Rumeenia ringreisi ajal sain näha Transilvaania kauneid sügisvärvides mägiseid maastike, tihedad metsaalasid, UNESCO maailmapärandi kaitse all olevaid keskaegsed kindlus- kirikuid.
Saksa kultuuripärand on Rumeenias ilmne ja oli näha kõikjal kogu reisi vältel: keskaegsed külad, linnad ja kindlus- kirikud on uskumatult puhtad, hoolitsetud ja heas korras.
Reis sihtkohtade hulka kuulusid näiteks Sibiu, Karpaatide pärl Sinaia, Pelesi loss ja Dracula loss Branis.
Teiste vaatamisväärsuste hulka kuulusid: Sighisoara, vürst Vlad III – tuntud ka kui Dracula – sünnikoht, lõunasöök võluvates Viscri ja Sashizi külades ning muljetavaldav Turda soolakaevandus.
Teekond algas Bukarestist, mille linnapilt on segu stiilsetest butiikidest ja kohvikutest, sotsialismiajastu betoonkolossidest ja uhketest uusromantilistest hoonetest ajast, mil linna kutsuti „Ida-Pariisiks“.
Rumeenia pealinnas ootas meid ainulaadne kogemus: ekskursioon Ceausescu hiiglaslikus parlamendihoones milline on suuruselt teine Pentagoni järel.
Teekonnal ööbisime heades kolme või neljatärni hotellides, reisisime mugavates ja moodsates bussides ning nautisime reisi eineid mida sõime peamiselt kohalikes restoranides.
Helsingist Bukaresti käis lendamine seekord vahemaandumistega ja lennuki vahetusega Riias.
Ühelt lennult teisele ümberistumine Riia lennujaamas ei võtnud palju aega (1h ja tagasilennul 2h).
Lennufirmaks Air Baltic ja lennukiks Airbus A220- 300.
Pildil on kogu reisi jooksul nähtutest lossidest üks ilusamaid Pelesi loss, Transilvaanias mäestikus.
Rumeenia (rumeenia keeles România) on riik Kagu-Euroopas.
Riik piirneb Ukraina, Moldova, Bulgaaria, Serbia ja Ungariga.
Rumeenial on ka Musta mere ääres rannajoon.
Riigi pealinn on Bukarest. Selle topograafiat domineerivad Karpaadid ja Doonau vesikond.
Rumeenia on oma nime saanud Rooma impeeriumi järgi.
Keskajal oli see jagatud Valahhia, Moldaavia ja Transilvaania vürstiriikideks.
Riiki on valitsenud Osmanite ja Habsburgide impeerium.
Pärast Teist maailmasõda sai Rumeeniast kommunistlik vabariik, mida juhtisid Gheorghe Gheorghiu-Dej ja Nicolae Ceaușescu kokku 40 aastat aastatel 1945–1989.
Pärast ülestõusu, mis Ceaușescu kukutas on riigist saanud mitmeparteiline demokraatlik riik. Rumeenia on NATO ja Euroopa Liidu liige.
Rumeenia on üks vaesemaid riike Euroopa Liidus ning selle probleemide hulka kuuluvad korruptsioon, inflatsioon ja aegunud põllumajandus.
Economist Intelligence Uniti 2025. aastal avaldatud demokraatiaindeks määratles Rumeeniat kui hübriidi demokraatliku ja autoritaarse riigi vahel.
Rumeenia arvudes:
President: Nicușor Dan
Peaminister: Ilie Bolojan
Pindala: 238 391 km²SKP: 11 600 USD elaniku kohta, 254 200 miljonit USD riigi kohta.
Majandusstruktuur: põllumajandus 12,2%, tööstus 37,6%, teenendus 50,2%
Iseseisvus Ottomani impeeriumist: 9. mai 1877. aasta
Viited reisipiltidele. Kataloogides on lisatud selgitavad tekstid sihtkohtade kohta.
