 |
| Pitkajärve kooli spordisaal |
SVA meistrivõistlused toimusid just päev pärast samas kohas läbi viidud Soome meistrivõistluseid kukkuvat märkide laskmises.
SVA meistrivõistluse kutse koos vajalike andmetega, info võistluspaigast ja võistluse koduleht koos kõigi vajaliku infoga.
Kohe alguses olgu öeldud, et kogu võistlus oli korraldajate poolt (K-64 laskurklubi) suurepäraselt läbi viidud.
Sellisel tasemel võistluse läbiviimine nõuab kogu laskurklubi aktiivi poolt suurt pingutust ja sellega saadi väga kenasti ühiselt hakkama.
SVA meistrivõistluse kutse koos vajalike andmetega, info võistluspaigast ja võistluse koduleht koos kõigi vajaliku infoga.
Kohe alguses olgu öeldud, et kogu võistlus oli korraldajate poolt (K-64 laskurklubi) suurepäraselt läbi viidud.
Sellisel tasemel võistluse läbiviimine nõuab kogu laskurklubi aktiivi poolt suurt pingutust ja sellega saadi väga kenasti ühiselt hakkama.
 |
| Võistluse korraldajad aru pidamas |
Igatahes, kes me kõik kohapeal olime saime väga positiivse emotsiooni osaliseks ja seda isegi pealtvaatajad.
Lühidalt kukkuvate märkide laskealast.
Kukkuvate märkide laskmine (putoavat taulut- soome keeles) on soomlaste poolt vägagi laialt harrastatav laskeala.
Seejuures peab ära märkima, et võistlusi korraldatakse selles laskedistsipliinis ka Soomes suht vähe.
Tegu siis (liikuva märgi) laskuritele mõeldud laskealaga aga väga edukalt saavad kukkuvaid märke lasta ka kõik teised huvilised.
Kukkuvate märkide laskeseadmeid on Soomest ostetud Norrasse ja Ungarisse, kuid populaarsust ei ole laskeala nendes kahes riigis liikuva märgi laskesportlaste hulgas leidnud.
Kahjuks Eestis kukkuvate märkide laskmist ei harrastata vastava laskeseadme puudumise tõttu, kuigi huvi liikuva märgi laskesportlaste hulgas on Eestis täiesti olemas.
Kukkuvate märkide laskemise ajaloost Soomes.
Kukkuvate märkide laskmise algusajaks Soomes võib ära märkida 1980- ndate aastate alguse ja kohaks Kesk- Soome.
Populaarne on laskeala just oma lihtsuse ja atraktiivsuse poolest st kui tabad märki siis märk kukub.
Lühidalt kukkuvate märkide laskealast.
Kukkuvate märkide laskmine (putoavat taulut- soome keeles) on soomlaste poolt vägagi laialt harrastatav laskeala.
Seejuures peab ära märkima, et võistlusi korraldatakse selles laskedistsipliinis ka Soomes suht vähe.
Tegu siis (liikuva märgi) laskuritele mõeldud laskealaga aga väga edukalt saavad kukkuvaid märke lasta ka kõik teised huvilised.
Kukkuvate märkide laskeseadmeid on Soomest ostetud Norrasse ja Ungarisse, kuid populaarsust ei ole laskeala nendes kahes riigis liikuva märgi laskesportlaste hulgas leidnud.
Kahjuks Eestis kukkuvate märkide laskmist ei harrastata vastava laskeseadme puudumise tõttu, kuigi huvi liikuva märgi laskesportlaste hulgas on Eestis täiesti olemas.
Kukkuvate märkide laskemise ajaloost Soomes.
Kukkuvate märkide laskmise algusajaks Soomes võib ära märkida 1980- ndate aastate alguse ja kohaks Kesk- Soome.
Populaarne on laskeala just oma lihtsuse ja atraktiivsuse poolest st kui tabad märki siis märk kukub.
 |
| Kukkuvate märkide laskeseadme märk |
Tegu siis analoogselt kukkuvate märkidega millised laskesuusatamisel kasutamist leiavad.
Märkide suurus ja laskedistants (10m) on erinev laskesuusatamisel kasutust leidvast.
