Kõigepealt väike iseloomustus liinibussi juhi elust- olust- tööst Helsingis. (uuendatud 2015)
Liinibussi juhi tööelu Helsingi linnas ei ole suguti mitte kergete killast.
Lühidalt bussijuhi tööst Helsingis.
Pikad st kuni 11 tunnised tööpäevad vahetuvad nädala sees näiteks kahe 5 tunnise tööpäevadega.
Nädalas seega kokku 40 töötundi. Ületunde saab teha vabadel päevadel, kui teile neid pakutakse teha.
Ühel nädalal antakse üks puhkepäev (näiteks pühapäev) ja teine nädal on seevastu kolm puhkepäeva sellise arvestusega, et kahe nädala peale kokku saate oma neli puhkepäeva kätte.
Kindlasti on töögraafik varieeruv erinevates Helsingi bussiettevõtetes.
Kui vaja siis olenevalt bussifirmast on võimalus ka omale mingiks soovitud päevaks puhkepäeva küsida. Tavaliselt selliste soovidega arvestatakse aga seejuures mitte alati. Ütleme nii, et talitatakse vastavalt tööandja võimalustele.
Plussideks tuleb lugeda bussijuhi pikk puhkus suvekuudel neli nädalat suvel ja nädalake puhkust aastavahetuse aegu nn jõulupuhkus.
Lisaks nn pekkaspäevad (tasustatud puhkepäevad lisaks puhkusele) milliseid koguneb aastas ca 20 päeva. Pekkaspäevi saate välja võtta st kasutada kokkuleppel tööandjaga.
Esimeste töökuu(de)ga tuleb selgeks saada 50 busside põhiliini marsruuti + samapalju veel samade liinide erinevaid marsruutide variatsioone. Alustajale bussijuhile pole see sugugi lihtne ülesanne.
Bussiliinide arv ühes bussiettevõttes sõltub teenendavate bussiliinide arvust.
Kokku seega tuleb ära õppida üle 100 bussiliini Helsingis, Vantaal ja Espoos, milliseid bussijuht siis oma igapäevatöös sõitma asub.
Võib vabalt juhtuda, et päevas tuleb sõita kuni 4...5 erinevat bussiliini Espoos, Helsingis, Vantaal.
Palka makstakse selle raske töö eest iga kahe nädala tagant ja nii see ka on nii nagu "Aamen kirikus".
Palga maksmine on asi millesse võib vähemalt meie bussiettevõttes kindel olla.
Hiidlastel on raha maksmise kohta omamoodi ilus ütlemine: raha makstakse nii palju, et hoiab seljas naha toorena...
Võrdlustabelit erinevates riikides bussijuhtidele makstava palkade osas saate vaadata
siit.
Bussijuhtide palgad on muidugi riikide lõikes ikka vägagi erinevad.
Tasuta tööriietus nii suveks kui talveks.
Bussijuhtide täiendkoolitus käib tööandja poolt sügis- talvisel perioodil ja tööandja kulul.
Täiendkoolitus bussijuhile on kahte liiki.
Esiteks HSL poolne bussijuhtide täiendkoolitus.
Teiseks kohustuslik bussijuhtide kutsetunnistuse koolitus (kokku viis eraldi koolituspäeva).
Näiteks kui bussijuhi kutsetunnistuse kehtivus lõpeb 2017 aastal siis selleks aastaks 2017 on bussijuhil ka viis koolituspäeva läbitud ja
Trafi väljastab vajaliku dokumendi.
Kõik koolituspäevad tööandja poolt läbi viiduna on tasustatud vastavalt bussijuhi tunnitöötasule. Lisaks HSL koolituspäevadel on siiani vähemalt HSL poolt ka tasuta lõuna.
Töögraafiku planeerimisest.
Töögraafikut 10/4 kahjuks bussijuhtidele enam ei võimaldata. Seda selleks.
Mõnes bussifirmas ehk veel võimaldatakse Helsingis aga see on pigem siis juba erand.
Selle graafiku järgi 10 päeva järjest tööl ja 4 vaba päeva saavad tööd teha ainult need bussijuhid, kelledel on see õigus juba enne antud.
