Vesiveski ehitati Leevakule 1835. aastal.
1893. aastal tegutsesid juba jahu- ja saeveskid, samuti sai seal villa kraasida.
1880. aastatel asutatud manufaktuuris kooti sineliriiet ja vooditekke Vene armeele.
Kui 1905. aasta suvel seati vabrikutes sisse kahe vahetusega töö, ulatus tööliste arv 45-ni.
1910. aastast tootis tööstusettevõte oma tarbeks elektrit.
1917. aastast alates müüdi elektrienergiat taludele ja Toolamaa mõisale.
Praegune hüdroelektrijaama hoone ehitati aastal 1933. Arhitekt on teadmata.
Leevaku hüdroelektrijaam hävis II maailmasõja ajal.
1947. aastal taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Ehituse algatajaks oli tollane ELKNÜ Võru Maakonnakomitee sekretär Feliks Pärtelpoeg, töid juhatas Andres Ojasoo.
Kirjanduslikult tegi tollaste kommunistlike noorte löökehituse tuntuks Juhan Smuul poeemiga "Järvesuu poiste brigaad".
Ehitusel töötas ka hilisem poeet Paul Haavaoks, kes kirjutas jaama taastamisest raamatu "Eelkarastumine" (1974).
1962. aastal pandi elektrijaama hoonele mälestustahvel.
Jaam töötas 1968. aastani, viis aastat hiljem lõhkusid tulvaveed tammi.
Elektrijaam taastati ja avati taas 1993. aastal.
Jaama võimsus on 2014. aastal 185 kW ja seda opereerib alates taastamisest 1993. aastal AS Generaator.
Suvekuudel on elektrijaamas avatud muuseum. Tutvuda saab nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui ka nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega (tekst Wikipedia.ee)
Kohapeal õnnestus Leevaku HEJ tutvuda ainult väljaspoolt.
Elektrijaama sisse saab suvisel perioodil vaid keskpäeval kolme tunni jooksul. Muul ajal on elektrijaam suletud.
