Art Museum Ateneum: Albert Edelfeldi maalide näitus. Helsingi. 02.08.2024

Ateneumi kunstimuuseumis on veel viimaseid päevi avatud Soome ühe kuulsama kunstniku Albert Edelfelti maalide näitus. 

Ekspneeritud on A. Edelfelti töödest suur kollektsoon maale. 

Albert Edelfelti elulooga saab tutvuda Wikipedia abil. 

Muuhulgas on näitusele välja pandud akvarelle ja joonistusi. Igaühele on vaatmist vastavalt tema maitsele kunstniku loomingust. 

Kõik pildid A. Edelfelti näituselt. Pilte pole seekord palju. 

Parem on ikka kohale ise minna ja nautida suure kunstniku loomingut. 

Ilja Repini (1844- 1930) maalinäituse külastus (pildid). Ateneum, Helsingi 2021

Ilja Repin sündis 05.08.1844. aastal Venemaa Keisririigis Harkivi kubermangus Tšugujivi nimelises väikelinnas (praegu Harkivi oblastis Ukrainas) ohvitseri pojana. 

19-aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. 

Esialgu tal see ei õnnestunud, kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi, sest enne Peterburi tulemist töötas ta kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. 

Ta astus erakooli, kus õpetajaks oli Nikolai Kramskoi. Viimase soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. 

Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Jeremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. 

Akadeemia diplomitööks maalis Repin evangeeliumiainelise "Kristus äratab Jairuse tütre" (1871) ja suure vene rahva elu käsitleva kompositsiooni "Burlakid Volgal" (1870–1873).

Esimese eest pälvis noor kunstnik suure kuldmedali ning võimaluse sõita akadeemia stipendiaadina Euroopasse. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. "Burlakid Volgal" eksponeeriti 1873. aasta maailmanäitusel Viinis. 

Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Ševtsovaga. 

1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. 

Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tšugujivisse, seejärel asus elama Moskvasse. Pärast seda, kui Repin tuli 1878. aastal tagasi Peterburi, sai temast peredvižnikute juhtfiguur. 

Kunstnik nägi oma missiooni Venemaa kaasaegse tegelikkuse ja ajaloo kujutamises. Suure hulga portreede kõrval kujunesid tema selle perioodi tähtsaimateks teemadeks rahva elu ja revolutsionääride saatus. 

Juba kodukandis viibides oli ta teinud esimesed eskiisid kompositsioonile "Ristikäik tammesalus" (1877), mille kallal kunstnik töötas pea kogu elu. 

 Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. 

Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredvižnikutest. 

Ta tuli küll 1888. aastal tagasi, kuid lahkus ühingust lõplikult 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ega suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. 

1891. aastal reisis Repin Jasnaja Poljanasse, et joonistada Lev Tolstoid ja tema peret. Selle töö tulemusena valmis terve seeria suure vene kirjaniku portreemaale ja -joonistusi. 

Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 

1899. aastal abiellus Repin fotograafia ja kirjanduse vallas tegutsenud Natalia Nordmanniga (1863–1914) ning rajas Soome Kuokkalasse (praegune Repino Venemaa Leningradi oblastis), mitte kaugele Peterburi linnast ühise kodu, millest sai peagi aktiivne kultuurielu keskus. 

Kunstnik tegeles seal nii maalikunsti kui ka graafikaga, kirjutas oma memuaarid "Kauge, kuid lähedane" (eesti keeles 1963), esines ajakirjanduses publitsisti ja ühiskonnategelasena ning jätkas õpetamist Peterburi Kunstiakadeemias. 

13. aprillil 1918 suleti Venemaa ja Soome vaheline piir ning neli aastat varem lesestunud kunstnik sattus kodust lahkumata elama välismaale. Tema Vene pankades olnud varad natsionaliseeriti, mistõttu kunstnik oli sunnitud asuma korraldama näitusi ja müüma oma töid. 

Nüüd sõlmis Repin tihedamad kontaktid soome kunstielu ja kunstnikkonnaga. Esimene Repini näitus Soomes toimus juba 1918. aastal Helsingis Strindbergi salongis. 

Soome Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmise puhul kinkis Repin Soome Kunstiühingule seitse enda ja 23 teiste vene kunstnike teost, mis anti edasi Ateneumi muuseumile ja mis panid aluse Soome Rahvusgalerii vene kunsti kogule.

1920. aastail esines kõrges eas kunstnik viljakalt näitustel nii Nõukogude Venemaal kui ka Soomes, Rootsis, Ameerikas, Prantsusmaal ja Tšehhoslovakkias.