Bukarest, Nicolae Ceaușescu palee, linna vaated
Bruckenthal kunstimuuseum. Sibiu
Mesindustalu külastus. Saschiz
Sibieli külas õhtusöök. Sibieli
Klooster, kirik ja linna vaated. Alba lulia
Teepealne köögiviljade müük. Transilvaania
Sighisoara vanalinn. Sighisoara
Veinitööstuse Villa Vinea külastus ja õhtusöök. Mica
Keraamikakoja külastus ja ajalooline kirik. Viscri küla
Moositalu külastus. Viscri küla
Suurbritannia kuningas Charles III maja. Viscri küla
Viscri linnus- kirik (UNESCO) ja pilte külast. Viscri
Brasovi linna ajalooline kirik (remondis) ja kalmistu. Brasov
Suveniiride turg ja mõned pildid Brani linnast. Brani linn
Kuningas Karol I suveloss Peles. Sinaia
Lõunasöök ja restoranis avatud maalinäitus. Alba lulia
Marriott hotell ja õhtusöök hotelli restoranis. Sibiu
1. reisipäev. Helsingi - Riia - Bukarest.
Hommikul võttis lennuk kursi esialgu Riiga ja sealt edasi juba peale ümberistumist Rumeenia pealinna Bukaresti poole, mida oma elegantse prantsuse stiilis arhitektuuri tõttu maailmasõdadevahelisel ajal kutsuti „Ida Pariisiks“.
Riia lennujaamas.
Teise maailmasõja pommitamised ja 1940. ja 1977. aasta maavärinad hävitasid palju kauneid 19. sajandi hooneid, mis on asendatud nõukogudeaegsete hoonetega.
Bukarestis elab kaks miljonit inimest ja see on riigi suurim linn.
Bukarest oli ka Valahhia vürstiriigi pealinn kuni 1862. aastani, mil Valahhia ja Moldaavia ühendati ühise valitseja alla, mis viis järgnevatel aastatel Rumeenia riigi loomiseni.
1989. aasta revolutsioon jõudis samuti Bukaresti.
Asusime linna avastama. Möödusime Vaba Pressi Majast, kus asub enamiku ajalehtede peakortereid.
Hoone on õpikunäide sotsialistliku realismi suurejoonelisest arhitektuuristiilist.
Jätkasime teed Triumfikaare poole, mis ehitati Pariisi mudeli järgi ja 1918. aasta mälestuseks mil Transilvaania liideti Rumeeniaga.
Nägime Võidu väljakut, mis on üks linna kesksemaid väljakuid ja kus asub Riiginõukogu. Seda hoonet ei tohiks aga segi ajada Ceausescu hiiglasliku parlamendihoonega.
Külastasime ka Revolutsiooni väljakut, kus asub mitu olulist ajaloolist hoonet: endine kuningapalee, kus nüüd asuvad kunstimuuseum, ülikooli raamatukogu, Rumeenia Athenaeum ja endine keskkomitee.
Sõitsime osa teest mööda Võidu puiesteed, mis on olnud linna peamine läbipääs üle 300 aasta.
Varem asusid sellel tänaval paljudele aadliperekondadele kuulunud villad, kuid nüüd ääristavad seda teed Gucci, Armani ja Rolexi kaubamärgid.
Linnatuur lõpeb meie kesklinna hotellis.
Pärast tubadesse sisseregistreerimist suundume ajaloolisse keskusesse, kus sööme õhtust mõnusas restoranis.
Olgu siinkohal ära toodud Rumeenias kütuse hindade info. Eurodes maksab autokütus 2 EUR/l.
2. reisipäev. Bukarest – Sibiu. Parlamendihoone ja saabumine Sibiusse.
Meie esimeseks sihtkohaks on täna groteskne parlamendihoone, maailma suuruselt teine administratiivhoone – suurim on vaid Pentagon, USA kaitseministeeriumi hoone.
Suur osa Bukaresti vanalinnast puhastati hoone ehitamiseks: buldooserite poolt lammutati üle 22 kiriku, kuus sünagoogi ja umbes 30 000 korterit.
Ceausescu monumentaalne ehitusprojekt algas 1984. aastal ja oli peaaegu valmis 1989. aastaks, mil ta kukutati. Hoone pindala on 340 000 m2, sellel on 12 korrust ja 1100 tuba.
Plaani kohaselt oleksid hoones asunud parlament ja teised haldusasutused, samuti Ceausescu eramaja.
