Minu esmakordne Sinebrychoffi kunstimuuseumi külastus Helsingis.
Paul ja Fanny Sinebrychoffi elulood Wikipedia andmetel soome keeles.
Maja ise välispidisel vaatlusel ei luba eriti midagi loota kuigi suursugusust on siin märgata.
Kusnstimuuseumi maja tagumine pool ja Sinebrychoffi park.
Ahh jaa. Muuseumikaart töötab ka siin ja tasuta sissepääs selle omanikule garanteeritud.
Paul ja Fanny Sinebrychoff abiellusid 1883. aastal. Peal abiellumist Fanny loobus oma teatri karjäärist.
Abielupaar lapsi ei saanud ja nii kingiti kogu kunstikogu Soome riigile.
Nad keskendusid oma kunsti kogumisel 1600- 1700. aastate kunstile.
Piletimüügi saalist (järgneval pildil) sai kaasa osta temaatilist nänni laias valikus.
Kõik pildid Sinebrychoffi kunstimuuseumi külastusest on nähtavad siit.
Paul Sinebrychoffi püst.
Lühike sissejuhatus.
Nikolai Sinebrychoff lasi maja ehitada 1840- 1842. aastatel seoses õlletehase rajamisega.
Maja taha lasi Nikolai Sinebrychoff rajada inglise stiilis pargi, milline on tänase päevani säilinud kuid mitte sellises lilleilus kui ta alguses loodud oli.
Praeguse kunstimuuseumi I korrus oli planeeritud tollel ajal õlletehase kontoritöötajatele ja II korrus elamispindadeks.
1978- 1980. aastatel Soome riik ostis maja ja lasi teha sellele kaptiaalse remondi, mispeale avati maja kunstimuuseumina.
Lisaks Sinebrychoffi kogutud kunstiteostele saab kunstimuuseumis vaadata Soome rahvusgalerii vana Euroopa kunstiteoseid.
Majas sees on väga mõnus ringi jalutada, kuna ventilatsioon majas on väga hea.
Mis meid siis kunstimuuseumi majas sees ootab?
Sisenedes II korruse esimesse saali valdasid mind kahetised tunded.
Vaatame kõigepealt mõnd pilti sellest saalist ja sellest mida me seal näeme.
Me näeme tolle aja kohta suursugust luksust.
Laemaalinguid, kulda ja suurepäraseid kunstiteoseid s.h mööbel.
Kunsti algab põrandast ja lõpeb laemaalingutega.
Kui selle rikkuse keskel jalutada ja mõtiskleda... siis ma tundsin end seal... sellise olematu inimesena selle keskel.
See ilu mida seal näha on... seda pole võimalik sõnadesse panna. Seda peab kohapeal ise tundma ja tunnetama ning nägema kõigi oma meeltega.
Mind valdas suur meeleliigutus kui ma kõike seda nägin...
Tõsi, ma olen ka enne kunstimuuseumides käinud aga see ületas kõik eelnevalt kogetu.
II korruse teine saal ja vaated sealt teieni tooduna.
Laemaalingud II korruse teises saalis.
Alljärgnev maal on üks viimastest ostudest, milline Sinebrychoffi kunstimuuseum on teinud.
Info maali kohta on ülalpool pildil.
Maal II korruse teisest saalist.
Kuivõrd tõetruult andsid tol ajal 1600- 1800. aastatel kunstnikud edasi inimese ilme. See on ime.
Millised üksiaksjade väljatoomine ja viimistlus!
Samal teemal jätkates siis järgnev ikoon kuulub minu jaoks selle näituse parimate toode hulka.
Kui oleks tol ajal võimalus teha värvifoto sama kompositsooniga siis ma arvan neid kahte tööd kõrvuti vaadates ei teeks vahet kumb on foto ja kumb maalitud ikoon. Perfektne töö kunstniku poolt.
II korruse kolmas saal.
Siin on välja pandud portselan ja tolle ajastu mööbel.
Ajastule vastavat mööblit oli palju näha ka eelmistes saalides koos lisadega.
Vaade kolmandaasse saali.
Edasi liigume juba saali, kus on näha ikoone. Ikoone ei olnud palju aga üks ruum oli nende päralt.
