SFS meistrivõistlused, SFS mästerskap BSPA - Sipoo (50RT, 100RE)

15- 16.06. 2014 toimusid Sipoo lasketiirus Soomes SFS meistrivõistlused tulirelvadest jooksva metssea ja põdralaskmises.

Esimesel võistluspäeval oli kavas jooksva metssea laskmise normaaljooksud 30+30 lasku (M, M20) ja 20+20 lasku vanemad laskurite võistlusklassides (M45 ja vanemad) ja põdralaskmise üksiklasud 20+20 lasku (kõik vanuseklassid).

Teisel võistluspäeval lasti jooksva metssea segajookse 20+20 lasku ja põdralaskmise paarilaske 10+ 10 lasku.

Sipoo jooksva metssea kahel laskerajal on kasutusel mõlemal juhul Sius- Ascor elektroonilised märgid, millised on antud laskerajale paigaldatud selle aasta kevadel.

Põdralaskmisel kasutati veel Sipoo lasketiirus sellel aastal pabermärke aga juba aasta- kahe pärast on ka Sipoo laskerajal kasutusel põdralaskmisel elektroonilised märgid nii nagu see on juba paljudes Soome põdralaskmise tiirudes.

Võistluspaigas oli avatud kohvik, kust sai iga võistleja omale sooja sööki osta või lihtsalt kohvitada.

Eestist võistlesid Toomas Hallik, Indrek V, Tõives Raudsaar, Endi Tõnisma ja mina ise.

Laupäevane võistluspäev.

Võistluse kavas jooksva metssea laskmine 20+20 lasku (30+30 lasku vanuseklassis M45 ja nooremad) ning 100 meetri laskedistantsilt põdralaskmine üksiklaskudena 20+20 lasku.

Võistlus algas täpselt planeeritud ajal st kell 09.00 hommikul. Nii on Soomes tavaks kinni pidada võistluse stardiaegadest.

Kõik laskurid jagati mõlemal võistluspäeval kahte eraldi gruppi. Üks võistlejate grupp alustas kell 09.00 kahel laskerajal korraga jooksvat metssiga laskma ja teine grupp laskureid alustas samal ajal põdralaskmist.

Kell 12.00 vahetasid mõlemad laskurite grupid omavahel lasketiirud ning võistlus jätkus täie hooga edasi.

Võistlus kulges heas rütmis ja tõrgeteta ning vastavalt planeeritud ajale.

Ilm oli ainult kahjuks laupäevasel võistluspäeval sügiseselt jahe ja tuuline. Laskmist see aga meie laskealadel paljut ei seganud.

Jooksva metssea laskmine kulges meie laskuritele vastavalt tasemele ja olematule treenituse astmele ning üllatusi siin ette ei tulnud.

Meeste jooksva metssea laskevõistlusel laupäeval võistlusklassis (M) võidutses Hendrik Holmberg tulemusega 566 punktiga.

Parimatest tulemustest võiks ära märkida Tapani Koskela (M50) tulemuse 373 punkti jooksva metssea laskeharjutuses 20+20 lasku.

Jouko Mutka (M60) võidutulemus omas vanuseklassis oli 363 punkti.

Endi Tõnisma (M50) tulemus 352 punkti ja minu enda tulemus 350 punkti.

Toomas Halliku (M45) tulemus jooksva metssea laskeharjutuses 20+20 lasku 336 punkti.

Tõives Raudsaar (M60) lasi välja sealaskmises väga korraliku tulemuse 340 punkti. Indrek V tulemus 483 punkti (30+30 lasku).

Laupäevane laskevõistlus 100 meetri põdralaskmise lasketiirus.

Eesti laskurid lasid põdralaskmise võistlust kaasa kahe relvaga. Ühest lasi oma võistlusseeriad Indrek V ja Toomas Halliku relvaga lasid siis ülejäänud Eesti võistlejad.

Välja arvatud Indrek V olid kõik meie laskurid esimest korda 100 meetrilt põtra laskmas nii et kõigil oli võimalus püstitada isiklikud rekordid, mida me ka tegime.

Lasime võistluse ära ja saime hulka vajalike võistlus ja laskmiskogemusi põdralaskmise kohta. Järgmisel põdralaskmise võistlusel on põdralaskmine juba hulka lihtsam, sest teada on mis ees ootab. Antud võistlusel oli üllatusmomente põdralaskmises päris palju ja seda muidugi meie laskureid silmas pidades.