Hoone eesmärk oli tutvustada ka Rumeenia loodusvarasid, seega on ehitusmaterjalid peamiselt kohalikud.
Hinnanguliselt kasutati hoones muu hulgas umbes miljon kuupmeetrit Transilvaania marmorit.
Vaade Parlamedihoone suurde teatrisaali kuhu mahub 600 külastajat.
Laelühter kaalub selles saalis 5. tonni ja selle hooldamiseks on laes lift.
Peale Parlamendhoones giidiga ringkäiku oli aeg lahkuda Rumeenia pealinnast ja sõita reisibussiga mööda kaunist marsruuti Sibiusse, mis on üks Rumeenia tähtsamaid linnu.
Peatusime Sibius kaks ööd. Päeva lõpus nautisime õhtusööki hotelli restoranis.
3. reisipäev. Sibiu – Hamba – Sibiel – Sibiu. Linnaekskursioon ja vaba aeg.
Vaatamata oma suhteliselt väikesele suurusele – umbes 150 000 elanikku – on Sibiu Rumeenia kultuurielu lipulaev. Linn nimetati 2007. aastal Euroopa kultuuripealinnaks.
Sibius on kolm teatrit, filharmooniaorkester ning mitu head muuseumi ja festivali.
Huvi kultuuri ja hariduse vastu pole midagi uut: Rumeenia esimene kool, haigla ja apteek asutati Sibius sadu aastaid tagasi.
Tegime jalutuskäigu linnas ja tutvusime selle keskaegse linnaga, mille asutasid saksa immigrandid 12. sajandi lõpus.
Transilvaania saksid, nagu neid kutsuti, olid saksakeelsete immigrantide segarühm kes saabusid piirkonda 12. ja 13. sajandil.
Kutse tuli Ungari valitsejatelt, kes tahtsid Transilvaaniat asustada immigrantidega ja seeläbi luua omamoodi turvatsooni potentsiaalsete sissetungijate vastu.
Immigrandid tahtsid säilitada oma kultuuriväärtusi ja keeldusid kohaliku elanikkonnaga assimileerumast.
Nad rääkisid ja räägivad siiani saksa keelt ning moodustasid Rumeenias suure saksa vähemuse kuni Teise maailmasõjani.
Pärast Teist maailmasõda küüditati või koliti enamik Saksa elanikke omal algatusel Austriasse, Saksamaale või Ameerika Ühendriikidesse.
Alustasime oma ringkäiku Suurelt väljakult, mis on oma nimele auväärne: 93 x 142 m.
Väljakul asub mitu tähelepanuväärset hoonet, näiteks Bruckenthali muuseum kus asub riigi parim 16. ja 17. sajandi kunstikogu, katoliku kirik ja raekoja torn.
Jätkasime oma teekonda linna teisele olulisele väljakule, Väikesele väljakule.
Teel jalutasime üle Valetajate silla (pildil).
Räägitakse, et sild sai oma nime lähedal tegutsenud kaupmeeste järgi, kes püüdsid oma kaupa iga hinna eest müüa.
Ülejäänud päev oli vaba Sibiu iseseisvaks avastamiseks.
Huvilised said lisatasu eest osaleda ekskursioonil kohalikku mesilasse kus kuulsime toodetest milliseid saab valmistada muuhulgas mesilasvahast.
Mesindustalu külastus.
Mesinik oli jutukas mees. Alustas ta oma mesiniku karjääri 1997. aastal ühe mesilasperega.
Enne 1997. aastat käis mesindustalu peremees õppimas Saksamaa kõrgkoolis ja siis pöördus tagasi oma kodukohta, kus ta siiani mesinikuna tegutseb.
Kunagist mesindusinventari näete järgmisel pildil.
Mesinik peab oma ettevõttes 300 mesilaste peret.
Kõrghooajal palkab mesinik abilisteks kohalikke küla inimesi.
Mesilaste pered on ära jagatud lähedal asuva 6...7 küla vahel vastavalt korjemaale.
Mesilastalu toodang müüakse kas laatadel või siis poodides.
Ekskursioon mesilasse sisaldas ka õhtusööki, millist nautisime lähedal asuvas Sibieli küla restoranis.