Liiklus on kohati Helsingis väga intensiivne ja seda eriti tipptundidel.
Reisijad tulevad liinibussi omalaadsete soovidega st küsimusega a`la kus asub see tänav või too haigla.
See on väga erinev olukord võrreldes bussijuhi tööga näiteks Eestis Tallinnas, kus inimesed ikka teavad kuhu nad sõita tahavad ning millise liinibussiga sinna sihtkohta saab.
Soomes on lood hoopis teisiti. Sellega on alguses tõesti raske harjuda.
Neile reisijate küsimustele vastuseid vähemalt minu poolt ei tule, kuna ei tunne nii hästi Helsingi linna. Sel juhul on hea reisijal lasta küsida sama küsimus liinibussis teiste reisijate käest.
Tavaliselt laheneb nii ka olukord ja reisija saab oma küsimusele vastuse.
Veel isiklikest kogemustest liinibussi juhina, millised on meelde jäänud.
Kui enamuses liinibussides Helsingis on lubatud peale võtta kuni kaks lastevankrit (ühes bussitüübis ka max kolm) turvalisuse huvides tavaliselt keegi täita ei taha või ei soovi.
Tavaline igapävene pilt on, et julmalt lükatakse peale kasvõi neli lapsevankrit ja ega siis noored emad ei hooli üldsegi, et teised reisijad enam bussist seetõttu välja ei saa.
Täiesti absurdne ja hoolimatu tegevus lapsevanemate poolt, millega mõeldakse ainult oma heaolule ja ei millegile muule.
Kui nüüd bussijuhina hakata neile seletama, et niipalju lapsevankreid ei ole lubatud liinibussis sõidutada siis on garanteeritud, et jääte oma liinigraafikust väga palju ajaliselt maha ja stressate oma närvikava. Ei muud.
Seega olen ma sellest seletavast tegevusest loobunud oma tervise säästmise nimel.
Kahju vaid, kui täiskasvanud inimesed ei oska enam lugeda kolmeni, sest tavaliselt on soomlased väga seadusi järgivad kodanikud.
Siinjuures ma ei räägi üldsegi muulastest nn värvilistest kodanikest, kes tõepoolest ei pruugigi olla koolis käinud ja siin mail elavad.
Täiest arusaamatuks jääb, miks reisijad vajutavad "stopp" nuppu liinibussis, kui tulemas on lõpp-peatus. Seda tehakse bussireisijate poolt vist ainult Soomes nii.
Helsingi ühistranspordi eripäraks on ka see, et inimesed jooksevad veel viimasel minutil bussipeatussesse ja loodavad bussile peale saada - aga ei saa, sest bussijuht ei oota nn jooksjat ära.
Miks see on nii?
Põhjuseid on siin enam kui üks.
Esiteks tuleb järgmine liinibuss tavaliselt mõne minuti pärast ja tavaliselt seesama bussile jooksja soovib edasi sõita vaid ühe peatuse vahe...
Teiseks, et kui jääda bussipeatustes ootama kõiki inimesi, kes bussile peale tahavad saada joostes siis on sõidugraafikust mahajäämine garanteeritud.
Kolmandaks. Kunagi pole teada, millisele bussile inimene peale soovib minna, kui peatuses on rohkem kui üks buss. Seega võib liinibussi juht jäädagi neid jooksaid ootama ja vaatama.
Neljandaks. Kui siis bussijuht on oodanud oma minutit paar, et antud jooksev kodanik bussile peale võtta ei vaevuta isegi tänama selle ootamise eest.
See tekitab bussijuhis veel eriti tühja tunde ja edasipidi sõidabki bussijuht rahulikult ilma ootamata bussipeatusest minema. Kuigi me saame kõik aru, et bussijuht sõidab liinibussiga liinil sõitjate jaoks ja mitte vastupidi.
Selline on elu.
Turu linna näide ja pikem teemakäsitlus reisijate kohta, kes liinibussile viimasel hetkel veel üritavad joostes peale saada.
Üks tähelepanek veel lisaks.
Nimelt kodanik (mõni naisterahvas) ootab bussipeatuses bussi ja kui liinibuss saabub peatusesse siis bussi sisenedes hakatakse alles otsima oma käekotist või taskust kas bussipileti ostmiseks raha või siis sõidukaarti.
