Kuvatud on postitused sildiga Maasi ordulinnus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Maasi ordulinnus. Kuva kõik postitused

19. august 2019

Autoreis Saaremaal 2019. 2. osa

Hommikune ärkamine hostelis Central Kuressaare linnas.

Ise valmistasime endale hosteli köögis hommikusöögi.

Seejärel jalutuskäik Kuressaare kesklinna ja väike käsitöökaupluste tuur. Mõned ostud antud teemal.

Edasi järgmised tänase päeva sihtpunktid ootasid ees.

Kuressaare piiskopilinnus+ linnuses väljapanekutega tutvumine, Kaali meteoriidikraater, Maasi ordulinnuse varemed, Orissaare (lõunasöögi peatus), Muhu saarel Jaanalinnufarm ja Koguva külas asuva Muhu Muuseumi külastus (kus asub Juhan Smuuli sünnitalu).

Käisime ka Koguva sadamas, mis ka selline kena mereline vaatamine.

Kõik pildid tänaselt autoreisi sihtkohtadest on nähtavad siit.

Nüüd aga piltide abil tänast päeva iseloomustava tegevuse kirjeldus Saaremaal ja Muhumaal.

Kõigepealt Kuressaare piiskopilinnuses tehtud pildid.

Väljapanek linnuses endas oli huvitavalt koostatud.











Linnuses oli väljapanekuks sepiste näitus.



Järgneval pildil arvate et on peegel. Eksite.

Pildil on damaskuse terasest valmistatud raamiga ja peegelsiledaks lihvitud teraslehega kandik.

Oli see ese kasutusel mõnda aega tagasi kokkade jõuproovil, kui Eesti meisterkokad oma roogasid pakkusid just selle kandiku pealt.

Päris uhke meistritöö kindlasti meie seppade poolt.



Kandiku autorid.


Suguvõsa vappe oli linnuses tõesti palju eksponeeritud. Siin vaid üks näide.



Iga ajaloolise etapi jaoks meie lähiajaloos oli linnuses mõnel korrusel näidatud esemeid sellest ajalisest perioodist.

Huvitav vaatamine. Mõelda vaid kui kiirelt on aeg läinud.

Alles justkui oli ENSV aeg ja okastraataed ümber Hiiumaa ja Saaremaa ning piirivalve piiri valvamas.







Pildid Kaali kraatrist.



Kadakapuust suveniire ja tarbekaupa oli laias valikus.



Dolomiidist tarbekaup Kaali meteoriidikraatri lähedal asuvas müügipunktis.




Selline vana paviljon Kaali kraatri lähedal.



Mais kasvab Muhu saarel kuidagi eriti võimsalt. Kõrgus ca 2 meetrit.


Maasi ordulinnuse varemed.

Polnud kunagi sinnakanti sattunud neid varemeid vaatama. Nüüd siis - tehtud ja käidud.







Jaanalinnufarm Muhu saarel.

Jällegi esimene sellelaadne külastus ja jaanalindudega lähima tutvuse sobitamine. Õnnestus.






Siin aastane jaanalind...


... ja siin noorem isend puhkehetkel.



Ülesvõtted Koguva külast ja Juhan Smuuli sünnitalust.



Koguva külas eravalduses olev talukompleks.




Ja siin sepikoda.

Kui sinna sepikotta sisse kiigata võib saada aimu kui raske võis olla tollel ajal sepal oma elatise teenimine. Ei olnud see just kerge elu.



Koguva sadam. Ilusti korras ja hooned kõik tipp- topp korras.


See on kõik mis on Eesti Vabariigi tolleaegsest piirivalvest järele jäänud.

Kahju on vaadata ja teada. Kaatri käiguosa on läinud... ja seisab vaid kaatri korpus pukkidel.





Taamal paistmas Orissaare raadiomast.


Tänapäeva paate saab liigitada ehitusmaterjali järgi.

Esimene paat plastikust, siis puupaat, plastik+ puu, vana puupaat ja lõpetuseks kõige suurem plastikust.


Mõrraankrud kaldal.



Sellise ajaloolise praamiga sõitsime mandrile tagasi Saaremaalt.


