2. august 2020

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) 01.08.2020

Peale esimest Kuremäe Kloostri külastust tekkis mõte külastada lähiajal kloostrit ka teist korda.

Esimese külastuse ajal jäid paljud kohad vaatamata. Seega teine külastus ja sõit Tallinnast Kuremäele.

Seekord sai tehtud rohkem pilte ja ilm oli ka igati soosiv selleks tegevuseks. 

Laseme siis aga piltidel külastuslugu rääkida. Kõik pildid nähtavad siit.







Kohapeal valmistatava leiva müük käib läbi akna.


Joogivee allikas. Vesi siis ikka kraanist tulev.




Kloostri park ei ole just väga suur aga jalutamiseks täiesti paras. 

Pargis jalutamine annab hea võimaluse mõtlemiskes (mediteerimiseks), et miks ja milleks me siin ilmas oleme... 

Julgen avaldada arvamust, et kellel on elus kätte jõudnud hingeliselt rasked ajad leiab siit kloostrist abi.


Selline kena puust käsitöökaunistustega elumaja. Hästi korras ja ilus silmale vaadata. Elada kindlasti samuti. 


Väike pühakoda sama maja vastas.




Samas oli temaatiliselt ehitatud kaevumaja.


Pühamute katuskuplid ei olnud kullatud. Seega prevaleerivaks on kloostris kasinus ja praktiline meel.




Järgneva pildi keskel on näha mesitaru, mis on ehitatud nii kui pühamu/ kirik. Päris armas vaadata.

Kahjuks mesitarudele lähemale minna ei saanud. Seega tuli leppida kaugelt võetud kaadriga.



Uur pühamu on katuse alla saamas. Järgmine aasta ehk on juba see väiksem kirik ka valmis ehitatud.


Värskelt valmis saanud eluhoone. 












Selline munakivisillutisega tee viib Kuremäe kloostri Püha allikani.


Püha allika veed voolamas...


Väike pühamu Püha allika lähistel. 


Rahvas ootamas oma järjekorda, et Püha allika vetes kümmelda. 

Kümblus käib vaheldumisi. Kord on mehed ja kord naised. Asi toimib.


Sääl taamal siis asub Püha allikas. Püha vett saab sealt võtta igaüks kellel tühi anum kaasas on.



Mõned pildid kohalikust kirikla surnuainast. Nii kui näha on kunstlilli päris palju kasutusel. 


Kuid ka elavat lille on näha. 






Ausalt öeldes jäi mulle arusaamatuks, kes selles järgneval pildil olevas kabelis on maetud. 

Kuid arvata on, et tegu kohaliku kloostri nunnaga. Kohapeal ei olnud ka ühtegi nunna näha kellelt oleks olnud hea kohe infot küsida. 


Kabeli ukse vahele oli siis torgatud paberilipikuid mulle teadamata soovidega ja nimedega. 

Pean tunnistama oma võhiklikkust vene õigeusu teemadel. 


Pildil surnuaias asuv Püha tamm või õigemine mis sellest tammest järele on jäänud. 


Väike pühamu Püha tamme kõrval. 



Lõpetuseks saan heameelega tõdeda, et oli hingekosutav Kuremäe kloostri teistkordne külaskäik. 

See paik on Eestimaal erakordseid elamusi pakkuv just oma ainulaadsuse poolest. 

Meil on Maarjamaal palju kordumatuid vaataeid pakkuvaid vaatetorne, majamuuseume, soid ja rabasid, matkaradasid ning palju muud ilusat vaatamist aga Kuremäe klooster on meil ainult üks ja ainus. 

Võtkem ja leidkem see aeg selle erakordse paigaga tutvumiseks.