Ise olen mõelnud et kui inimene seisab bussipeatuses kas ta siis tõepoolest ei adu, et ta astub kohe-kohe liinibussi ja kõigepealt on vaja bussis sõidu eest tasuda. Väga imelik on selliseid sõitjad vaadata.
Probleem on siis selles, et kõik need lisaootamised bussipeatustes võtavad üleliigset aega ja kogu bussitäis rahvast peab ühe kodaniku pärast ootama edasisõitu.
Ajaliselt pole ka kahjuks tavaliselt võimalik bussiliinil kaotatud aega tagasi sõita, sest sõidugraafik on niigi pingeliselt koostatud.
Olgu siinkohal kohe ära märgitud tõe huvides, et niipalju kui kaevatakse liinibussijuhtide töö kohta Helsingis ei kaeba keegi kuskil mujal maamuna peal.
Sellise reisijate kaebamisega tööandjale tuleb lihtsalt harjuda, kuigi see kõik võtab aega.
Näiteks kaebuste põhjused bussijuhi töö kohta on sagedasti järgnevad:
- bussijuht ei vaadanud reisijale otsa (silmside) kui reisija liinibussi sisenes (tegelikult seda bussijuht teha ei jõuagi)
- bussijuht ei tervitanud reisijat kui too liinibussi sisenes (bussijuht ei olegi selleks kohustatud vaid ainult vastab reisija tervitusele)
- bussijuht ei avanud liinibussi tagumisi uksi (seejuures reisija ise ei vajutanud "Stopp" nuppu bussis aga süüdi on loomulikult ikka bussijuht)
- bussijuht kasutab liinibussi roolis "käed-vabad" süsteemi (kusjuures täiesti lubatud on seda teha)
- reisija on liinibussi uste vahele jäänud (mida väga harva ikka juhtub- bussijuht on ka inimene ja ekslik)
- bussijuht on mõne reisija arvates täiesti sobimatu liinibussi juhtima (sest ainult reisija on see kõige õigem hinnangu andja liinibussi juhi tööle)
- bussijuht sõidab ristmikule reisija arvates kollase või veelgi hullem punase tulega (teadmata on millist valgusfoori antud reisija ristmikul ise vaatas)
- bussijuht räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga (pean nentima, et kahjuks mõni bussijuht seda veel teeb)
- reisija on peatuses liinibussist maha jäetud. Seda juhtub, sest pimedal ajal kui bussipeatus on valgustamata pole reisijat tõepoolest näha või antakse bussi peatumismärguanne bussijuhile liiga hilja.
- jne
Kaebused saadetakse reisijate poolt bussijuhi tööandjale või HSL e-kirjaga.
Anonüümsetele kaebustele ei reageerita tööandja poolt. Tavaliselt viiakse tööandja juures peale kaebuse laekumist läbi vestlus bussijuhiga ja nii see asi siis sinnapaika ka jääb.
Elu läheb omasoodu edasi.
Liikluses teised autojuhid tavaliselt lasevad liinibussil peatusest välja sõita aga siinkohal tuleb seda manöövrit liinibussiga väga ettevaatlikult teha.
Tavaliselt just eesti reg. nr autojuhid liinibussi peatusest välja sõita ei lase. Eks siin on asi rohkem Eesti autojuhtide liikluskultuurituses ei muus.
Avariisid liinibussidega juhtub Helsingis päris sageli.
Mõni liinibuss aastas on ka liinil sõites põlema läinud. Näide
siit.
Liinibuss
küljeli kraavis.
Jalakäija jäi
liinibussi alla.
4. aastane laps sai
löögi liinibussilt ülekäigurajal.
Liinibussijuhi kassa raharöövist Helsingis võite lugeda
siit.
Liinibusside kassarööve on vähemaks jäänud aga neid ikka mõnikord liinibussis juhtub.
Juhtum Helsingis, kui bussijuhi ja reisija vahel kakluseks läks.
Esimene näide Metro lehe kaudu liinibussiga juhtunust on nähtav
siit ja teine näide avariist liinibussi ja trammiga on nähtav
siit.