Üks praam läheb teine tuleb.




Kokkuvõtteks.

Oli rahu ja puhkust ning positiivseid emotsioone esiletoov neljapäevane automatk kahe autoga ja kolme reisiselliga.

Autod pidasid reisi kenasti vastu ja inimesed ka.

Meil oli väga meeldiv koos reisida neli päeva ja pean seda automatkade puhul vast isegi kõige tähtsamaks. Inimlik faktor eelkõige.

Tänud Harrile heade õhtuste veinivalikute eest.

Nii Hiiumaal kui Saaremaal tuleb varuda ostude sooritamiseks sularaha, sest kauplemine käsitöö ja suveniiridega käib suuresti just ja ainult sularaha eest.

Suuremates toidupoodides saab maksta kaaridga. Mujal aga on endiselt ja laialdaselt käibel sularaha.

Nii et selle asjaoluga tuleb kindlasti arvestada saartel ringi sõites.

Kokkulepped majutuste broneeringute osas pidasid vaatamata sellele asjaolule et need olid tehtud telefoni teel. Mitte kasutades book...ng. com portaali.

Nii mõnigi kord otse majutust pakkuva hosteli/ puhketaluga/ hotelliga suheldes saab kaubelda parema hinna kui teenusepakkuja kodulehel kirjas on.

Meelde jäävad heas korras majutusasutused Hiiu- ja Saaremaal. Valitsevaks oli puhtus ja kord.

Söögid tegime enamuses ise poest ostetud toiduainetest. Nii saime valmistada omale just sellise söögi mida ise õigeks pidasime ja tegime seda millal tahtsime.


Sidest kahe auto vahel reisil olles.

Kasutasime selleks otstarbeks kahte Cobra käsiraadiojaama. Odavad ja toimivad raadiojaamad kui sellised.

Nii sain informeerida teise auto juhti, kes minu tagas sõitis, eesootavatest pööretest ja liikusinfot edastada. Väga mugav ja toimiv varjant.

Peamiselt ja võiks öelda et ainult kasutasin Google Mapsi teenuseid. Ei pidanud pettuma. Eksisin vaid ise paaril korral õige trassi valikul. Muidu aga Google Maps toimis laitmatult. Puhas sõidurõõm.

Otse loomulikult oli meil ka kaasas Regio kaart paberil. Aga see kaart oli vaid suunda andev ja informeeriv.


Inimestest.

Kohtusime reisi käigus paljude toredate inimestega nii Hiiumaal kui Saaremaal. Meeldivad ja positiivse ellusuhtumisega.

No on ikka hiidlased ja saarlased nati teistmoodi olemise ja ellusuhtumisega just hääs mõttes kui mandriinimesed.

Tundus mulle et saartel kulgeb aeg inimeste jaoks justkui teises tempos. Aeglasemalt kui mandril.

Seepärast on vast ka inimesed rahulikumad ja ei torma nii meeletult.

Turiste oli saartel arvatavasti üle maailma kokku tulnud.

Peamiselt olid ikka lätlased, leedukad, sakslased, soomlased, poolakad. Kuid oli ka itaallasi, hispaanlasi ja prantslasi kuulda rääkimas omavahel.

Kohalike inimestelt kuuldud info järgi on eestlased taas leidmas meie armsaid saari ja külastuste arv eestlaste poolt on tõusuteel.


Ehitised.

Hää meel on tõdeda asjaolu, et kohalikud on palju vaeva näinud ja näevad veel, et uuendada oma elamuid. Olgu need siis talumajad või uuemad ehitised. Renoveeriakse ja parandatakse.

Oli näha kohe väga väga ilusaid maju koos kõrvalhoonete ja taastatud kiviaedadega.

Ei puudunud ka mahajäetud ja sisselangenud katustega taluhooneid mõlemal saarel.

Seda oli mõneksi külas iseg rohkem näha kui osanuks ette arvata. Kurb vaatepilt.

Üldpilt oli aga siiski optimistlik ja kui pangaintressid püsivad madalad siis nii mõnigi talumaja saab saartel korda tehtud ja uuendatud.

Näha oli palju lilli. Nii amplites, kui lillepeenardes.


