Perekonnas oli peale Aleksi veel kolm venda ja tütar. Ainuke Aleksis Kivi õde suri 13. aastaselt.
A. Kivi kuulsamaid teoseid on "Seitse venda" (1870). Ta on kirjutanud veel näidendeid ja luuletusi.
12. aastaselt läks ta õppima omal käel Helsingisse.
Kehv majanduslik olukord ja kehv tervis aga katksestasid tema õpingud peale kolme õpinguaastat.
Siiski jätkas ta omal käel õpinguid ja astus peale edukaid sisseastumiseksameid õppima Helsingi ülikooli.
Peale ülikooli lõpetamist kolis A. Kivi elama Siuntiosse, kus üüris korteri paarkümmend aastat temast vanema Charlotta Lönnqvistilt.
A. Kivi eluloo uurijad on väitnud, et see suhe oli paarisuhe s.t kirjanik oli perenaise täispansionil.
Siuntios elades A. Kivi kirjutas teose "Seitse venda". See periood oli kirjanikuna tema produktiivsem.
Aastal 1860 võitis A. Kivi näidend "Kullervo" peaauhinna Suomalaisen Kirjallisuuden Seurassa.
Aastal 1871 viidi A. Kivi Helsingi haiglasse.
Haiglas olles kaotas ta kõne ja liikumisvõime ja ei tundnud ära isegi oma venda.
1872. aastal ravi mittetoimimise tõttu viis A. Kivi vend ta oma koju Tuusulasse Syvälahteen.
A. Kivi suri Tuusulas vaid 38. aasta vanusena. Tema viimased sõnad enne surma olid: "Minä elän"
2010. aastal läbi viidud uurimine selgitas välja, et A. Kivi võis põdeda borrelioosi ja sellest tingitud ajupõletikku või siis ka Alzheimeri tõbe.
Kivi oli innukas jahimees. Nii oli majamuuseumi seinal infolehel kirjas.
Jahimehena võis ta isegi linnul noka pooleks lasta, mis annab tunnistust tema laskeoskusest.
Majamuuseumis on näha, kuivõrd rasketes majanduslikes oludes tuli tol ajal elada.
Maja oli väike suure pere jaoks. Praegusel ajal on raske isegi mõista kuidas tol ajal elati.
Infoks, et tasuta auto parkimiskohad on majamuuseumi juures olemas.
Parem on siiski parkida auto kohe Taaberovuori parklasse mis asub küll natuke eelmal majamuuseumist aga ruumi on seal rohkem.
Muuseumi külastamiseks sobib muuseumikaart. Saab ka kohapeal pileteid osta.
Vast seda kohapealset elu ja olu annavad paremini edasi kohapeal tehtud pildid.
Kõik pildid nii A. Kivi majamuuseumist kui Taabero mäe vabaõhumuuseumist on nähtavad siit.
Taaborinvuori vabaõhumuuseumist on juttu allpool peale pilte.
Järgmisel fotol, milline Nurmijärvi kunstimuuseumis pildistatud, on näha A. Kivi elumaja.
Esimesel fotol on elumaja sellisena kui ta A. Kivi eluajal oli.
Teisel pildil on juba renoveeritud A. Kivi elumaja.
Kolmandal pildil on kirjaniku elumaja sellisena, kui me seda tänasel päeval näeme.
Praegune elumaja ja suitsusaun näevad välja tänasel päeval nii kui järgmisel pildil.
Mõned näited looduslikult ilusast kohast Palojoel ja A. Kivi majamuuseumist.
A. Kivi majamuuseumi lähedal, kohe üle Palojoe teed asub nimatatud vabaõhumuuseum ja välilava, kus etendatakse igal aastal ja suvekuudel A. Kivi näidendeid.
Nii toimub see ka sellel 2024. aastal.
Taaborinvuori on ka vabaõhumuuseum peale selle et seal saab suvel näitemänge vabas õhus vaadata.
Vabaõhumuuseumina on tegemist kohaga kus saab vaadata kuidas nägi välja elu ja olu 1900 aastate alguses.
Vabaõhumuuseum Taaborinvuoris ehitati 1970 ja 1980. aastate keskel Nurmijärvi piirkonnas olnud vanadest palkhoonetest.
Kohapeal on sepikoda, mõned aidad, sepa elumaja koos sisustusega.
Kogu vabaõhumuuseumi korraga läbi käija ei õnnestunudki, kuna teatrirahvas juba kogunes et etendust alustada.
Nii et tuleb veel üks kord kohale sõita ja oludega tutvuda.
Mõned pildid kohapealt.
Sepikoda oli sisustatud, ainult sepp oli puudu.
Sepikoda.
Aidahoone.
Viljaait seespoolt vaadatuna. Viljasalvedes olid eksponaadid, mitte vili.
Sepa elumaja.
Vabaõhulava on näitemänguks valmis. Helivõimendeid sätiti juba paika.
A. Kivi mängukirik.
Mustikaleeeeee! Mustikas on valmis põske pistmiseks.