Mõnes suuremas bussifirmas paar- kolm avariid päevas. Alati ei pruugi seejuures bussijuht avariis süüdiolev pool olla.
On õnnetusi liinibussidega, kui liinibussiga on näiteks mõni inimene Helsingis jalakäijate ülekäigurajal alla aetud. Jalakäija on õnnetuse tagajärjel kas surma või raskelt vigastada saanud.
Kahjuks selliseid õnnetusi juhtub igal aastal ja mitte vähe.
Samuti on õnnetusi liinibussidega, kui bussi ukse vahele on mõni reisija jäänud ja bussijuht on liinibussiga reisijat siis kaasa lohistanud.
On õnnetusi, kui mõni reisija kukub liinibussis olgu siis põhjus milline tahes.
Sellise õnnetusega kaasnevad reisijale muidugi suuremad või väiksemad vigastused. Järgneb kohtuasi kohtus, kus bussijuht peab oma tegevusest aru andma ja ka vastutama.
Seejuures tasub meelde jätta, et sellistes täbarates olukordades peale inimvigastustega toimunud õnnetust on bussijuht üksi oma tegude eest vastutamas.
Teenitud suurena tundunud palganumber sulab kohtuasja ja advokaaditasude maksmisel kui kevadine lumi. Hea veel kui säästudest kohtuasja jaoks raha jagub ning võlgu ei pea võtma.
Olenevalt inimvigastustega toimunud avarii tagajärjedest on võimalik, et bussijuhilt kes antud õnnetuse tekitas nõuab kindlustusfirma välja kannatanu poole kulutused (ka invaliidususega seotud kulutused).
Need summad võivad asjatundjate jutu järgi olla vägagi suured.
Nii et liinibussi juhil lasub väga suur vastutus kogu oma tegevuse jooksul, mis ta bussiroolis on. See paneb nii mõnigi kord mõtlema, et kas teenitud palk on seda riski väärt...
Pärast avariid toimub (olenevalt bussifirmast) bussijuhiga tööandja poolne vestlus kus selgitatakse välja avarii üksikasjad.
Avariidega tekitatud materiaalseid kahjusid bussijuht korvama ei pea.
Samuti on kindlustatud bussijuhid st ka tööle tulekul kui tööl lahkumise ajaks on bussijuht õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud (libedal kõnniteel kukkumised jne).
Kui bussijuhi süül on toimunud lühikese aja jooksul mitu avariid siis tulemuseks on tööandja poolt kirjalik hoiatus bussijuhile.
Nii et sellise stsenaariumiga tuleb bussijuhil antud juhul arvestada.
Iga avarii toimumist vaadatakse läbi tekkepõhiselt ja selgitatakse vestlusel välja avarii põhjused.
Kirjaliku hoiatuse võib saada ka tööandja poolt näiteks liinibussiga toimunud avariist mitteteatamise kohta ja ka tööle kolme hilinemise kohta.
Nii et sanktsioonid on täiesti olemas ja toimivad. Kahjuks seda kõike uuele bussijuhile tööle võtmisel ei räägita ja sageli tuleb tarkus alles tagantjärgi, kui võib juba hilja olla.
Loodan oma infoga siinjuures olla natuke teemat avava kodaniku rollis ja eelnevalt juba infot jagada kõigile huvilistele.
Bussiliinil bussiga tööd tehes tuleb seda teha rahulikus tempos ja liinil sõites ajakavast kinnipidamine seejuures pole sugugi esmase tähtsusega ülesanne (viimane asjaolu oleneb bussifirmast).
Tähtis on sõita liinibussiga turvaliselt ja rahulikult. Sellega saab välditud väga palju tekkida võivaid probleeme.
Parem ja õigem on sõita bussiga liinigraafikust ajaliselt maha jäänuna, kui kiirustada ja liiklusõnnetusi ning ohtlike olukordi tekitada.
Miinusena Helsingis bussijuhi töös tuleb välja tuua perekonnast- tuttavatest- sõpradest lahuselamine.
Ikka ja jälle on Helsingi bussifirmas kuulda, kui mõne eestlasest bussijuhi perekond on nn lõhki läinud "tänu" sellele et näiteks mees on bussijuhina Helsingis (Soomes) pikalt tööl ja ei viibi kodumail.
