Visavuori kunstikeskuse külastus. Visavuori asub Tarttilas Valkeakoskis.
Visavuoril asub skulptor Emil Wikströmi (1864-1942) ja tema pojapoja, karikaturist Kari Suomalaineni (1920-1999) elu ja loomingu muuseum.Visavuoris on kolm hoonet: Emil Wikströmi kodumaja, tema ateljee ja Kari paviljon.
Kari paviljon ehitus valmis 1990. aastal.
Kari Suomalainen annetas 9000 poliitilist karikatuuri, pilajoonistust ja maali Visavuori sihtasutusele.
1966. aastal loodi Visavuori sihtasutus.
Alates aastast 1967 on Visavuori toiminud kunstimuuseumina.
Muuseumi ja ateljee ning kunstinäituse hoone külastus muuseumikaardiga tasuta.
Autodele parkimiskohti kohapeal küll ja veel. Autosuvilatega ööbimine parklas on keelatud.
Kõik pildid Visavuori majamuuseumist ja ateljeest.
Elulugu ja loometee
Wikström oli Soome rahvusliku kunsti[2] ja realismi toetaja.
Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad „Laternakandjad Helsingi raudteejaamas“, Elias Lönnroti monument, J. V. Snellmanni monument ja „Graniidist karu istub Rahvusmuuseumi ees“.
Wikströmi varase loomingu olulisem teos on sajandivahetuse mõisatemaja tiitelgrupp.
Realistlik skulptuurigrupp kujutab katkendeid Soome rahva elujärkudest, alates eelajaloolisest ajast kuni Porvoo maapäevani 1809. aastal.
Wikströmi varajast loomingut peetakse mõjukaks ka laste ja perede kujutamisel, näiteks „Süütuse unenägu“ (1891) ja „Kutsumine“ (1897).
Wikström elas suure osa oma elust Visavuoris, mõisas, mille ta ehitas Sääksmäle.
Turu intellektuaalide rahalisel toel sai Emil Wikström 1881. aastal õppida Soome Kunstiseltsi joonistuskoolis Turus.
1882. aastal kolis ta Helsingisse, et õppida Soome Kunsti- ja Disainiseltsi skulptuurikoolis ja Soome Kunstiseltsi joonistuskoolis (hiljem Ateneum), kus ta kohtus Axel Galléniga.
Aastatel 1883–1885 õppis Wikström Senati stipendiumi toel Viini Tarbekunstikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õpetajaks oli professor Edmund Hellmer.
Axel Galléni õhutusel läks Wikström 1885. aastal Pariisi, kus ta õppis Académie Julianis.
Pariisis õppides sõbrunes Wikström mitmete kaasaegsete kunstnikega.
Lisaks Gallénile kuulusid tema tutvusringkonda Pekka Halonen ja Eero Järnefelt.
Wikström õppis aastatel 1887–1888 Viinis ja seejärel uuesti Pariisis aastatel 1888–1892.
1894. aastal valmis Sääksmäkis Wikströmi Visavuori nimeline ateljeevilla.
Hoone hävis aga 1896. aastal tulekahjus, hävitades palju nii lõpetatud kui ka lõpetamata töid.
Aastatel 1897–1902 elas ja töötas Wikström Pariisis.
Uue Visavuori ehitus algas 1899. aastal, mil ateljee ehitati eluruumidest täiesti eraldi.
Uus elamu Visavuoris valmis 1902. aastal ja ateljee 1903. aastal.
Perre sündis kolm tütart: Estelle (1897–1970), Anna-Liisa (1900–1986) ja Mielikki (1907–1995).
Mielikki Ivalo sai hiljem tuntuks kirjaniku ja joogaõpetajana.
Kunstnik Kari Suomalainen (Pilapiirtäjä Kari) oli Wikströmi tütre Estelle poeg.
Samal ajal valiti Wikström Soome Kunstnike Liidu esimeheks.
1919. aastal omistati talle professori kutse.
Oma viimastel aastatel töötas Wikström taas Visavuoris, kuni haigus ja sõjaaegne kehv toitumine skulptori tervise murdsid.
Emil Wikström suri 78-aastaselt Helsingis 25. septembril 1942.
Ta on maetud Hietaniemi kalmistule.
Mitmed nooremad Soome skulptorid õppisid oma ameti Wikströmi assistentidena Visavuori ateljees töötades.
Wikströmi õpilaste hulka kuulusid Eemil Halonen, Evert Porila, Aukusti Veuro, Elias Ilkka, Aarre Aaltonen ja Richard Rautalin.
Uuem hoone, kus müüakse muuseumi külastajatele pileteid ja kahel korrusel on avatud kunstinäitused.
Avatud on temaatiliste kaupade pood. Näitusemaale saab osta.
Vaade ateljeehoonele.
Vaade järve poolt eluhoonele.
Ateljee koos observatooriumi torniga.
Idülliline elumaja.
Pildid kunstniku ateljeest.
Ateljee II korrusel paistab orel.
Mõned pildid elumaja tubadest. Tube köeti ahjudega, millised olid igas toas.