Söögiks pakutakuti Rumeenia hõrgutavaid roogasid ja kohalikku brändit.
Pärast õhtusööki naasime hotelli.
4. reisipäev. Sibiu – Alba Iulia – Turda – Sighisoara. Habsburgi kindlus ja Turdani soolakaevandus
Täna suundusime reisile Alba Iuliasse, mis asub Sibiust läänes ja on rumeenlastele eriti oluline linn kuna just seal kuulutati Transilvaania 1599. aastal ja uuesti 1918. aastal Rumeenia osaks.
Alba Iulia oli muidugi tuntud juba varem ning tal oli eriti oluline positsioon Daakia kuningriigi pealinnana ning hiljem, Rooma impeeriumi ajal, Daakia provintsi pealinnana.
See oli üks Rooma impeeriumi tähtsamaid piirkondi. Linnas on õigeusu katedraal ja Rooma-Katoliku katedraal, mis on Rumeenia vanim säilinud katedraal.
Alba Iulia peamine vaatamisväärsus on aga Habsburgide tsitadell, tuntud ka kui Alba Carolina tsitadell.
See ehitati algselt 13. sajandil ja on oma baroksete nikerduste ja figuuridega väga uhke.
Tsitadell näeb endiselt samasugune välja nagu 18. sajandi esimesel poolel, kui Habsburgid selle valmis ehitasid.
Teekond jätkub nüüd Turdasse ehk piirkonna muljetavaldavatesse soolakaevandustesse, mis on soola tootnud alates 13. sajandist.
Teel peatusime, et uudistada kohaliku mustlase köögivilja müügikohta.
Et sellest müügikohast pilti teha käis enne meie kohalik giid selleks müüjalt luba küsimas.
Turda soolakaevandus.
Tänapäeval on Turda soolakaevanduse avarad maa-alused käigud muudetud põnevaks muuseumiks.
Järgmisel pildil on näha, kuidas me jalutasime mööda laudteed milline asus kaevanduse peasaalis lae all.
Laudtee alla jäi 120. meetrit tühjust....
"Sukeldume" maa alla ja vaatame lähemalt, kuidas siin sajandeid soola kaevandatud on.
Enne kui jätkame teekonda Sighisoara poole kuhu jõuame õhtul sööme Turda linna ühes restoranis kohalikus stiilis lõunat.
Videod Turda soolakaevandusest. Ülevaatlik video soolakaevanduse keskmiselt tasandilt filmituna.
Soolakaevanduse lifti lühivideo. Nii see lift sõidab automaatsel reziimil üles- alla.
Kaks videot soolakaevanduse kõige madalam tasandil asuvast järvest kus saab paadiga sõita.
Sellele tasandile viib ja toob üles tagasi samuti lift. Ajapuudusel jäi mul järv vaatamata.
Turda soolakaevanduses liftiga alumiselt tasandilt üles tagasi sõitmine. 13. korrust ülespoole.
Turda vanalinnast video bussi aknast filmituna.
5. reisipäev. Sighisoara. Sighisoara linnaekskursioon ja ekskursioon veinitehasesse koos veinide degusteerimise ja õhtusöögiga.
Sõnast "maaliline" ei piisa Sighisoara kirjeldamiseks. See on uskumatult hästi säilinud keskaegne linn, kus väikesed mudakrohviga kaetud majad looklevatel munakivitänavatel diagonaalselt üksteise vastu toetuvad.
Külastasime Mäekirikut, kuhu pääseb mööda pikka kaetud treppi.
Hauakividel võib siiani näha palju saksa nimesid. Sighisoara oli traditsiooniliselt käsitöölinn, kus hiilgeajal oli kuni 15 käsitöökoda.
Paljud linna elanikud olid Transilvaania saksid.
Vlad III ise – hüüdnimedega Dracula ja Tepes („Teibasse lööja“) – sündis UNESCO kaitse all oleva kindluse majas. Sighisoara kindlus moodustab müüriga ümbritsetud vanalinna.
See on üks kohtadest, mida oma linnajalutuskäigul näeme. Valahhia vürst elas aastatel 1431–1477.