Omamoodi suur kulu on laevaga Eesti ja Soome vahet sõitmine. Hea kui Soomes töötav bussijuht seejuures veel Põhja- Eesti elakohaga on.
Kui Soomes tööl oleval bussijuhil on kaks- kolm vaba päeva ja elukoht näiteks kas Saaremaal või Lõuna- Eestis siis sõit kodukohta võtab aega juba ühe päeva.
Väga palju puhkamiseks ja perega koosolemiseks seejuures kodumail aega seejuures nagu ei jäägi....
Lihtsam on nendel bussijuhtidel kelledel on ka perekond Helsingis elamas.
Nii nagu olen eelnevalt ka kirjutanud on elu valikutes kinni. Igaüks teeb siin otsuseid iseseisvalt ja vastavalt oma soovidele ning võimalustele.
(
lisatud teksti lõpp)
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Hommik algas mõneski mõttes halva üllatusega.
Nimelt väljas oli õhu temperatuur langenud mõne soojakraadini üle nulli ja õhukeste viigipükstega polnud enam üldsegi lõbus ringi liikuda.
Päeval küll õhu temperatuur tõusis juba 5...6 soojakraadini aga ikkagi oli selline tunne, et kohe- kohe ongi sügis käes.
Nüüd siis aga bussiliinide harjutuspäeva juurde.
Hommikul võtsime bussipargist meile lubatud liinibussi, toksisime bussi ette elektroonilisele ekraanile soomekeelse sõna "Koulutusajo" ja bussisõit Espoo tänavatel võis alata.
Vabu liinibusse oli pargis piisavalt ja ühe nendest vabadest me ka saime oma käsutusse. Soovisime sõita kelle 17- ni õhtul ja seda meile ka lahkesti lubati teha.
Võtsin kasutusele seekord ka eile juba natuke proovitud nutitelefoni appi Andropas ja see väike abivahend lihtsustas meie kindlal bussiliinil sõitmist kohe väga palju.
Tuleb ainult valida vajalik bussiliini number ja Google Maps näitab teile ära kogu bussiliini alg-peatusest kuni lõpp- peatuseni st kogu marsruudi koos peatustega.
Tuleb ainult oma asukohta tähistavat täpikest kaardil hoida kindlat bussiliini tähistaval joonel ja te ei eksi kunagi bussiliini sõites kuhugi ära.
Vähemalt teadlikult te ei tee seda kunagi. Apsakaid võib muidugi juhtuda ja juhtus seda ka meil oma endi kogenematusest.
Nüüd on meil rahulik olemine, sest on olemas infotehnoloogiline abivahend mille abil saab korralikult ja kindlamalt bussiliine sõita.
Sõitsime täna ka Helsigis Kamppi kaubanduskeskuse ümbruse erinevaid bussiliine läbi.
Harjutamise mõttes. Samuti tutvusime rahulikumas õhustikus Kamppi liinibusside lõpp ja alguspeatusega.
Käisime sealses bussijuhtide puhkeruume veelkord vaatamas.
Kamppi kaubanduskeskuses tegime ka tavapärase kohvijoomise peatuse.
Käisin sealsetes poekestes ka oma telefonile ekraani kaitsekilet otsimas aga see oli asjatu ettevõtmine ja ajaraisk. Mitte kui kuskilt ma seda kaitsekilet ei saanudki. Defitsiidi ajastu on jällegi tagasi ja sedakorda Helsingis.
Uskumatuna tunduv aga nii see on. Kaitsekiled soovitud mob. telefoni margile olid lihtsalt läbi müüdud.
Hea veel et universaalset laadi mobiiltelefoni hoidja sain osta.
Muidugi läheme ka veel homme st pühapäeval erinevaid bussiliine läbi sõitma Karel- iga aga see tegu saab rohkem enesekindluse saavutamiseks bussiroolis olema.
Seekord siis võtame ette Helsingi raudteejaamast väljuvad bussiliinid.
Helsingi raudteejaama ümbruses on praegu käimas suuremat sorti ehitustööd ja see raskendab tunduvalt ka liinibusside lõpp ja alguspeatusesse sõitu.
