9. november 2013

XXI Arvi Tiinuksen Muistokilpailut (10RT, AR, AP)

Teist aastat järjest võtsime Eesti laskesportlastega osa Arvi Tiinuse memoriaalvõistlusest.

Võistluse toimumise aeg Toijalas 16.11- 17.11.2013.


Võistluspaigaks oli ka sellel aastal Toijala Yhteiskoulu spordisaal. Majutuse organiseerisin meie laskesportlastele juba varakult samas hotellis, mis eelmine aastagi- Valkeakoskis.

Seekord oli laskesportlasi Eestist sõitnud Arvi Tiinuse 21. memoriaalvõistlusele võistlema 12. Peamiselt koosnes meie laskekoondis liikuva märgi laskesportlastest, kes siis lasid kaasa ka õhupüstoli laskevõistlusel.

Meie võistlejate hulgas oli ka kaks noorlaskurit: Anna Mugu ja Mari Mugu, kes võistlesid õhupüssi laskmises toelt.


Võistlesid meie noorlaskurid seejuures väga tublilt ja võitsid oma vanuseklassides ka esikohad.

Esimene välisvõistlus meie noorte laskesportlaste Anna ja Mari Mugu poolt ja kohe täistabamus ning esikohad oma vanuseklassides!


Eesti võistkonnas võistlesid:

1. Arles Taal õhupüstol M/ SK Haapsalu
liikuv märk nj+ sj
2. Toomas Hallik õhupüstol M45/ MäLK
liikuv märk nj+ sj
3. Jaanus Mugu liikuv märk nj+ sj M/ MäLK
4. Anna Mugu õhupüss (toelt) 11-14A/ MäLK
5. Mari Mugu õhupüss (toelt) 8 IT/ MäLK
6. Tõives Raudsaar liikuv märk nj+ sj M60/ Elva LSK
7. Elmet Orasson õhupüstol M/ MäLK
liikuv märk nj+ sj
8. Hannes Kruus liikuv märk nj+ sj M50/ MäLK
9. Endi Tõnisma liikuv märk nj+ sj M50/ MäLK
õhupüstol
10. Alar Heinsaar liikuv märk nj+ sj M45/ MäLK
11. Indrek Kaarna liikuv märk nj+ sj M/ Elva LSK
12. Hillar Loot liikuv märk nj+ sj M45/ Elva LSK
Soome laskevõistluste korraldajad on alati tasemel igas mõttes.

Võistluse stardinimekirjad saadetakse võistlejatele kindlasti tähtaegselt st vähemalt nädal enne võistluse toimumist.

Nii ka seekord.


Võistluspaik Toijala Yhteiskoulu koolimajas oli ette valmistatud võistluse korraldajate TUA poolt igati heal tasemel.

Laskekohti oli laskesportlastele tublisti rohkem üles pandud koolimaja spordisaali, kui üldse võistlejaid kohale tuligi.

Peale laupäevast laskevõistlust sõitsime Valkekoskisse hotelli. Kõigepealt meie laskurite tubadesse registreerimine ja siis järgnes hotelli sauna külastus ning peale saunatamist järgnes õhtusöök hotelli restoranis.

Pakutav toitude valik restoranis oli hea ja avastamisrõõmu ning maitseelamusi jagus igaühele.

Toit maitsev ja teenendus kiire. Rohkemat tahta oleks olnud lausa patt.

Nii hotelli restorani kohta kohe kindlasti öelda ei saa - "Sõin ja jõin seal minagi, ei saand suhu midagi"

Õnneks oli pühapäevane hommikusöök hotellis sellel aastal võimalik kella 08.00 alates. See võimaldas meil planeeritust varem ka võistluspaika sõita.

Nüüd veel võistlusest endast.

Õhupüssi ja õhupüstoli laskevõistlusel kasutati tavalisi pabermärke.

Liikuva märgi laskevõistlusel kasutati kahte Megalink elektroonilise süsteemiga laskeseadeldist.


Sellel aastal kujunes liikuva märgi laskevõistlus analoogselt eelmise aasta võistlusega tulemuste poolest kõrgetasemeliseks.


Võistlustulemustest on ka hästi näha, et parimad tulemused lasid välja liikuva märgi võistlusel Soome koondise laskesportlased.

Kui suures mahus Soome koondise liikuva märgi laskesportlased trenni teevad on eraldi blogi peatükki juba väärt teema.

Aimu nende noorte meeste tegemistest laskespordis saate ise vaadata nende blogist.


Meie liikuva märgi laskurite, kui hobilaskurite tulemused vastasid nii mõnelgi määral ootustele. Kuigi midagi jäi nagu ka hinge kripeldama- a`la et kõik ei tulnud just võistlusel nii välja kui lootsime.

Tõusvas joones võistles meie liikuva märgi laskesportlane Endi Tõnisma, kelle võistlustulemused paranesid pea iga seeriaga.


Arles Taal lasi õhupüstoli võistlusel välja tulemuseks 556 punkti ja saavustas selle tulemusega 5. koha.

Liikuva märgi laskevõistlusel õnnestus siinsete kirjaridade autoril tuua koju paar auhinnakarikat M50 võistlusklassis.

Peab tunnistama, et Soome liikuva märgi veteranlaskurite tulemuste tase on üllatavalt kõrge ja meil on veel palju pingutamist treeningutel, et nende tulemusteni üldse jõuda.


Liikuva märgi võistlusel said M50 vanuseklassi ja sellest vanemad laskurid kaasa võistelda ka pühapäevasel päeval meeste (nooremad kui 45. aastased laskurid) liikuva märgi võistlusel.