Meie võistlejate tulemused jäid esimesel põdralaskmise võistlusel tagasihoidlikuks aga enamat tahta oleks ka olnud enese petmine ja liigsete ootuste ülessoojendamine. Tuleb seega igati rahul olla meie lastud tulemustega põdralaskmises.

Eesti laskuritest lasi parema tulemuse välja Toomas Hallik lastes välja põdralaskmises üksiklaskude võistlusel 20+ 20 lasku tulemuse 341 punkti.

Indrek V tulemus põdralaskmise üksiklaskude võistluselt 311 punkti, Tõives Raudsaar 286 punkti.

Põdralaskmise võistluse päeva parima tulemuse lasi välja Tapani Koskela (M50) 378 punkti.

Meeste võistlusklassis (M) võitis laupäeva põdralaskmise võistluse Hendrik Holmberg 377 punktiga.


Pühapäevane võistluspäev.

Ilm oli juba hulka parem, kui eile. Päike paistis ja soojagi põhjamaiselt parasjagu ning tuul oli ka nõrgemaks jäänud. Olemine ja meeleolu laskerajal juba seetõttu hulka parem.

Võistluse algus kell 09.00. Võistluse läbiviimise formaat oli analoogne eilese päeva omaga.

Võistluse kavas oli pühapäevasel võistluspäeval jooksva metssea segajooksude laskmine 20+20 lasku ja 100 meetri põdralaskmise laskerajal põdralaskmise paarislaskude laskmine.

Jooksva metssea laskevõistlus läks meie võistlejatele võistlustulemusi vaadates ootuspäraselt.

Soome laskuritest lasi suurepärase tulemuse segajooksude laskmises Tapani Koskela lastes välja Sipoo laskurklubi rekordit tähistava tulemuse 388 punkti! Seeriad vastavalt 196 punkti ja 192 punkti.

Sipoo SSG 100 meetri põdralaskmise lasketiir

Meie laskurid nii heas hoos ei olnud kui Tapani Koskela jooksva metssea laskevõistlusel aga oma tasemel lasime ka tulemused välja.

Parima päeva jooksva metssea laskevõistluse tulemuse eest Eesti laskuritest hoolitses seekord Endi Tõnisma (M50) tulemusega 355 punkti.

Jooksva metssea segajooksude võistluse parima tulemuse lasi välja meeste võistlusklassis Krister Holmberg (M) 390 punktiga (196+ 194).

Teisi meie laskurite tulemus pühapäevaselt jookva metssea segajooksude võistluselt.

Toomas Hallik 315 punkti, Tõives Raudsaar 308 punkti, Indrek V 288 punkti.


Põdralaskmise paarislaskude võistlus.

Võistlesime samuti kaasa kahe relvaga nii nagu ka eilsel võistluspäeval ja seda olude sunnil.

Tulemused: Indrek V tulemus 261 punkti, Endi Tõnisma 272 punkti, Toomas Hallik 215 punkti, Tõives Raudsaar 193 punkti, ja H. K tulemus 176 punkti.

Meie laskurite põdralaskmise võistlustulemusi mõjutas suuresti kasutusel olnud relva tehniline tõrkumine (andis laskmisel hulganisti tõrkeid), mistõttu saime oma tulemuste arvestusse kes vähem kes rohkem möödalaske.

Infoks, et põdralaskmise võistlusel antakse tõrkelasu korral ainult üks kord laskurile uus laskevõimalus. Ülejäänud tõrked võistluse ajal loetakse möödalaskudeks. Mul endal kogunes sellest olenevalt tänasel põdralaskmise võistlusel 6 möödalasku.

Siinjuures tuleb aga rõhutada just kogemuste saamist põdralaskmise võistluselt ja neid kogemusi me ka saime kuhjaga.

Relvaga toimuvat tehnilist probleemi ei osanud meist keegi ette näha ja seda enam veel, et relv ise on täiesti uus.

Järgmisetel põdralaskmise võistlustel oleme aga juba paremini ette valmistatud ja kindlasti ka tulemused paranevad.

Kindlasti saab ka antud relv töökorda ja kõik laabub edaspidi väga positiivses joones ainult praemate tulemuste poole- sellised meie eesmärgid ju on.

