arutada ja plaane pidada selle aasta laskevõistlustest sh ka välisvõistlustele sõitmiste osas (Soome).

Järgmisel aastal on plaan vaid muuta antud kolme võistluse läbiviimise aega Kaiu lasketiirus.

Ühel nädalavahetusel veebruari kuus toimuks siis Eesti meistrivõistlused liikuva märgi laskmises (sh ka seenioride meistrivõistluste arvestuses) ja teisel nädalavahetusel toimuks siis Kaiu Laskurklubi lahtised meistrivõistlused.

Sellise esialgse plaani järgi tekib laskesportlastel rohkem võimalusi Kaiu võistlustel võistlemiseks.

Kolm võistlust korraga lasta kahe päevaga on võistlejatele üsnagi raske ettevõtmine- kuigi seejuures muidugi reaalselt läbiviidav.

Hea on tõdeda Kaiu Laskurklubi ja Endel Kaasiku igati positiivset ja toetavat suhtumist liikuva märgi laskeala arendamise osas sh ka võistluste läbiviimise osas Kaiu lasketiirus.

Endel Kaasiku

Suured tänud kõigi võistlustel osalenud laskeportlaste poolt Endel Kaasikule, kes oma vabast ajast kaks päeva oli Kaiu lasketiirus võistlusi läbi viimas ja võistlejate tulemusi arvestamas.

Loodetavasti jätkame ka järgmiste õhkrelvadest laskmise Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste liikuva märgi võistluste läbiviimist Kaiu lasketiirus, kus tiitlivõistluste läbiviimiseks on väga head (tehnilise valmiduse) tingimused loodud.

Kaiu lasketiirus tiitlivõistluste läbiviimise kasuks räägib ka asjaolu, et kõigil Eesti liikuva märgi laskeportlastel on Kaiu hea sõita ja seejuures sõiduaeg jääb ka mõistlikuse piiridesse.