Ta võitles kõvasti Valahhia kaitsmiseks Osmanite vastu. Kuulujutud vürsti jõhkrusest levisid laialdaselt ja need olid kindlasti värvikamad kui ta lugu jutustas.
Nagu tema hüüdnimi viitab, meeldis talle oma vaenlasi pikkade teivaste otsa läbi torgata.
Tuhandemehelise Osmanite armee vastu suunatud ootamatus rünnakus lõi Vlad III peaaegu kõik läbi, jättes läbistatud lahinguväljale nagu makaaber mets.
1462. aastal ületas Vlad III oma vägedega Doonau ja tungis Bulgaariasse. Seal olevat ta tapnud üle 23 000 osmani, mehi ja naisi, vanu ja noori.
Iiri autori Bram Stokeri loodud ja kogu maailmas tuntud Dracula tegelaskuju on selgelt Vlad III mõjutustega.
Stoker ühendas endaga Rumeenia folkloori üleloomulike olendite strigade jooni, kes lendavad öösel magavate inimeste juurde ja piinavad neid une ajal.
Lisage pimedad Kesk-Euroopa metsad, dramaatilised kaljud, mahajäetud lossid ja väikesed keskaegsed külad ja täiuslik vampiiriromaan ongi sündinud!
Kindluses on ka kellatorn. Torn oli algselt raekoda, mis ehitati 1280. aastal. Rohkem kui kahe meetri paksuse müüri sees on kuulus 17. sajandi kell, mis on kaunistatud 80 cm kõrguste puidust figuuridega.
Pärast linnaekskursiooni on aega oma seiklusteks, kui te just ei soovi liituda lisaekskursiooniga ühte piirkonna parimasse veinitehasesse.
Pärastlõunal sõitsime bussiga 40 km põhja poole Targu Muresist lõunas asuvatesse suurtesse viinamarjaistandustesse.
Rumeenias on veini toodetud palju kauem kui traditsioonilistes veiniriikides nagu Prantsusmaa ja Itaalia.
Arheoloogiliste leidude põhjal hinnatakse, et piirkonnas on veini kasvatatud üle 6000 aasta ja isegi tänapäeval on Rumeenia üks Euroopa suurimaid veinitootjaid.
Veinitööstus toodab nii punast kui ka valget veini nii laialdaselt tuntud kui ka kohalikest viinamarjasortidest.
Külastame ühte piirkonna parimat veinitehast. Teeme giidiga ekskursiooni ja degusteerime maja veine.
Pärast ekskursiooni on meil veinitehases hoolikalt valmistatud õhtusöök milleks oli ungari rahvuroog guljašš (gulyás).
Kokk oli vist armunud. Pakutud guljašš oli ikka päris soolane... aga väga maitsev.
Supp oli aga traditsiooniliselt valmistatud rohke sealiha ja suitsulihaga.
Veiniteema lõpetuseks võib nentida tõsiasja, et veinide müük on veinitööstuse kohaliku töötaja sõnul väga palju vähenenud. Iniesed ei tarbi enam kaasajal nii palju veine kui tegid seda enne.
Nüüdsel ajal toodab antud veinitööstus veine põhiliselt lattu, et pärast oma toodangule turul müügiks pakkuda.
Sighisoarasse naaseme alles õhtu lõpus.
6. reisipäev. Sighisoara – Saschiz – Viscri – Brasov. Savitöökoja külastus, Viscri maaelu idüll.
On aeg jätta Sighisoaraga hüvasti ja suunduda lõunasse läbi Kesk-Transilvaania.
Marsruut läbib paljusid väikeseid külasid.
Peatume ühes neist ja tutvume piirkonna kuulsaima käsitööga – keraamikaga.
Siin on alates 18. sajandist toodetud kvaliteetset keraamikat vahetunud valitsejatele. Nüüd on tootmine rahvusvaheliste organisatsioonide toel taasalustatud.
Järgmisena sõidame Viscri külla, kus aeg näib olevat seisma jäänud.
Siin on veel üks Saksi kindlustatud kirikutest, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Külla reisibussiga sisse sõita ei saa. See on keelatud.
Kohapealsed mustlased pakuvad hobuvankri teenust, et pääseda väiksema vaevaga vaatama kindlus- kirikut.