Meie laskurid võistlustulemusi vaatamas

Pühapäeval oli võistlused kella 15- ks lõppenud kõigis lasketiirudes ja toimus autasustamine.

Kõik võistlusel ja samuti ka Hakan- i juures kodusel vastuvõtul minu poolt tehtud pildid on nähtavad siit.

Päeva ja meie võistlusreisi lõpetamine toimus Hakan- i juures kodus tema kutsel. Kohvilaua taga arutasime võistlusel toimunut ja edasisi kahe maa liikuva märgi laskurite koostöö arenguid.

Samuti käisime Hakan- i koduses õhkrelvade tiirus ja uudistasime erinevaid relvi.

Südamlikud tänud kuuluvad meie Sipoo võistlusreisi rahaliselt toetanud sõpradele- laskuritele: Hakan Mansner abikaasaga, Veijo Karvonen ja Bror Skogster.

Võistlustulemused leiate Sipoo laskurklubi kodulehelt siit.

Kela- s, Maahanmuuttovirastos ja maistraadis registreerimine: Elu ja töö Soomes, 26. osa (uuendatud 22.02.2021)

Alljärgnev teema on minu blogis ilusat numbrit 100 tähistava kirjatööna.

Selle sissekande sisu on koostatud 2014. aasta algandmete põhjal ja 2014. aastal. 

Teksti uuendamine ja täiendamine on toimunud järgnevatel aegadel:

Uuendatud teksti 16.11.2017 ja see puudutab Maahanmuuttovirastos Soome Vabariigis asumise esmast registreerimist.

Uuendatud 13.01.2020. Teemaks "Maistraati" asutuse nimetuse muutus alates 01.01.2020 ja uueks asutuse nimetuseks on "Digi- ja väestötietovirastoksi (DVV)". 

Temaatilist kirjutist võib lugeda soome keeles siit.

Uuendatud 22.02.2021. Teksti korrektuur ja uuema info lisamine Maahanmuuttovirasto  ja Maistraatti- s (DVV) vastuvõtuaegade ning vastuvõtu tingimuste kohta seoses koroonaviiruse levikuga kehtestatud piirangutega.

Kela- s käik (teksti uuendatud 10.09.2014)

Kaks kuud Soomes töises ametis oldud ja aeg oli käes et Kela- sse käik ette võtta.

Võtsin kaasa tähtajalise töölepingu, palgalehed, passi ja edasi läks juba ilusal päikesepaistelisel päeval sõit jalgrattaga Leppavaara Kela kontori poole.

Vahemärkuseks niipalju, et kui töölepingu vorm muutub st määratud ajaga tööleping muutub tähtajatuks või pikendatakse tähtajalist töölepingut siis on hea see uus tööleping ka Kela- sse viia. Uuest töölepingust tehakse koopia ja sellega on ka see asi korda aetud.

Vahemaad pole siin minu jaoks suured jalgrattaga sõiduks ja Soomes on jalgrattaga sõitmine suht popp tegevus ning samas ka praktiline.

Sattusin selles mõttes heale ajale oma käiguga Kela- sse.  Rahvast Kela kontoris ei olnudki ja nii sain kohe oma järjekorranumbri alusel ka teenindaja jutule.

Teenindajast näitsiku käest sain ühe paberi, mis tuli siis kohapeal ära täita.

Kela- s millegipärast teenendussaalis vajalikud avalduste ja taotluste blanketid asuvad kõik teenindajate käes, kellelt tuleb neid siis isiklikult nõutada.

Miks see on nii, ei oska mina siinjuures seletada. Vähemalt Leppavaara Kela kontoris nii oli.

Paberitööga sain kiirelt ühele poole, sest see tegevus eeldas ainult töölepingust andmete ümber kirjutamist.

Siis uuesti teenindaja jutule juba koos täidetud avaldusega, palgalehtedega ja töölepinguga. Viimastest tehti koopiad ja originaaldokumendid sain kohe tagasi.

Kliendi teenindaja vaatas veel enne minu täidetud avalduse üle, lõi templi peale ja võttis avalduse koos teiste dokumentidega vastu ning ütles naeratades, et minu dokumendid on nüüd menetluses.