Teda autasustati Valge Roosi ordeni II järguga. 

Mitmetele Nõukogude Liidu ametlikele kutsetele vaatamata ei lahkunud Repin Soomest, vaid jäi sinna oma surmani. 

Ilja Repin suri 29. septembril 1930 Kuokkalas ning sinna on ta ka maetud. 

1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. (teksti algallikas Wikipedia)

---------------------------------------------------------------------

Peale Ilja Repini elulookirjeldust asume näituse külastusel nähtu ja kogetud kunstliste elamuste juurde. 

Näitust Ateneumis valmistati ette ca 20. aastat. 

Pole kuulnud et nii pikalt oleks mõnda kunstinäitust ette valmistatud ja koostatud. Kuid kogu see vaev ja aeg tasus end kuhjaga ära. Näitus on võimas!

Pileteid sobival ajal näituse külastamiseks oli vaja ettetellimuse kaudu osta umbes üks kuu enne näituse külastust. 

Hea veel üldse, et augustikuu lõpuks pileti sain. Näitus suletakse just augustikuu viimastel päevadel.

Seoses koroonapiirangutega elavas järjekorras enam augustikuu teises pooles ei müüdudki. 

Kümmekond minutit ootamist, piletikontroll ja pääs Ilja Repini näitusele oli Ateneumis minu jaoks avatud. 

Näituse külastajaid oli parasjagu. 

Külastajaid lasti näitust vaatama jao kaupa. Nii jäi piisavalt ruumi, et maale lähemalt vaadata ja pildistada. Näituse vaatamise korraldus oli väga asjalikult organiseeritud. Ei mingit tunglemist.

Näitusel nähtut siinkohal kirjasõnaga edasi anda pole võimalik. See-eest vaid vahetu näituse külastus annab kordumatu elamuse Ilja Repini kunstiloomingust.

Välja oli pandud põhiliselt Ilja Repini maale kuid oli ka tema joonistusi ühes saalis näha.

Kõige enam vast avaldasid mulle näitusel muljet suureformaadilised maalid ja ka muidugi porteed. 

Näiteks tsaar Aleksander III koos pühade veetjatega. 

Silma järgi võib selle maali suuruseks olla ca 4x5m. 

Maal on näitusele toodud Tretjakovi galeriist. Omaette vaatamisväärsus on selle suure maali raam oma kaunistustega (alljärgneval pildil). 

Palju oli näha Ilja Repin maalinud portreid Venemaa kuulsatest inimestest: kirjanikest, tsaari perekonna ja õukonna liikmetest, heliloojatest, kunstnikest, näitlejatest jne. 

Kuid oli ka lihtinimestest just sellistena kui nad sellel ajal elasid. Vaeselt. 

Järgneval maalil on kujutatud tüdruk- kalapüüdja.

Kuntsnik on püüdnud ja see on tal õnnestunud väga loomutruult ja ilustamata edasi anda tolle aja olustikku ja elu Venemaal. 

Vaesusele ja kurnatusele tolleaegses Vene tsaaririigis viitab ka järgnev maal "Burlakid Volga jõel". 

Maali seletuses on kirjas, et laeva vedajaid jõel oli tegelikult rohkem aga Ilja Repin keskendus just nende väheste vedajate kujutamisele oma maalil.

Maalidel on Ilja Repin maailinud oma lapsi eri vanuses, tema esimest abikaasat ja teist abikaasat kui ta elas juba Kokkolas, Soomes. 

Väljapanekul on näha ka mitmeid Ilja Repini autoportreid.

Järgnevaks kohaks kus Ilja Repini maale saab näha oma täise ilus ja hiilguses on Pariis. 

Toon teieni pildirea näituselt fotode näol. Kõiki pilte näeb selle viite abil. 

Mõnede maalide järel on pildina ära toodud maali pealkiri koos andmetega. 

Järgneval pildil on näha kaks noormeest valmistumas eksamiteks. 

Esiplaanil oleva noormehel on jalas ruudulised püksid ja need on maalitud nii täpselt, et ütleks et tegu on fotoga. 

Pilt ei anna edasi kogu maali detailirohkust ja täpsust aga see maal on just nende poolest erakordne. 

Ilja Repin (1844- 1930) näituse videotuur. Ateneum, Helsingi 2021

Ateneumi kunstimuuseumi Helsingis planeeriti Ilja Repini kunstinäitust 25. aasta jooksul. 

Nüüd siis avaneb kõigil kunstihuvilistel harukordne võimalus tutvuda Ilja Repini 130 kunstiteosega.