Varem olid enamik küla elanikest sakslased, kuid alles on jäänud vaid 15–20 inimest. Nüüd on väikese küla elanikest enamik rumeenlased elik teisiti väljendudes mustlased.
Küla maju hoitakse korras Euroopa Liidult saadavate toetusrahade abil.
Külas saab vaadata Suurbritannia kuningas Charles III omanduses olevat maja kus tänasel päeval on avatud majamuuseum.
Hoovist elamukompleksi uudistamine on tasuta. Kes lähemat tutvust tahab maja ja selle hoonetega teha siis tuleb osta sissepääsuks pilet.
Hilisõhtul jõudsime Brasovi, mis asub Karpaatide jalamil Transilvaania südames.
Brasovi linna asutasid Saksa Rüütlid, kes saabusid Transilvaania kaguossa 1211. aastal Ungari kuninga kutsel.
Piirkonda tuntakse ka Burzenlandi nime all.
Rüütlid ehitasid Karpaatidesse arvukalt linnu ja losse, et mäekurudel paremini silma peal hoida.
Kui ordu hakkas piirkonnas liiga palju võimu saavutama, ajas kuningas selle 1225. aastal välja, kuid asunikud jäid.
Pärast hotelli sisseregistreerimist, kus veetsime järgmised kaks ööd, nautisime õhtusööki kohalikus restoranis.
Selle õhtusöögiga tekkis selle reisi esimene ja ainuke tõrge.
Nimelt oli kohalik reisiagent teinud vea ja broneerinud kahele grupile samaaegselt õhtusöögi samasse restorani.
Meie reisirühma giididel s.t nii kohalikul giidil kui soome giidil kulus ca 1. tund, et teemasse selgus tuua.
Kohale tuli õhtusele ajale vaatamata isegi restorani omanik ajaolusid selgitama.
Seejärel kõik aga laabus ja meile serveeriti väga maitsev kolmekäiguline õhtusöök koos jookidega.
Boonuseks pakuti magustoidu kõrvale restorani poolt tasuta kirsilikööri.
Niisiis kõik laabus, segaduse tekitanud süüdlane sai välja selgitatud ja mõlemad grupid said toidetud.
Tõsi, teine sakslastest koosnev matkagrupp pidi oma õhtusöögi sööma välisterassil ja jahedas ilmas.
7. reisipäev. Brasov – Bran – Brasov. Linnaekskursioon Brasovis, Drakula lossi külastus Branis ja õhtusöök Drakula lossis.
Alustame päeva linnakäiguga Brasovis. Brasov, mille endine saksa nimi oli Kronstadt on hästi säilinud keskaegne keskus.
Osa linnamüürist ja selle tornist on restaureeritud linna keskväljakul, Piata Sfatului'l.
Meie järgmine sihtkoht on Brasovi maamärk, Must kirik.
Suur gooti kirik on pigem hall kui must, kuid nimi pärineb aastast 1689, mil suur tulekahju hävitas ja tahmas osa kirikust.
Kirikus asub kuulsa Berliini orelimeistri Buchholzi valmistatud suur orel. Väidetavalt on see viimane Buchholzi valmistatud orel, mis on säilinud algsel kujul.
Meil oli aega kaunist linna iseseisvalt uurida, kuni pärastlõunal sõidame lähedalasuvasse Brani kus asub Brani loss, mida tuntakse kui "Dracula lossi".
Bram Stokeri romaanis elas krahv Dracula lossis kõrgel mäeharjal Transilvaanias, sügava kuristiku serval. Kirjeldus sobib Brani lossiga ideaalselt.
Mis puutub „päris“ Draculasse, Vlad III-sse, siis pole mingeid tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud mingit seost Brani lossiga.
Mõned allikad väidavad aga, et teda hoiti lossis kaks kuud vangis Ungari kuninga Matei Corvini käsul.
Müüt või mitte, Brani loss on täpselt selline nagu võiks eeldada salapärast keskaegset lossi.
Loss ehitati 14. sajandi lõpus ja hiljem toimis see piiripunktina Valahhia ja Transilvaania vahelisel kurul. 1920. aastal, pärast Rumeenia ühendamist sai lossist kuninglik residents.