Kasutasime seda meeldivat võimalust lasta Megalink elektroonilisse märklehte heal meelel, sest sellist võimalust ei avane meie laskuritele just väga sageli.


21. Arvi Tiinuse memoriaalvõistlusel võib lugeda meie laskesportlaste esinemise kordaläinuks.

Saime kuhjaga uusi kogemusi elektroonilisse märki laskmisel ja sellega valmistume ka paremini järgmiseks nädalavahetuseks Vierumäel SVA Sügisvõistluseks kus on samuti kasutusel elektroonilised märgid.


Võistluse tulemused leate siit ja pildid MäLK kodulehelt.

Eesti võistkonna sõit 21. Arvi Tiinuse mälestusvõistlusele sai teoks tänu KL MäLK rahalisele toele.





14. oktoober 2013

Männiku Sügis (10RT, AP)

Oktoobrikuu alguses viisime (KL MäLK) teist aastat järjest läbi õhkrelvadest laskmise võistluse Männiku Sügis KL Männiku lasketiirus.

Lasime võistlusel liikuva märki, metsist ja põtra ning ka õhupüstoli laskevõistlust.


Männiku Sügise nimelise võistlusega alustasime ettevalmistust novembrikuu kaheks õhkrelvade võistluseks Soomes, kus kavas ka sealhulgas õhupüstoli, õhupüssi ja liikuva märgi võistulaskmine.

Kes võistlejatest soovis sai liikuva märgi laskevõistlusel teha mitu starti.

Tegu siis antud juhul isegi mingil moel trendiga liikuva märgi laskevõistlustel, kui vaatame sama laskeala võistluste läbiviimist Rootsis, Ukrainas ja Venemaal.

Sellel aastal õhkrelvadest laskmise hooajal oli meil tegu alles teise õhkrelvadest laskmise liikuva märgi võistlusega ja ootused tulemuste suhtes ei olnud väga kõrgele seatud.

Võttes arvesse eelmistel aastatel samal ajal liikuvas märgis välja lastud võistlustulemusi siis saame tõdeda, et sellel sügisel alustasime juba paremate võistlustulemustega hooaega.

Stardipositsioonid ja ootused võistlustulemuste osas on praegu meie liikuva märgi laskesportlastel sügis- talvist võistlushooaega silmas pidades head.

Männiku Sügis võistlustulemustest.

Õhupüstoli laskevõistluse võitis Neeme Pajusaar 570 punktiga.

Metsise laskevõistluse õhupüssist võitis Toomas Hallik 190 punktiga ja põdralaskmise võistluse võitis samuti Toomas 185 punktiga.

Toomas Hallik (KL MäLK)
Walther LG400 Alutec Running Target
Metsiselaskmise võistlusel õhupüssist võistles väga tublilt Anna Mugu (s.a 2002).

Anna Mugu lasi toelt välja parima tulemusena 192 punkti tehes seejuures kaks starti. 192 punktiga püstitas Anna ka isikliku rekordi metsiselaskmises.

Liikuva märgi ja kõik Männiku Sügis õhkrelvade võistluse tulemused on nähtavad siit.


Järgmistel kolmel nädalavahetustel jätkame KL Männiku lasketiirus liikuva märgi lasketreeningutega ja õhkrelvadest võistluste läbiviimist.

Treeningutel on eesmärgiks liikuva märgi laskmisel lasketehnika parandamine, teiseks eesmärgiks on tõsta veelgi lasketreeningute mahtu ja kolmandaks tegeleb iga laskesportlane iseseisvalt ka füüsilise ettevalmistusega.

Peamiseks eesmärgiks on meie liikuva märgi (KL MäLK) laskesportlased viia oma lasketulemuste poolest stabiilse I spordijärgu tulemuste tasemele ehk siis 530 punktini ja sellelt tasemelt veelgi edasi pürgida.

Selline eesmärk on meie jaoks praegu realistlik ja kooskõlas meie liikuva märgi laskurite võimalustega. Näis siis kuidas läheb.

Meil pole kaugeltki niipalju võimalusi, kui näiteks meie põhjanaabritest liikuva märgi laskesportlastel (koondise tasemel), kus üks liikuva märgi laskur laseb näiteks sügis- talvisel perioodil 30 000 ja rohkem lasku õhupüssist ning 300 lasku või rohkem lasku päevas 4...5 päeval nädalas+ kuiv trenn+ füüsiline ettevalmistus jõusaalis, ujulas, jooksurajal.

Uuem info näiteks liikuva märgi maailma tipptasemel treenivatest tippsportlastest räägib juba 40 000 lasust õhkrelvast sügis- talvisel treeningperioodil.

Meie laskmine kodumail põhineb rohkem nn kuival trennil ja mõttetööl lasketehnika parandamisel elik siis rohkem teadmistepõhine lasketreening. Nii on see juba mõnda aega olnud ja jääb veel pikaks ajaks.

Andekusest spordis.

Võime siinjuures väita, et üks laskur on andekam kui teine.

Tegelikult on aga nii, et andekus sportlase juures väljendub tahtes/ suutlikuses trenni teha ja lasketreeninguid läbi viia.

Soome odaviskaja Seppo Räty on öeldnud andekuse kohta:
"Andekus on see, kui palju jõutakse trenni teha"
On kindlaks tehtud, et iga inimene, kes suudab teha mingil alal vähemalt 10 000 tunni (mõnel spordialal ka 20 000 tundi) jagu treeninguid saavutab vastaval alal tippsportlase taseme. Selle kohta saate lisa lugeda soomekeelsest artiklist ajalehest Keskisuomalainen.

Nii et jätkame rahulikult lasketreeningute läbiviimist omas tempos ja kindla eesmärgiga, millest eespool ka juttu oli.