Ateneumis on Ilja Repini näitus avatud kuni augustikuu lõpuni 2021. aastal.

Ilja Repini elulugu.

Praeguseks väljakujunenud reisipiirangute ja näitusehoonete sulgemiste (koroona viirus COVID-19) tõttu ei ole antud näitusega võimalik kohapeal Ateneumis tutvuda.

Siin tõttab meile jällegi appi Soome ajaleht Iltasanomat.

Iltasanomat poolt korraldatud ja jäädvustatud kunstinäituse videotuuri abil on võimalik kasvõi natukene aimu saada väljapandud näitusest ja näituse eksponaatidest.

Seda just selles võtmes, et kui haruldase näitusega on tegu ja et selline näitus just Helsingis korraldatud on. See on mingis mõttes isegi väike ime. 

Iltasanomat poolt salvestatud videotuuri Ilja Repini näituselt saate vaadata ajalehe kodulehelt . 

Videotuur näituselt kestab 1 tund ja 40 minutit ja soome keeles.

Soome näituste videotuurid ja ülevaated jätkuvad ajalehe Iltasanomate poolt. 

Soovin teile kõigile head kunsti nautimist. 

Soome näituste ja muuseumide videotuurid 2021

Sellele blogi lehele on kogutud kokku soomekeelsed pikemad viited videodele Soome muuseumidest.

Videode tootja ja avaldaja on Soome ajaleht Ilta- Sanomat. 

Lehekülg on uuendatud 19.02.2021

Ülevaatlik soomekeelne video ajalehe IS poolt Sinibrychoffi kunstimuuseumi väljapaneku kohta. 

Samas videos on näha Albert Edelfelt- i haruldaste maalide väljapaneku kohta pikem ülevaade.

Ateneumi kunstimuuseumi ülevaatlik video IS poolt on nähtav siit. 

Magnus Enckell- i maalinäitusega Ateneumi kunstimuuseumis saab tutvuda selle viite abil.

Soome rahvusgalerii Ateneumi kunstikollektsiooniga saab tutvuda digitaalsel kujul selle viite kaudu.

Soome parimate maalikunstnike elulugudega soome keeles on võimalik tutvuda selle viite kaudu.

Amos Rexi video muistse Egiptuse näituse kohta on vaadatav samuti IS kodulehelt siit.

Kiasma moodsa kunsti muuseumi väljapaneku video on nähtav siit.

Marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim- i majamuuseumi kohta video on vaadatav siit.

Juhani Kirpilä (1931–1988) oli oma eluajal innukas kunstikoguja. Tema kortermuuseumis asuva  kunstikoguga saab tutvust teha samuti pikema video abil siit.

Helsingis Tamminiemis asuva Urho Kekkonen- i muuseumiga saab tutvuda video abil siit.

Turu linnas asuva Turu kunstimuuseumi väljapanekuga on võimalik video abil tutvuda siit.

Helingi kesklinnas asuva Loodusteaduste muuseumi väljapaneku video.

Soome Rahvusmuuseum asub samuti Helsingi kesklinnas. Tutvustav video siit.

Lauri Reitz (1893- 1959) oli oma eluajal tuntud ja tunnustatud ehitusettevõtja Helsingi piirkonnas. 

Ta oli tuntud juba oma eluajal kogutud kunstikollektsiooni poolest, millist praeguseks ajaks on tunduvalt täiendatud uute kunstiteostega.

Tegemist on koduloomuuseumiga, kuhu sisse pääseb vaid kahel päeval nädalas. 

Muuseumi vaadatavate kunstiaarete hulgas on näha  järgmiste kunstnike teoseid: Schjerfbecki, Edelfelti, Gallen-Kallela, Simbergi, Holmbergi, Danielson-Gambogi, Wiiki ja paljude teiste kuulsate Soome kunstnike loomingut. Samuti on võimalus vaadata kallihinnalist antiikkunsti. 

Pikemat ja ülevaatliku videot Lauri ja Maria Reitzi kogutud kunstiaaretest võite vaadata siit.

Kõige uuem on IS poolt avaldatud ligi tund aega kestev videoülevaade on Helsingis asuvast Disainimuuseumist. Viide siit.

Disainimuuseumis on eksponeeritud Gunnel Nymanni (1909–1948) erakogust kunstiteoseid. Gunnel Nymanni erakogu annetati Disainimuuseumile 2019. aastal.  

Ateneumi rahvusgalerii püsiekspositsioon. Helsingi 2020

Soome rahvusgalerii Ateneumi külastus Helsingis sai minu poolt teoks tehtud 29.10.2020.