Kommunistlikul ajastul saadeti kuninglik perekond riigist välja.
Kuningliku perekonna järeltulijad on aga nüüd lossi tagasi saanud ja pärast ulatuslikku restaureerimisprojekti on see avalikkusele muuseumina avatud.
Nautisime õhtusööki kuninganna Marie kaunilt sisustatud salongis, mis asub lossi aias.
Selles muljetavaldavas ajaloolises keskkonnas einestamine on väga eriline kogemus.
8. reisipäev. Brasov – Sinaia – Bukarest. Pelesi loss. Bukarest - Riia - Helsingi.
Pärast varajast hommikusööki suundusime Sinaia poole, milline linn on Karpaatide pärl ja asub mändidega ümbritsetud orus.
Sinaias asub Rumeenia esimese kuninga Karol I suvepalee Peles.
Karol I lossi külastamiseks oli meil vaja kohal olla kell 09.00 et pääseda kohe esimestena lossi imetlema. Sissepääs lossi avati kell 10.00.
Varajane saabumine lossi oli vajalik selleks, et jõuaksime Bukaresti lennujaama kella 13.00. See ka meil õnnestus.
Lossi külastajaid koguneb igal päeval sissepääsu juurde palju. Huvilisi seal jagub ja on mida vaadata.
Teeme ringkäigu palees, mille ehitamine võttis aega 39. aastat ja mis valmis alles 1914. aastal, paar kuud enne kuninga surma.
Uskumatult oskuslikult sisustatud ruume nähes ei ole ehitusele kulunud aeg enam üllatav: nikerdatud puidust laed, kullatud tuhanded detailid.
Pärast väikest iseseisvat linnas ringiuitamist sõidame Bukaresti lennujaama.
On aeg kodusesse Helsingisse tagasi pöörduda.
Kokkuvõtteks.
Rumeenia on ilus maa nii reisimiseks kui puhkamiseks.
Reisi kõik päevad olid päikesepaistelised ja soojad.
Õhutemperatuur püsis reisipäevadel +22°...+25° C vahel ja oli tuulevaikne ilm.
Ööd ja hommikud olid seevastu jahedad 0° C... +2° C ja soe jope selga panduna oli väga asjakohane.
Rumeenia teedevõrgustikust.
Sõiduteed ja kiirteed on väga hästi sõidetavad. Mägiteed on samuti korraliku asfaltkatte all.
Kiirteid ehitatakse järjest juurde ja uute kiirteede ehitust on riigis mitmetes kohtades ka näha.
Rumeenlased ja s.h mustlased on inimestena sõbralikud, abivalmid ja üldsegi mitte pealetükkivad.
Selle maa loodus on imeliselt ilus just sügisel Transilvaania piirkonnas, milline piirneb Karpaatia mäestikuga ning hõlmab suurema osa Kesk- ja Loode Rumeeniast.
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid kindlus- kirikuid on riigis vaadata 7.
Muuseumidesse, lossidesse, kindlustesse sissepääsu piletid maksavad eurodesse ümber konventeerituna 10... 20 EUR.
Kõige kallim sissepääsu pilet oligi Pelesi lossi sissepääas ja see oli 20 EUR. Selle lossi pileti hind ei olnud üldse kallis kui võtta arvesse asjaolu, mida selles lossis näha sai.
Mõnesse kirikusse pääses sisse 2 EUR eest elik sümboolse tasu eest.
Paljud kirikud ja kloostrid olid vaadata täiesti tasuta.
Soovi korral sai igaüks kirikus või kloostris sobiva summa eest raha annetuskasti panna.
Jootrahast Rumeenias ja rühmareisidel üldiselt. Polegi sellest teemast enne kirjutanud.
On sobiv Rumeenia restoranis, kohvikus 10...15% arve summast jootrahaks teenindajale jätta.
Mõneski söögikohas oli jootraha juba arvesse sisse kirjutatud. Siis eraldi maksta pole jootraha vaja.
Rühmareisidel on jootraha maksmiseks kaks võimalust. Mõlemad neist on soovituslikud.
Esimene võimalus.
