Männiku Sügis (10RT, AP)

Oktoobrikuu alguses viisime (KL MäLK) teist aastat järjest läbi õhkrelvadest laskmise võistluse Männiku Sügis KL Männiku lasketiirus.

Lasime võistlusel liikuva märki, metsist ja põtra ning ka õhupüstoli laskevõistlust.

Männiku Sügise nimelise võistlusega alustasime ettevalmistust novembrikuu kaheks õhkrelvade võistluseks Soomes, kus kavas ka sealhulgas õhupüstoli, õhupüssi ja liikuva märgi võistulaskmine.

Kes võistlejatest soovis sai liikuva märgi laskevõistlusel teha mitu starti.

Tegu siis antud juhul isegi mingil moel trendiga liikuva märgi laskevõistlustel, kui vaatame sama laskeala võistluste läbiviimist Rootsis, Ukrainas ja Venemaal.

Sellel aastal õhkrelvadest laskmise hooajal oli meil tegu alles teise õhkrelvadest laskmise liikuva märgi võistlusega ja ootused tulemuste suhtes ei olnud väga kõrgele seatud.

Võttes arvesse eelmistel aastatel samal ajal liikuvas märgis välja lastud võistlustulemusi siis saame tõdeda, et sellel sügisel alustasime juba paremate võistlustulemustega hooaega.

Stardipositsioonid ja ootused võistlustulemuste osas on praegu meie liikuva märgi laskesportlastel sügis- talvist võistlushooaega silmas pidades head.

Männiku Sügis võistlustulemustest.

Õhupüstoli laskevõistluse võitis Neeme Pajusaar 570 punktiga.

Metsise laskevõistluse õhupüssist võitis Toomas Hallik 190 punktiga ja põdralaskmise võistluse võitis samuti Toomas 185 punktiga.

Toomas Hallik (KL MäLK)
Walther LG400 Alutec Running Target

Metsiselaskmise võistlusel õhupüssist võistles väga tublilt Anna Mugu (s.a 2002).

Anna Mugu lasi toelt välja parima tulemusena 192 punkti tehes seejuures kaks starti. 192 punktiga püstitas Anna ka isikliku rekordi metsiselaskmises.

Liikuva märgi ja kõik Männiku Sügis õhkrelvade võistluse tulemused on nähtavad siit.


Järgmistel kolmel nädalavahetustel jätkame KL Männiku lasketiirus liikuva märgi lasketreeningutega ja õhkrelvadest võistluste läbiviimist.

Treeningutel on eesmärgiks liikuva märgi laskmisel lasketehnika parandamine, teiseks eesmärgiks on tõsta veelgi lasketreeningute mahtu ja kolmandaks tegeleb iga laskesportlane iseseisvalt ka füüsilise ettevalmistusega.

Peamiseks eesmärgiks on meie liikuva märgi (KL MäLK) laskesportlased viia oma lasketulemuste poolest stabiilse I spordijärgu tulemuste tasemele ehk siis 530 punktini ja sellelt tasemelt veelgi edasi pürgida.

Selline eesmärk on meie jaoks praegu realistlik ja kooskõlas meie liikuva märgi laskurite võimalustega. Näis siis kuidas läheb.

Meil pole kaugeltki niipalju võimalusi, kui näiteks meie põhjanaabritest liikuva märgi laskesportlastel (koondise tasemel), kus üks liikuva märgi laskur laseb näiteks sügis- talvisel perioodil 30 000 ja rohkem lasku õhupüssist ning 300 lasku või rohkem lasku päevas 4...5 päeval nädalas+ kuiv trenn+ füüsiline ettevalmistus jõusaalis, ujulas, jooksurajal.

Uuem info näiteks liikuva märgi maailma tipptasemel treenivatest tippsportlastest räägib juba 40 000 lasust õhkrelvast sügis- talvisel treeningperioodil.

Meie laskmine kodumail põhineb rohkem nn kuival trennil ja mõttetööl lasketehnika parandamisel elik siis rohkem teadmistepõhine lasketreening. Nii on see juba mõnda aega olnud ja jääb veel pikaks ajaks.

Andekusest spordis.

Võime siinjuures väita, et üks laskur on andekam kui teine.

Tegelikult on aga nii, et andekus sportlase juures väljendub tahtes/ suutlikuses trenni teha ja lasketreeninguid läbi viia.

Soome odaviskaja Seppo Räty on öeldnud andekuse kohta:

"Andekus on see, kui palju jõutakse trenni teha"

On kindlaks tehtud, et iga inimene, kes suudab teha mingil alal vähemalt 10 000 tunni (mõnel spordialal ka 20 000 tundi) jagu treeninguid saavutab vastaval alal tippsportlase taseme. Selle kohta saate lisa lugeda soomekeelsest artiklist ajalehest Keskisuomalainen.

Nii et jätkame rahulikult lasketreeningute läbiviimist omas tempos ja kindla eesmärgiga, millest eespool ka juttu oli.