Seesama menetlus võib võtta aega nii kuu või isegi kolm aga kindlasti asjad liiguvad ja inimesed toimetavad minu paberitega.

Kui mina oma dokumendid sain Kela- sse sisse antud oli ootesaali juba kogunenud kenake hulk inimesi ja ooteaeg venis nende jaoks juba päris pikaks.

Mul oli aga asi korda aetud. Võisin rahuliku südamega jalgrattaparkla juurde jalutada ja oma kaherattalise abivahendi lukust lahti võtta ning kodupoole pedaalima hakata.

(Tekst lisatud 10.09.2014) Kela- st tuli Soome haigekassa kaart elik siis Kela kaart mulle postiga natuke vähem kui kolme kuu möödudes vastava taotluse sisseandmisest. Koos Kela kaardiga tuleb ka Kela otsus a`la kas siis taotlejale antakse Kela kaart või ei anta. Teisiti öeldes kas taotleja saab Soomes haigekassa kindlustuse või mitte. Antud juhul siis anti Soome Kela kindlustus ja otsus oli positiivne vaatamata sellele asjaolule, et ma ei ole Soome end ametlikult elanikuks registreerinud. 

Eraldi tuleb taodelda Kela- st EL/ EU haigekassa kaarti ja seda saab teha alles siis kui Kela kaart on teile väljastatud. Selle kaardi taotlemine on aga juba olnud asjaajamist arvestades suht lihtne ja kätte sain ma EL haigekassa kaardi posti teel ca nädalaga. 

Politseis asjaajamine (teksti uuendatud 19.08.2014, 03.09.2014 ja 16.11.2017)

NB! Aastast 2017 alates pole vaja EL kodanikul ennast Soome Politsei mõnes kontoris arvele võtta, kui teie Soome riigis asumise/ töötamise aeg on pikem kui 3. kuud.

Selleks on vaja teil nüüd minna mõnda Maahanmuuttovirasto kontorisse ja see toiming seal ära teha.

Toimingu nimetuseks on "EU-kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti"

Eelnevalt tuleb tasuda riigilõiv, mis 2017. aastal on 54 eur.

Maahanmuuttovirasto koduleht pakub välja, et riigilõivu saab tasuda nende kontorites kas sularahas või pangakaardiga.

Kuivõrd mul endal selle kohta kogemused puuduvad siis näitan ära siinkohal selle ametiasutuse kodulehe aadressi www.migri.fi

EL kodanike esmase registreerimise info asub selle ameti koduleheküljel.

Maahanmuuttovirasto kodulehel on üksikasjalik kirjeldus, kuidas nimetatud toimingut läbi viiakse ja mida selleks on vaja eelnevalt teha. (lisatud 16.11.2017)

Siin siis veel vananenud andmetega ajalooline tekst aastast 2014.

Kohalikus Espoo politseijaoskonnas minu asjatoimetused nii libedasti ei läinud, kui Kela- s.

Täiesti vastupidiselt läks. Vähemalt esimese käiguga politseimajja.

Väga raske oli mul leida vaba aega keset tööpäeva, et kohalikus politseijaoskonnas ära käia.

Lõpuks leidsin sellise kahetunnise nn augu oma töögraafikus ja see käik politseijaoskonda sai ette võetud.

Soome seadused näevad ette, et EL kodanik peab end Soomes elades arvele võtma politseis elik siis Euroopa Liidu kodanikuna registreerima.

Tähtaeg oli selleks tegevuseks ette nähtud - kolme kuu jooksul alates Soome elamise algusest.

Kui nimetatud registreerimine politseis on edukalt läbitud siis Soome politsei väljastab teile Euroopa Liidu kodaniku registreerimistunnistuse, millise väljastatud dokumendiga omakorda lähete jälle kohaliku maistraati.

Paljud eestlased Soomes pole politseis registreerimist teinud aga ma ise läksin ikka seadusekuulekuse teed ja täidan neid seadusi, millised Soomes kehtivad.

Nii nagu öeldakse - maassa maan tavalla.

Esialgu läksin Maahanmuuttovirasto kodulehele ja kogusin temaatilist infot.

Ka Soome politsei koduleht on abiks.

Seejärel vaatasin et ehk on lootust politseis endale vastuvõtuaeg eelnevalt broneerida. Rõhutan, et kõik see toimus siis aastal 2014!