Lastakse antud laskeala 10m distantsilt nii aeglaselt (5 sek) kui kiirelt (2,5 sek) liikuvat märki, õhupüssist kaliibriga .177 elik siis 4,5mm vintrauga õhupüssidest.
Lastakse antud laskeala 10m distantsilt nii aeglaselt (5 sek) kui kiirelt (2,5 sek) liikuvat märki, õhupüssist kaliibriga .177 elik siis 4,5mm vintrauga õhupüssidest.
 |
| Feinwerkbau P70 RT õhupüssid on soome veteranlaskuritele endiselt üheks peamiseks liikuva märgi laskeharjutuse laskmise õhkrelvaks |
Muid piiranguid kukkuvate märkide laskmisel ei ole seatud ja see on igati hea.
Õhupüssi kuule saab seega laskur ise valida, milliseid võistlusel kasutada.
Lühendatud võistlusreeglitega saate tutvuda siit (soome keeles).
Pitkajärve koolis oli üles seatud kaheksa laskerada ja kokku sai seega ühes vahetuses lasta oma võistlust 16 võistlejat (kaks võistlejat lasid korraga ühel laskerajal).
Laskeseadmete konstruktsioon oli selline, et üks elektrimootor vedas korraga nelja laskeseadme märke.
Õhupüssi kuule saab seega laskur ise valida, milliseid võistlusel kasutada.
Lühendatud võistlusreeglitega saate tutvuda siit (soome keeles).
Pitkajärve koolis oli üles seatud kaheksa laskerada ja kokku sai seega ühes vahetuses lasta oma võistlust 16 võistlejat (kaks võistlejat lasid korraga ühel laskerajal).
Laskeseadmete konstruktsioon oli selline, et üks elektrimootor vedas korraga nelja laskeseadme märke.
Kõik kaheksa laskeseadet oli omavahel sünkroniseeritud ja töötasid terve pika võistluspäeva jooksul täiesti laitmatult.
Võistlus toimus kooli spordisaalis ja seega ruumi jagus kõigile lahedalt.
Spordisaal 40m x 25m võimaldas nii võistlejatele avaraid võistlusvõimalusi, kui ka spordisaali rõdul piisavalt ruumi pealtvaatajatele.
Eesti liikuva märgi laskesportlastest esimese laskurina võttis Soomes kukkuvate märkide laskevõistlusel osa Endi Tõnisma.
Esindab Endi Tõnisma Soome laskevõistlustel Toijala laskespordiklubi (Toijalan Urheiluampujat elik lühidalt TUA).
Kogemusi olime Kangasala võistlusel alles kukkuvate märkide laskealal omandamas ja seetõttu reaalselt suuri eesmärke esimesel võistlusel olla ei saanud.
Peamine eesmärk oli omandada kogemusi ja see ülesanne sai ka uhkesti täidetud.
Ise olin kohal eesmärgiga jälgida nii suure võistluse korraldust, teha pilte ja videosid.
Lühidalt öeldes oli kohal, et tutvuda soomlaste kogemustega kukkuvate märkide võistluse läbiviimisel ja moraalselt olla Endile võistlusel toeks (kuivõrd- niivõrd).
Endi Tõnisma võistlemine SVA meistrivõistlustel läks seekord edukalt. Esimene kord Endile ikkagi suurvõistlusel kukkuvaid märke lasta.
Põhivõistlusel kogus Endi kokku 23 punkti ja sellise punktide arvuga sai Endi edasi järgmisesse võistluse vooru st kaheksa parema laskuri hulka omas võistlusklassis.
2. voorus tuli Endil küll kaotus vastu võtta aga seda väga pingelises võistluses seisuga 2:1.
Seekord oli 2. voorus Endi Tõnisma vastasel rohkem õnne ja ta võitis.
Võistluse teine voor toimub juba turniiri süsteemis ja võistluspinge on ka suurem kui põhivõistlusel. Seega võistluspaarist kaotaja langeb edasisest võistlemisest välja.
Antud võistlusharjutuse laskmisel peab ka õnne laskuril olema ja õnnega on siinses elus nii nagu on.
Kokkuvõtteks
TUA laskuritel läks SVA meistrivõistlustel ja SAL meistrivõistlustel kukkuvate märkide laskmisel väga hästi. Kahe võistluspäeva peale võideti igasugu värvi auhinnalisi medaleid.
