Voipalaa kunstikeskuse külastus asukohaga Sääksmäki, Valkeakoski.
Pääs kunstikeskusesse on muuseumikaardiga tasuta. Autodele palju tasuta parkimiskohti.
Koha ajaloost.
Nime Voipaala mainis esmakordselt paavst Benedictus XII 1340. aastal.Kirjas oli nimeliselt mainitud 25 Sääksmäki talupoega, kellest vähemalt kuus olid pärit Voipaala külast.
Voipaala mõisal on ajaloo jooksul olnud mitmeid omanikke ja omandusõigus on enamasti päritud naiste kaudu.
Kohalikud külad said mõisaks liidetud 16. ja 17. sajandi vahetusel.
Hiljem eraldati Voipaala ja Rapola pärimisvaidluste tõttu omaette mõisateks.
Mõis saavutas oma tõelise hiilguse Gripenbergide perekonna omanduses 18. sajandi lõpupoole.
Gripenbergide perekonna ajal läbis mõis palju edumeelseid katsetusi põllumajanduse, tööstuse ja hariduse valdkonnas.
Riiklikult oluline hiilguse periood on seotud Häme rügemendi peakorteri, Soome esimese suhkruvabriku, Soome esimese keskkooli, tsaari külaskäiguga Voipaalasse, uute hoonete ja haruldase barokkstiilis aiaga.
Voipaala mõisa peahoone asub vanadel vundamentidel, kus kunagi asus Soome suurim puitloss.
Gripenbergi ajastust pärit neljakorruseline hoone lammutati ja Nervanderid lasid selle asemele ehitada kahekorruselise maja. See põles maha 1908. aastal ja praegune juugendstiilis hoone ehitati selle asemele 1912. aastal.
Viimane mõisakompleksi eraomanik oli skulptor Elias Ilkka.
Skulptori lapsed aga ei olnud mõisas põllumajanduse arendamisest enam huvitatud ja seepärast likvideeriti karjapidamine ja lasti lahti teenijaskond ning anti põllu ja metsamaad rendile.
Voipaala mõis on ka üks Soome kuulsamaid kummitusmõisaid.
Voipaala kummitustest on väidetavalt räägitud juba 20. sajandi algusest peale.
Mõisa ajalugu ja kõik pildid on nähtavad eraldi piltide kataloogis.
Mõisa kronoloogiline ajalugu ühel seinal.
Mõisa kompleksi kuuluv suur laudahoone.
Muinasaegse linnusmäele viiva jalgtee alguses olevad puuskulptuurid.
Sääksmäe kirik ja kabel.
Soome vabaduse eest võidelnud sõjameeste mälestusmärk.