Logisin end siis Soome OP pangatunnustega vastavale Soome politsei koduleheküljele sisse.

Tõsi selline aja broneerimine on täiesti võimalik aga samas tundus mulle esialgu suht ebareaalsete kuupäevadega olema kuskil augustikuu teises pooles.

Mõtlesin isver- susver, et kas ma pean tõesti üle kahe kuu ootama, et politseis end EL elanikuks Soomes registreerida!

Tegelikult aga nii ka on - kahjuks.

Polnud midagi muud teha, kui seada sammud kohaliku politseijaoskonda, võtta kohapeal ootesaalis järjekorranumber ja jääda ootele koos hulga Vietnami, India ja veel ei tea kust maailma nurgast Soome tulnud kodanikega.

Seltskond ootesaalis oli rohkem kui rahvaste paabel.

Mustanahaliste kodanike lapsed nutsid oma valju nutujoru lapsevankrites, kuskil oli ühe Aafrikast pärit naise lapsuke juba politseijaoskonna ametiruumidesse "tunginud" jne.

Igatahes järjekorras igavust ma tundma ei pidanud.

Üle tunni vast pidin ootama ja siis sain ka mina oma järjekorranumbri alusel teenindaja luugi taha jutustama.

Tuli välja et see tegu, et ma OP panga kaudu vastava EL kodaniku registreerimise riigilõivu (50 eur) ära olin maksnud oli hästi tehtud.

See riigilõivu raha 50 eur ei kao kuhugile ja isegi siis kui asjaajamine võtab kauem aega kui üle ühe kalendrikuu. Maksta tuleb ikkagi.

Ametnik tegi mulle kenasti selgeks, et kuigi ma olen täitnud eelnevalt Maahanmuuttovirasto kodulehel EL kodaniku registreerimise avalduse tuleb mul ikkagi sama avaldus ka paberkandjal täita.

Mul tekkis küll küsimus, et milleks siis üldse seda interneti teel avalduse täitmist vaja on aga mõistagi seda ma ametnikult küsima ei hakanud.

Niisiis sain ametniku käest EL kodaniku arvelevõtmise avalduse paberkandjal - Euroopan unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti.

Sain teada ka kasuliku info, et kui ma oma paberitega järgmine kord polisteisse tulen siis ma teeks seda ainult broneerimissüsteemis eelnevalt broneeritud vastuvõtuajale.

Politseis teenindaja oli nii vastutulelik, et pakkus mulle vastuvõtuaega Salo linna politseis juulikuu lõpupoole.

Mõtlesin siis kiirelt, et mis mõtet mul kiirustada on selle kiire asjaga ja hakata veel Salosse oma dokumente viima.

Eelnevalt oli teenindaja mulle öelnud, et midagi pole lahti, kui EL kodaniku registreerimine Soomes võtab rohkem kui kolm kuud aega.

Teenindajal palusin seejärel leida vaba vastuvõtuaeg Espoo politsei broneerimisgraafikus.

Teenindaja uuris oma arvutis teemat ja leidis, et üks kodanik oli oma vastuvõtuaja tühistanud augustikuu teises pooles.

See aeg mulle sobis väga hästi ja broneeringu kinnituseks tuli ka kohe minu mobiilile sõnum broneeringu kohta Espoo politseis.

19.08.2014. oli mul broneeritud uus vastuvõtuaeg Espoo politseijaoskonnas, et end EL kodanikuna Soomes arvele võtta. Läksin varakult kohale Espoo politseijaoskonda. Võtsin kaasa EV passi, mulle postiga saadetud palgalehed töökohast ja VVO üürikorteri saamise registreerimise/ taotlemise kohta e- kirjavahetuse. Kõigist neist dokumentidest täiesti piisas ja ametnik pani mu kenasti Soomes elava isikuna kirja st registreeris ära. Riigilõiv 50 eur oli mul selle tehingu kohta juba paar kuud varem ära makstud. 

Nüüd on veel vaja minna kohaliku maistraati, et ka seal end politseis väljastatud tõendi abil ära registreerida (kas siis tilapäise elik ajutisena või vakituise elanikuna). Siis on asi selle teemaga selleks korraks kombes ja ühel pool. 