Samuti käivad suuremahulised teede ehitustööd kaubanduskeskuse Iso Omena juures seoses Länsimetro ehitusega.
Kui ma nüüd paljut ei eksi on Iso Omena kaubanduskeskuse lähedale ehitamisel uus Länsimetro metroojaam ja ka sellega seoses toimuvad teede ehitustööd.
Õnneks ei toimu praegu ehitustöid Sellu, Entresse ja veel nii mõnegi Espoo suurema kaubanduskeskuse kandis kus meil tuleb liinibussiga ringi tuuritada.
Võiks ju ka oma autoga bussiliine õppima minna aga seda kahjuks tööandja ei tasusta, kuigi muidugi hindab meie motivatsiooni iseseisvalt õppida ja areneda.
Inimeste reaktsiooni oli muidugi bussiga koolitussõitu tehes päris naljaks mõnikord vaadata, sest kõik ei osanud kohe bussi esiosal olevat kirja lugeda, et tegu just koolitussõiduga on.
Nimelt ei tohi siis mitte kedagi liinibussile peale võtta, sest bussi kassa ei tööta ja teiseks puudub sellisel sõidul reisijatel kindlustus õnnetusjuhtumiste vastu.
Mõni inimene küll tõstis alguses peatuses käe kui meie bussi nägi ja andis märku, et soovitakse bussile peale tulla aga siis hakati hoopis naerma omaenda käitumise üle.
Muidugi ei osanud ju keegi peatuses bussi ootavatest inimestest arvata, et Espoo tänavatel keegi üldse võiks puhkepäeval liinibussiga koolitussõitu teha.
Seda võib oodata ainult kahelt Eesti bussijuhilt, kes vabal päeval ja omast vabast tahtest bussiliine õpivad...
 |
| Länsiterminaali |
Pühapäev
Päev kulus jällegi Espoo bussiliinidel sõitmisele ja bussiliinide õppimisele.
Mõne bussiliini saime ka endile selgeks tehtud aga suur töö on veel selle teemaga ees.
Kuid võtame asja rahulikult ja pigem õpime korraga vähem bussiliine selgeks aga teeme seda seevastu korralikult.
Bussiliin number 85 viis meid Espoo ühte vast kõige kaugemasse nurka, millise tee peal tegin ka mõned ülesvõtted. Sõidutee ise oli selle bussiliinil nii nagu ameerika mägedel sõitme.
Kitsas tee ja väga mägine seejuures. Ikka kord mäest üles ja siis alla. Talvel, kui tee libe on, on selle teel sõitmine liinibussiga ikka väga "lõbus" ja adrenaliini pakkuv tegevus.
Samuti on mõned alljärgnevad pildid Sellu kaubanduskeskuse kebabi söögikohas tehtud. Samas kohas asub Leppavaara busside algus ja lõpp- peatuste punkt.
Bussijuhtidena tehti ka meile kebabi söögikohas päris märkimisväärne allahindlus söökide ostmisel (tavaliselt 1 eur kebabi ostult). Samas kõlbasid ka söökide eest tasumisel toidutalongid. Hea teada.
Alljärgnevad pildid on tehtud mobiiltelefoniga.
 |
Bussijuhi lõunasöök - kebab
Sellu kaubanduskeskus, Espoo |
 |
Suusakeskus Nuuksio rahvuspargis, millest ainult lumi järel veel
|
 |
| Pildistamise kunstiline pool... |
Sõitsime ka Helsingis liinibussiga koolitussõitu.
Tegime bussisõiduga ajalugu, kui sõitsime Helsingis Katajanokan satama poolt mööda mereäärset kitsast teed Länsiterminaali poolt.
Tee oli vägagi kitsas ja kitsamaks aina läks.
Kahel pool teed veel parkivad autod lisaks ka veel. Igatahes olid sõiduauto juhid väga viisakad ja mõistvad ning lasid meid kenasti väga kitsalt tänavalt sujuvalt liinibussiga läbi sõita.
Lõpuks leidsime ka GPS seadme abil tee jälle Helsingi kesklinna tagasi ja saime väga kitsastest teedest ennast koos liinibussiga välja murda.
Õnneks läks. Seekord vähemalt.
