Paikkari Croft. Paikkarin torppa. Elias Lönnroti majamuuseum. Sammatti. 28.07.2024

Sammattis Valkjärve kaldal looduskaunis kohas asuv Paikkari talumaja on rahvuseepose Kalevala koostaja Elias Lönnroti sünnikoht. 

Elias Lönnrot sündis 1802. aastal ja veetis seal lapsepõlve Paikkaris kuni 12-aastaselt Tammisaares kooliteed alustamiseni. 

Sünnitalu on muuseumina tegutsenud 1887. aastast. 

See on sisustatud ajastupärase mööbliga, millest suurem osa kuulus Lönnrottide suguvõsale. 

Paikkari talu lahtihoidmise eest vastutab Lohja muuseum.

Elias Lönnroti eluloost ja tema eluloost leiame tihedaid kontakte Eestiga (Wikipedia.fi).

Elias Lönnrot (09. aprill 1802 Sammatti – 19. märts 1884 Sammatti) oli Soome polümaat. 

Ta oli Soome rahvuseepose Kalevala ja Kantelettare koostaja, teadlane, filosoof, muusik, luuletaja, kirjanik, ajakirjanik, keeleteadlane, leiutaja, arst ja Soome botaanika pioneer. 

Lönnrot oli soome keele reformija, mitme sõnaraamatu toimetaja ning esimese soomekeelse ajakirja väljaandja ja toimetaja. 

Ta avaldas mitmeid rahvast valgustavaid tervise- ja teadusväljaandeid. 

Lisaks tõlkis ta mitmeid hümne soome keelde. 

Soome luule ja soome keele vastu tekkis Lönnrotil huvi juba õpingute ajal. 

Pärast seda tegi ta mitmeid luulekogumisreise, kus kogus materjali muuhulgas luulelauljatelt. 

Lönnrot koostas luuletustest ühtse eepose, kuhu kirjutas ka oma luuletused. 

Oma karjääri jooksul töötas ta muuhulgas Kajaanis kreisiarstina ja Keiserliku Aleksandri Ülikooli soome keele teise professorina.

Lönnroti viimane ekspeditsioon oli Eesti- ja Liivimaale, s.o Eestimaale, kust ta lahkus 24. juunil 1844.

Ta oli esimene soomlane, kes sõitis oma lõunasugulaste maadele lingvistilise ja folkloristika uurimise eesmärgil ning seega ka märkimisväärne soome-eesti keele arendaja suhted kaasajal.

Tallinnast sõitis Lönnrot peagi Kuusalusse, kus kohtus pastor Eduard Ahrensiga, kes andis välja eesti keele grammatika. 

Kuusalust jätkus teekond lõunasse Koerusse, kus viibis nädala. 

Oma tegelikku põhisihtkohta, ülikoolilinna Tartusse jõudis ta 9. juulil 1844. 

Lönnrot peatus Tartu Ülikooli joonistuskooli direktori August Matthias Hageni juures ja sõbrunes Friedrich Robert Faehlmanniga. 

Meestel oli palju ühist: Faehlmann oli Eesti Teadlaste Seltsi esimees, ülikooli professor, eesti keele lektor, arst ning juba 1833. aastal asus ta koostama eesti rahvuseepost Kalevipoja. 

Faehlmann õpetas Lönnrotile eesti keelt ning nad tegelesid koos kirjakeele ja õigekeelsusega seotud küsimustega.

Faehlmann viis Lönnroti Eestimaa õpetatud seltsi koosolekutele. 

2. augustil 1844 pidas Lönnrot võrdleva ettekande soome ja eesti sõnade käänetest ühiskonnas. 

Samal päeval valiti ta klubi auliikmeks.

Lönnrot viibis Tartus kuni 28. augustini, mil alustas 46-päevast rännakut Põhja-Liivimaal, s.o Lõuna-Eestis, ööbides kõrtsides ja pastoraadides, vältides mõisasid.

Ta tegi täpseid tähelepanekuid eesti talupoegade nõrga positsiooni kohta. 

Lönnrot rändas otse praeguse Läti piiri äärde. 

Kõige kauem, 10 päeva, veetis ta Rõuges, mille praost Carl Reinthal kiitis Lönnroti head eesti keele oskust ja keelelist annet. 

Võrus kohtus Lönnrot paariks tunniks Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga, kuid mehed jäid kaugeks.

Reisilt naasis ta Tartusse, kus jätkas sõnaraamatute koostamist ja keeleteaduslikke õpinguid.

Lönnrot lahkus Tartust tagasisõidul Soome alles 10. detsembril 1844 pärast ligi pooleaastast külaskäiku.

Kuna toona katkes talveks laevaühendus Soome ja Eesti vahel, tuli Lönnrotil sõita mööda maismaad Peterburi ja Viiburi kaudu Helsingisse, kuhu ta jõudis alles jaanuari lõpus 1845. 

Tagasiteel aga tal õnnestus Ingerinmaal Kattila külas Vadja lauljannalt Anna Ivanovnalt koguda rekordilised 2500 salmi.

Lönnrotist sai Eesti Kirjanduse Seltsi korrespondentliige 24. märtsil 1845. aastal.

Elias Lönnroti ja tema perekonna rahula Sammatti kalmistul. Pilt Wikipedia.fi

Kõik pildid E. Lönnroti majamuuseumist.

Vaated elumajja. 

Maja otsas oli käi. 

Ait oli elumaja lähedal. 

Keldrid.

Hurmav vaade järvele elumaja aiast.