Asjatoimetused kohalikus maistraattis (tekst uuendatud 22.02.2021)

03.09.2014. Tegelikult läks Tapiola maistraadis asjaajamine väga kiirelt, kuna ootajaid enne mind ei olnudki. Tuli täita ära üks avaldus, anda ametnikule maistraadis Soome Politsei poolt väljastatud avaldus millest koopia tehti ja oligi asi korras. 

Ühe avaldusega maistraadis läheb elukoha registreerimise kohta info ka Soome Postile, et kirjad hakkaks ikka õigel aadressile laekuma st sellele aadressile kuhu inimene on end sisse kirjutanud. Kõike neid protseduure saab ka interneti teel teha aga otsustasin ise kohale minna ja inimestega suhelda. Minu valik ei muud.

27.09.2016. Lühike selgitav eellugu maistraadis elukoha registreerimise kohta (uuendatud 02.11.2017)

2015. aastal käisin Kela- s asju ajamas ja siis sealne ametnik andis mulle teada, et mul puudub tema andmetel Soomes ametlik elukoha registreering. Tuli välja, et kui elan Soome riigis  ajutise (tilapäinen) elanikuna olen kohustatud enda olemasolu ja elamist selles riigis käima tõestamas iga aasta järel kohalikus maistraadis. Selge siis. Teeme ära.

Ajasin siis 2015 aastal asjad ära postkontoris oleva vastava taotluse täitmise kaudu ja saatsin selle maistraati. Seepeale sain maistraadist positiivse vastuse, et minu elamine Soome riigis on järgneva aasta vältel legaalne ja mind on Soome elanike registris registreeritud. Samuti anti kirjas teada, et järgneval aastal pean ise tulema maistraati kohale ja kaasa võtma kolm tähtsat dokumenti.

1. ametliku töölepingu

2. EL elaniku elamise tõendi (Euroopan unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteriöintitodistus) mille politsei mulle väljastas 2014 aastal ja 

3. isikut tõendava dokumendi (ühel dokumendil peaks olema Soome isikukood- näiteks sobib Kela kaart).

Enne aastase tähtaja möödumist käisin kohalikus maistraadis Tapiolas (Espoos) ära. Kõik tähtsad dokumendid muidugi minuga ühes. Kohapeal maistraadis Tapiolas oli kogu asjaajamine kiire ja tegus. Kõikidest dokumentidest tehti koopiad ja mul lasti niikaua ära täita jällegi üks paber, kus ma kinnitasin oma Soome elukoha aadressi jms. Aasta pärast pean jällegi sama protseduuri maistraadis kordama. Eks järgmine aasta jälle sama käik maistraati ees, kuna elan Soome riigis ajutise elanikuna (muudetud 02.11.2017)

Miks see maistraadis elanike registris registreemist vaja on igal aastal teha ei oska mina siinkohal öelda. Paljud eestlased kellega ma sellel teemal suhtlesin ei ole end igal aastal käinud maistraadis korduvalt registreerimas. 

2017. aasta novembrikuu alguses seadsin sammud uuesti Tapiolas asuvasse maistraati. Teemaks ikkagi seesama juba eelnevalt tuttav enda ajutise elukohana Soome aadressi registreerimine. Kaasas oli mul tööleping, politseis registreerimise tõend ja just välja antud uus EV pass. Ametnik oli sama kes eelmisel aastagi. Sain kohe kenasti õigele jutusoonile ametnikuga. Täitsin kohapeal ühe paberi oma andmetega, ametnik tegi minu dokumentidest koopiad. Nüüd aga sain oma ajutise elukoha juba registreerida kahele aastale. Seega aastani 2019. Teab kas tundusin ametnikule juba usaldusväärse isikuna või mis...igatahes hästi läks.

Maistraadis pole otseselt vaja käija oma elukohta registreerimas. Seda saab ka teha interneti kaudu mõnda Soome pangakontot kasutades (kui teil selline on) kui pangakoodiga end identifitseerite maistraadi kodulehel. Selle kõige juures on üks aga. Nimelt teie eelmine ajutise elanikuna Soomes asumise tähtaeg peab olema hetkel kehtiv. Kui olete selle tähtaja ületanud siis peate ise maistraati kohale minema (täiendatud 02.11.2017)  

2021. aasta alguse andmetel maistraatti kontorites saab endiselt EV kodanik end arvele võtta kas siis ajutiseks või alaliseks elamiseks Soomes. Seoses koroonaviiruse levikuga on aga maistraatti kontorid oma töökorraldust muutnud ja vastuvõtuks tuleks eelnevalt end registreerida ning broneerida vastuvõtule aeg interneti teel. (täiendatud 22.02.2021)

 

NB! Varuge piisavalt aega Maahanmuuttovirastos asjaajamiseks, kuna järjekorrad on broneerimissüsteemile vaatamata väga pikad. 