Igati suurepärane saavutus TUA veteranlaskurite poolt!
Tähelepanek võistlusoludest.
Olime Toijala lasketiirus harjutanud kukkuvate märkide laskmist ja meie lasketiirus olid märgid väga hästi kohtvalgustatud.
13mm auk, kuhu kuul pidi tabama oli meie lasketiirus väga selgelt eristatav.
Võistluspaigas Kangasalal oli aga tegu spordisaaliga.
Võistlus toimus kooli spordisaalis ja seega ruumi jagus kõigile lahedalt.
Spordisaal 40m x 25m võimaldas nii võistlejatele avaraid võistlusvõimalusi, kui ka spordisaali rõdul piisavalt ruumi pealtvaatajatele.
Eesti liikuva märgi laskesportlastest esimese laskurina võttis Soomes kukkuvate märkide laskevõistlusel osa Endi Tõnisma.
Esindab Endi Tõnisma Soome laskevõistlustel Toijala laskespordiklubi (Toijalan Urheiluampujat elik lühidalt TUA).
Kogemusi olime Kangasala võistlusel alles kukkuvate märkide laskealal omandamas ja seetõttu reaalselt suuri eesmärke esimesel võistlusel olla ei saanud.
Peamine eesmärk oli omandada kogemusi ja see ülesanne sai ka uhkesti täidetud.
Ise olin kohal eesmärgiga jälgida nii suure võistluse korraldust, teha pilte ja videosid.
Lühidalt öeldes oli kohal, et tutvuda soomlaste kogemustega kukkuvate märkide võistluse läbiviimisel ja moraalselt olla Endile võistlusel toeks (kuivõrd- niivõrd).
Endi Tõnisma võistlemine SVA meistrivõistlustel läks seekord edukalt. Esimene kord Endile ikkagi suurvõistlusel kukkuvaid märke lasta.
Põhivõistlusel kogus Endi kokku 23 punkti ja sellise punktide arvuga sai Endi edasi järgmisesse võistluse vooru st kaheksa parema laskuri hulka omas võistlusklassis.
2. voorus tuli Endil küll kaotus vastu võtta aga seda väga pingelises võistluses seisuga 2:1.
Seekord oli 2. voorus Endi Tõnisma vastasel rohkem õnne ja ta võitis.
Võistluse teine voor toimub juba turniiri süsteemis ja võistluspinge on ka suurem kui põhivõistlusel. Seega võistluspaarist kaotaja langeb edasisest võistlemisest välja.
Antud võistlusharjutuse laskmisel peab ka õnne laskuril olema ja õnnega on siinses elus nii nagu on.
Kokkuvõtteks
TUA laskuritel läks SVA meistrivõistlustel ja SAL meistrivõistlustel kukkuvate märkide laskmisel väga hästi. Kahe võistluspäeva peale võideti igasugu värvi auhinnalisi medaleid.
Igati suurepärane saavutus TUA veteranlaskurite poolt!
Tähelepanek võistlusoludest.
Olime Toijala lasketiirus harjutanud kukkuvate märkide laskmist ja meie lasketiirus olid märgid väga hästi kohtvalgustatud.
13mm auk, kuhu kuul pidi tabama oli meie lasketiirus väga selgelt eristatav.
Võistluspaigas Kangasalal oli aga tegu spordisaaliga.
Kõrgelt saali laest langeva kaugvalgusega ei olnud laskeseadme märkide augud kohe üldsegi nähtavad. Halb üllatus meie TUA laskuritele.
Järeldusena tuleb nentida, et edaspidi peab harjutama kukkuvate märkide laskmist ilma laskeseadme kohtvalguseta.
Järeldusena tuleb nentida, et edaspidi peab harjutama kukkuvate märkide laskmist ilma laskeseadme kohtvalguseta.
Siis on suurvõistlusel ka samad tingimused ja ehk ka tulemused paremad.
Võistlusel tehtud piltidega saate tutvuda laskespordiklubi MäLK kodulehel ja videod on nähtavad siit.
Võistlusel tehtud piltidega saate tutvuda laskespordiklubi MäLK kodulehel ja videod on nähtavad siit.
