Oma seekordse kunstilise ringkäigu raames käisin kaemas muuhulgas Tallinna Linnagaleriis avatud kunstinäitust.
Tegemist siis kolme kunstniku ühisnäitusega. Tiiu Pallo- Vaik, Naima Neidre ja Ingrid Allik.
Rahulikud, tagasihoidlikud ja tugevad on need kolm naist. Nagu kivid vees, mille kuju vool muudab visalt, aga järjest kaunimaks.Tiiu Pallo-Vaik on käinud mitut teed alates üldistavast abstraktsest kujundist ja portree- ning loodusvaadetest kuni loodusvormidest lähtuva hajusa abstraktsioonini, teinud vesist akvarelli ja pastoosselt voolitavat õlimaali. Tema viimase aja maalid on kaetud peene pintsliga tehtud krakleevagudega nagu jaapani raku keraamika, mida Ingrid Allik hästi tunneb ja millega töötab.
Ingrid Alliku enda delikaatsete keraamiliste objektide teke oleks justkui tingitud ettevalmistatud materjali ootusest, et keegi teda kõnetab. Ja kui see keegi on sümpaatne nagu tema praegused dialoogipartnerid, tuleb Ingrid välja kauni ja sädeleva teos-monoloogiga, mis on lugupidav teiste vastu ja originaalne omaenese vaoshoituses.
Naima Neidre estampgraafika, tušijoonistused ja akvarellid on ujedad ja julged ühtaegu, peen tumeheledust loov graafiline joontemäng on sellel näitusel asendunud särava värvi ja lihtsa kujundi kombinatoorikast kantud akvarelliga. See on poeetiline näitus, mille hääl ei ole vali. On vaikne sugestiivne ümin, mis kõlab harmooniliselt (tekst www.kunstihoone.ee).
Tasub vaatamist ja kunsti nautimist.
