Siis otsustati koguda kokku kõik selleks ajaks säilinud raudteedel kasutatud ajaloolised esemed ja luua Rautatiemuseo elik Raudteemuuseum.
Muuseumi esimeseks varahoidjaks ja ametlikuks töötajaks valiti raamatupidaja Uno Öller aastal 1900.
Soome raudteemuuseumi kodulehega võite tutvuda siin.
Raudteemuuseum asub ise tänasel päeval Hyvinkääl, mis tähendab et sõit sinna Helsingist ei ole pikk.
Muuseumikaardiga sissepääs toimib. Pilet kui selline ei olnud ka kallis kohapeal osta.
Autoparkla on suht väike. Pühapäeva hommikul tuli autoparkla koha vabanemist isegi oodata.
Muuseumi võib jagada kahte ossa. Vanem ja uuem ehitiste osa.
Mõlemas neis asuvad vanad ja väga vanad auruvedurid ja vagunid. Auruvedureid on palju. Suht palju.
Üle ei hakanud vedureid lugema aga umbes 20 ringis või rohkem on neid vaatamiseks välja pandud.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõik vedurid ja vagunid on korralikult taastatud.
Näha on vaid üks vana vagun, mis oli teadlikult jäetud taastamata et näidata tema algset olekut.
Vaadata on keisrivagunid, presidendivagunid, dresiine ja palju muud huvitavat.
Lastele on muuseumi õuel võimalus teha sõitu väikse rongiga.
Pildid Soome Raudteemuuseumist on vaadata siit.
Mõned näited muuseumist nii kui ikka olgu siinkohal ära toodud.