Puhkekülad, puhketalud, kodumajutus.

Uskumatult palju on mõlemal saarel majutusteenust pakkuvaid talusid, puhkekülasid.

Poleks isegi unes osanud seda ette näha milline areng on selles valdkonnas saartel toimunud vahepealsete aastate jooksul.

Nii mõnelgi lühikesel teelõigul leiab järjest mitu puhkeküla või talu turistide jaoks.

Kas nad ka kõik endid pikemas perspektiivis ära majandavad on isemoodi küsimus.

Igatahes on investeeritud palju rahalisi vahendeid puhkemajanduse arendamiseks Lääne- Eesti saartel.

See pakub häid võimalusi matkajatele, turistidele kelledel ma arvan et ei ole vaja isegi ette majutust broneerida.

Võib lihtsalt esimesse ettejuhtuvasse puhketallu sisse oma autoga keerata ja majutust küsida.

Oli ka näha, et kõigil selles vallas tegutsejatel ei lähe väga hästi.

Näiteks nii mõneski turismimagnetina tuntud kohas oli mõni suurem puhkemaja müügis ja seisid praegult tühjalt.

Panga pank on selline näide ja neid oli veel teel olles näha kui maja ette oli müügisilt pandud.


Käsitööõlled.

Seda kesvamärjukest pakuti üsna laialt.

Käsitööõllesid sai ka natuke ise proovitud. Hinnad on aga käsitööõlledel suht krõbedad.

Kalalaadalt ostetud õllepudel maksis 6.50 eur.

Huvitavaid ja mitmekordse kasutusega õllepudelitesse on käsitööõlled villitud ja suveniiriks sobivad need eriskummalised pudelid küll. Mälestus just sellest ajast.


Suitsukala.

Suitsutatud kala pakuti Kassari kalalaadal, kus meie oma kalad ostsime.

Lest on veel praegu selline lahjapoolne ja väike. Hind oli 3 eur/ tk.

Suitsuahven oli aga juba täiesti hää kraam söömiseks. Hind 2.50 eur/ tk.

Suitsuangerja hinda kalalaadal ma vast teie tuju rikkumiseks ei hakkagi ära mainima.


Muuseumid.

Suuemalt osalt olid muuseumid Hiiumaal ja Saaremaal heas korras.

Uuendatud muuseumid ja ehitati ka uusi hooneid. Elu edeneb selles vallas.

Mulle endale jäi kõige rohkem meelde Hiiumaal asuv Mihkli Talumuuseum. Kohapeal talukompleksi perenaine, kes üksikasjadena rääkis majapidamise pikast ajaloost.

Mihkli talumuuseiumi perenaine tutvustas väljapanekut, millist talus näha saab. Samal ajal mõtlesin, et omal ajal taluelu ei olnud mitte sugugi kerge.

Mihkli Talumuuseumist võib lugeda Vikipeedia vahendusel siit.

Muuseumidess sissepääs oli tavaliselt lunastatav 3 või 4 eurose piletiga. Mõnikord ka küsiti täiskasvanu pileti eest 5 euri.

Kuressaare piiskopilinnuse pileti eest küsiti 8 euri. Muidu oli sissepääs mujal odavam või tasuta.

Loomulik et toetame muuseumide arengut omapoolse piletiostuga.



Eriskummalist.

Hiiumaa Eiffel on torn Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kootsaare poolsaarel Reigi küla põhjatipus, mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele.

Torn valmis 2007. aastal ja on 31,4 meetrit kõrge ehk 1/10 Prantsusmaal asuvast Eiffeli torni kõrgusest.

2008. aasta aprillis sai alguse kauakestev vaidlus torni püsimajäämise üle, sest selle püstitamiseks puudus ehitusluba ja turvalisus oli kaheldav.

2010. aasta augusti seisuga torn püsib ja on avatud huvilistele.

Torni külastab igal suvel umbes 30 000 turisti, kohal on käinud telekanalid Eestist, Prantsusmaalt ja Venemaalt.

 Torni tippu ehivad Eesti ja Prantsusmaa lipp ning hernehirmutis.

Maapinnal ümbritsevad torni veidrad puunikerdised, sealhulgas kiiged ja veskid.