Sel reisil reisirühma giid korjas igalt rühma liikmelt 30 EUR ja maksis meie eest kõik jootrahad mida ta vajalikuks pidas. Rühmas oli 28 inimest.
Meie grupi kogutud jootrahast tasuti 8. päeval osutatud giiditeenuse eest kohalikule giidile (300 EUR), kes meiega kogu aeg kaasa sõitis ja asju kohalikega ajas ning bussijuhile (300 EUR).
Meie rühma lõuna või õhtusöögi eest tasus rühma giid teenendajatele jootrahaks tavaliselt 20 EUR.
Reisi viimasel päeval esitas meie reisirühma giid meile kirjaliku raporti, kus oli näha kellele ja kui palju ta meie kogutud jootraha oli maksnud. Eelnevatel reisidel rühma giidid pole seda teinud.
Infoks, et Rumeenias on ametlik netopalk praegusel ajal 1100 EUR kuus.
Samas näiteks Albaania reisil korjati giidi poolt igalt reisirühma liikmelt 40 EUR jootrahade maksmiseks. Rühmas oli siis 30 inimest.
Albaanias on jootrahade tasumine restoranides samuti tavakohane nii kui ka Rumeenias.
Albaanis esines meile restoranis rahvatantsijate ja lauljate rühm kes seda mitte tasuta ei teinud. Sel juhul on tasu maksmine täiesti õigustatud ja asjakohane.
Rühmareisidel on kulutusi, milliseid reisi paketitasu ei hõlma.
Teine võimalus.
Suuremal osal rühmareisidel on reisirühma poolt kogutud jootrahad väiksemad.
Panustatuna 5...10 EUR giidile ja bussijuhile igalt reisirühma liikmelt. Sellegi jootraha maksmine on vaid soovituslik.
Kohalikud giidid osutavad reisirühmadele sageli oma teenust projektipõhiselt s.t freelancer- itena ja reisikorraldajalt tulu ei saa.
Üldujuhul on jootrahade tasude suurused reisiettevõtte kodulehel kenasti ära märgitud.
Rumeenia toitudest.
Süüakse palju lihatoite. See on selle riigi traditsioon. Olgu siis lihaks lamba, sea, looma või kitseliha.
Kulinaarseid elamusi restoranides saime ise kogeda reisi vältel.
Rumeenia ühistransport.
Bukaresti linnas liiguvad suht vana moega trammid.
Bussidest on Bukarestis kasutusel MB ja Solaris (trolli-)bussid. MB bussid paistsid nii üle 5. aasta vanad olevat. Oli ka MB liigendbusse liikluses näha.
Üllatas asjaolu, et Rumeenia väiksemates linnades ja isegi külades oli kasutusel uued Solaris elektribussid. Neid oli näha isegi väiksemates külades rahvast teenendamas.
Linnades domineerisid samuti kahe bussitootja bussid: MB ja Solaris. Neile lisandus mõne väiksema tootja elektribusse.
Elektribusside osakaal ühistranspordis Rumeenias oli valdavalt suur.
Mõned pildid väiksematest Rumeenia linnades sõitvatest bussidest.
Viited toimunud reisidele:
✈ 🚌 ✈ Balkani ringreis: Horvaatia, Montenegro, Kosovo, Põhja- Makedoonia, Albaania
✈ 🚌 ✈ Austria reis: Austria ja Saksamaa Alpid. Adolf Hitleri suvemaja Kotkapesa külastus.
✈ 🚌 ✈ Portugali ringreis: Lissabon, Sintra, Obidos, Fatima, Tomar, Porto
✈ 🚌 ✈ Põhja- Itaalia reis: Garda, Veneetsia, Verona, Milano, San Zeno di Montagna, Merona
✈ 🚌 ✈ Hispaania reis: Andaluusia maakond
✈ 🚌 ✈ Albaania reis: Tirana, Berat, Saranda, Butrint, Gjirokastra, Korfu, Llogara, Kruja
✈ 🚌 ✈ Austria ja Slovakkia reis: Viini linn, laevakruiis Doonau jõel, Bratislava
✈ 🚌 ✈ Itaalia reis: Emilia Romagnan ja Marchen maakonnad, San Marino, San Leo, Ravenna