2021. aasta alguse info põhjal kolm kuud ja rohkemgi.

Kuid teinekord paneb nimetatud amet oma kodulehele lisaks vastuvõtu aegasid välja ja seda täiesti ootamatult. 

Siis on teil nobenäppudel võimalus ka varem kui kolme kuulise ooteajaga oma toimingud ära lasta korraldada. 

Neil on ka vastuvõtukontoreid üle Soome nii et mõnes Helsingist kaugemas kontoris on võimalik vast mõnikord kiiremalt vastuvõtule aega saada. (tekst sisestatud 22.02.2021) 

Asjaajamisest Soome riigis veel

Soomes kehtib minu kogetu järgi ametiasutustes ikka ja jälle paberimajandus ning seda kohe täiel rindel.

Internetis täidetud avaldused/ taotlused on siin rohkem nagu näpuharjutuseks...kellegile.

Selleks, et järgmine kord minu visiit Espoo politseisse oleks edukas EL kodaniku registreerimise kohta on vaja kaasa võtta järgmised paberid:

NB! 2017. aastal Soome politsei EL elanike registreerimisega ei tegele vaid on vaja minna migratsiooniametisse www.migri.fi (täiendus 02.11.2017)

1. Eesti Vabariigi kodaniku kehtiv pass (ehk sobib ka ID kaart, ei oska siinjuures kindlalt väita)
2. Euroopa unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti (dokument täidetud kujul)
3. Kehtiv Soome tööleping (olgu siis kas tähtajaline või tähtajatu)
4. Palgalehed Soome tööandaja poolt
5. Tõend elukoha ametliku üürimise kohta Soomes. Siin sobib ka VVO või SATO kodulehel tehtud päring elamispinna üürimise soovi kohta, mille kohta tuleb teie e- kirja aadressile kinnitus. Kui õieti mäletan, kehtib nimetatud päring 3. kuud. Nii kui aru sain tuleb see kinnitus välja printida ja Soome politseisse kaasa võtta. Sobib ka muu seletus nii nagu ametnik mulle väitis. Milline see seletus peaks olema jäi aga ametniku poolt lahti seletamata. Seda aga kohe kindlasti ei sobi kui öelda, et a`la ma elan näiteks Vantaal sõbra juures kõrvaltoas või verandal. Selline jutt politseis kohe mitte läbi ei lähe.

Kui kõik nimetatud dokumendid sobivad siis politseiametniku jutu järgi tehakse ka kohe vastuvõtu käigus positiivne otsus ära ja seejärel olete arvele võetud/ registreeritud EL kodanikuna Soomes.

Kõige lõpuks väljastatakse Soome politseid poolt (vaid positiivse otsuse korral) teile Euroopa Liidu kodaniku registreerimistunnistus.




Kokkuvõtteks


2017. aastal Soome politsei EL elanike registreerimisega ei tegele vaid on vaja minna migratsiooniametisse www.migri.fi (täiendus 02.11.2017)


Politseisse minnes ennast Soomes EL kodanikuna arvele võtmiseks (Soomes elamiseks) peavad kõik vajalikud dokumendid originaalidena paberkandajal esitada olema.

Passipilte esitada ei ole vaja.

Teiseks peab vastuvõtu aeg olema kindlasti broneeritud interneti kaudu/ teel Soome politsei kodulehel.

Ainult sel viisil saab asjad siin aetud ja muud võimalust ei ole.

Siinjuures peaks arvestama, et ootejärjekord Soome politseis vastuvõtule broneerimisel võib olla vabalt kaks kuud või isegi pikem.

Ooteaeg oleneb politseijaoskonnast, kuhu soovite vastuvõtule minna.

Kogu asjaajamine ametiasutustes võttes minul aega Soome elama asumisest alates ca 5,5 kuud.