Külastuspäev sai just selline valitud, et saaks vaadata ka äsja avatud Magnus Enckelli suurnäitust.

Ateneumi rahvusgalerii püsikollektsioon on nii teoste arvu kui sisu poolest väga esinduslik. 

Seda väljapanekut lihtsalt peab ise nägema ja sõnadega seda ilu ja emotsiooni on võimatu siinkohal edasi anda. 

Soome rahvusgalerii Ateneumi kunstikollektsiooniga saab tutvuda digitaalsel kujul selle viite kaudu.

Kõige paremini iseloomustavad püsiekspositsiooni Soome maalikunstnikud kellede teosed on näitusel näha: Magnus Enckell, Albert Edelfelt, Akseli Gallen- Kallela, Werner Holmberg, Hugo Simberg, Helene Schjerfbeck jpt.

Soome parimate maalikunstnike elulugudega soome keeles on võimalik tutvuda selle viite kaudu.

Vähemalt üks Paul Cézanne maal oli vähemalt samuti vaadata. 

Üpris kõrgele oli see seinal asetatud aga olemas ta oli. 

Järgneval pildil kõige ülemine on Paul Cézanne maal. Pealkirjaks: "Sild"

Kõik pildid, nii kui mul tavaks on saanud, siia blogisse ära ei mahtunud. 

Seega kõik pildistatud pildid näituselt Ateneumi püsikollektsioonist on näha selle viite kaudu.

Alustame piltide aga vaatamist Ateneumi püsikollektsioonist Soome moodsa kunsti teostega. 

Liigume nüüd aga ajas tagasi 18 ja 19. sajandi Soome maalikunsti lätete juurde.

Neid maale kohapeal vaadates ei saa mul sellest tegevusest kunagi küllalt. 

Kuivõrd täpne üksikasjadeni teostatud maalimine! Imetlemine on siis veel tagasihoidlikult öeldud.

Väga tõetruu ja detailideni üksikasjalik teos talumaja põlengust. 

Pilt edastab lähivaates väga hästi selle sündmuse traagikat. Koduloomad jooksevad ringi, inimesed on hirmul.

Akseli Gallen- Kallela (1891) suurteosed on järgmistel piltidel.

Ja järgnevad juba teiste Soome kunstnike tööd.

Järgmised kolm maali on ühed monumentaalsemad teosed minu arvamust mööda Ateneumi püsiekspositsioonis. 

Kõigepealt maal kus talupojad on alepõldu rajamas Soomes. 

Pildil jääb meelde tüdruku pilk millega ta meie poole tollest ajast justkui vaatab. 

Kuivõrd raske oli sel ajal talupoegade elu ja olu. See kõik on pildil ehedal kujul kajastust leidnud kunstniku poolt. Katkine särk talupoja seljas ja jalas kasetohust viisud.... 

Mind tabas seda maali vaadates tol hetkel tohutu kurbusehoog...niivõrd vahetu on see maal.

Metsised.

Lapse matuselised. 

Pildil on eredalt näha matuseliste kurbus ja meeleheide ja eriti tüdruku pilk paadis.

Impressionism maalikunstis.

Ja jõudsimegi kunstiteoseni, mis mind enim seekord Ateneumis püsikollektsiooni vaadates kõnetas ja meelde jäi. 

Maali peakirjas võiks eesti keeles olla "Haige poiss".

Impressionismi sugemetega pildil on haige poiss, kelle käes on vaarikaoks mida ta siis teeklaasis hoiab et teed teha (arvan ise et see on nii). 

Võrratult ehedalt on kunstnikul õnnestunud anda edasi emotsiooni pildi vahendusel. Enam paremini lihtsalt ei saagi seda teha.

Pildi autor on Helene Schjerfbeck ja maalitud on see Inglismaal aastal 1888.

Sama autori poolt maalitud maal "Tantsukingad" müüdi oksjonil 2008. aastal 3,9 miljoni euro eest.

Pildi algne avaldaja www.fi.wikipedia.org

Mõned pildid Soome maalikunstnike (auto)portreede väljapanekust. 

Neid kuulsaid ja paremaid Soome maalikunstnike jagus tervele pikale seinale mitmes reas. 

Üks kunstnik on endast sellise autorportree maalinud. 

Edasi mõned pildid Karin ja Ake Hellmann- ide näituselt. 

Selles väljapanekus oli mõlema kunstnike töid ca 20 ringis. 

Autoportreed kunstnikest.