Torni õnnistas 2010. aasta juulis sisse Urmas Sisask.

Samal kuul ehitati ka bussiparkla ja sõidukite ringipööramiskoht. (tekst Vikipeedia)


Külastasime seda imelist paika Hiiumaal. Ma ei saanud siis aru ega ei saa ka praegu, mida on tahetud just nende maapealsete imelike ehitistega rahvale edasi anda.

Heakene küll, et lapsed saavad mängida. Jah seda küll.

Samas ega vist suurt mõtet nende ehitiste juures otsida ei tasugi. Kas kõigel siin elus peab mingi mõte olema?

Kuid olgu. Kui on ehitatud siis on ja las need ehitised siis olla, et inimesed saavad neid vaatamas käia.

Eiffeli torn püsib püsti ja mõned meie hulgast julgevad sinna otsa ronida.



Tuletornid.

Külastasime tuletorne nii Hiiumaal kui Saaremaal. Paljusid neist külastasime.

Tuletornid ise on peamiselt heas ehituslikus korras. Renoveeritud.

Kõpu tuletorni ronisime ka üles. Raske ettevõtmine oli.

Kivitrepp on Kõpu tuletornis pikk ja kitsas ja ülevalpool veel pöörangutega ning kõrgete trepiastmetega.

Kuid ära sai ronitud mööda seda pikka kivist treppi (ülemine osa trepist puust) ja üleval tuletornis ära käidud.


Maanteed.

... olid mõlemal saarel väga head.

Tiigrihüppe on läbi teinud aga sadamad kust praamid väljuvad saartele. Uued laevad eelkõige.

Kui on e- pilet ostetud pole muud vaeva kui sadamasse sõita ja tõkkepuu avaneb auto numbrimärgi tunnistamisel kui imeväel.

Praamipiletid on hinnna poolest rohkem kui soodsad. Isegi autoga sõitjatele.



Käsitöötarbed ja suveniirid.

Jagus nii dolomiidist kui kadakast valmistatud käsitööesemeid müügiks laias valikus mõlemal saarel.

Kui nüüd välja arvata külmkapi erineva kuju ja kirjaga magnetid siis ülejäänud esemed käsitööna olid eranditult praktilise suunitlusega tehtud.

Suveniiride hinnatase talutav nii dolomiidi kui kadaka puhul.

Kadakast valmistatud puuesemeid on müügil praktiliselt igas müügipunktis kuhu me sattusime.

Hiiumaal Ristimäe käsitööesemete/ suveniiride müügipunktis olid müügil esemed, milliseid mujal jälle näha müügil ei olnud.

Osa praktilisi esemeid/ suveniire ostsime näiteks Angla tuulikute müügipunktist, osa Kuressaarest ja osad veel Kaali kraatri müüja käest ning Kuressaare piiskopilinnusest.

Hiiumaal Kärdlas sain omale osta hea hinnaga vilditud saunamütsi (Co..pi poest).

Selles müügipunktis Hiiumaal oli ka pakkuda huvitavaid joogikruuse lõbusate tekstidega ja n.n hoiupõrsaid keraamikast, milliseid ma mujal müügil ei näinud.

Millegipärast aga mett hinnatakse saartel liiga kalliks hinna poolest kui võrrelda mandril müüdava meega. Miks see on nii ei oska ma siinkohal öelda.

Ehk sellepärast, et arvatakse et turist ikka ära midagi ostab. Ju see siis nii ka on.

Huvitavad ja hinna poolest soodsad olid klaasile maalitud pildid. Läbipaistvad sellised. Ilusad.

Vitraaziks neid otselt nimetada ehk ei saagi aga ütleme.... et midagi sinnapoole. Klaasimaal ehk.

Selliseid kenasid klaasist käsitööd on müügil Kuressaare kesklinnas asuvad käsitööpoes.

Saab kodus kahe aknaklaasi vahele riputada. Silmailu ka nii endal kui teistel vaadata.


Hakkame nüüd varakult planeerima järgmise aasta automatka.

Näis kuhu siis meid autorattad viimas on.

Kõigile head tervist ja kordaminekuid ning uute kohtumisteni.