Bussijuhtide tööseisak Espoos ja Vantaal: Elu ja töö Soomes, 42. osa

On möödunud üle aasta kui sai kirja minu viimane kirjatöö teemal "Elu ja töö Soomes".

Senine blogi statistika ja lugejate tagasiside näitab, et minu kirjatöid loetakse mille üle mul loomulikult hea meel on.

Vahepeal oli töises mõttes suurem uudiste kriis, mille tõttu ka minu sõnavõtte Soome teemal ei ole olnud.

21.09.2017 leidis ootamatult aga aset sündmus, millest võiks lugejatega üht- teist kogetust jagada.


Toimus Espoos ja Vantaal ühe Helsingi piirkonna bussijuhtide tööseisak. Ootamatu tööseisak, mida eelnevalt pikalt ette ei planeeritud.

Olgu kohe ära märgitud viide YLE kodulehele kust saate ise põhjalike ülevaateid teemast lugeda.

Lisa lugemiseks leiate veel siit.

Püüan siis alljärgnevalt anda omapoolse objektiivse ülevaate toimust ilma oma arvamusi kellegile peale surumata ja avaldamata.

Tööseisaku/ streigi (soome keeles ulosmarssi) põhjuseks oli ühel tööandja poolt korraldatud vestlusel toimunu.

Oletatavalt leidis aset antud vestlusel füüsiline kontakt tööandja esindaja ja ettevõtte usaldusisiku vahel.

Sellest laadi vestlusi toimub ikka ja põhjuseks on tavaliselt reisija kaebuse käsitlus töötaja ja tema ülemuse (soome keeles esimies) vahel.

Vestlusel arutatakse tavalistelt läbi juhtud olukord ja bussijuht saab esitada omapoolse versiooni toimunust. Töötame ju inimeste veol ja igasuguseid olukordi tuleb ette ja seda üpris sageli.

Niisiis palus töötaja telefoni teel antud vestlusele ka ettevõtte usaldusisiku.

Täpsustamiseks olgu öeldud et töötaja ei olnud soomlane ja tema soome keel ei olnud kõige paremal tasemel. Töötaja abipalve oli seega asjakohane.

Sellistel puhkudel on usaldusisiku kohalolu vestlusel igati teretulnud.

Enne vestluse algust aga oletatavalt leidis aset juba eelnimetatud füüsiline kontakt tööandja esindaja ja usaldusisiku vahel (tõukamine) ning mitte just kõige sündsam sõnavahetus.

Kõik see on praegu oletus ei muud.

Mõlemad osalevad pooled annavad siinjuures avalikus meedias vastuolulisi ütlusi toimunust ja las siis politsei ja kohus lahendavad seda juhtumit.


Streigile eelneval päeval olin ise tööl ja sain plaanitust streigist teada kolmapäeva õhtul tööl olles täiesti juhuslikult kolleegi käest.

Samal ajal sain ka vestelda kolleegidega ettevõtte ühe tegevjuhiga, kes kinnitas plaanitud streigi ebaseaduslikust ja soovitas kõigil tööle tulla.

Soomes on seaduse järgi (minule teadaolevalt) lubatud streikida, kui on eelnevalt toimunud läbirääkimised töövaidluse teemal ei ole andnud tulemusi.

Seejärel antakse streigihoiatus ja samal ajal jätkatakse läbirääkimisi kahe vaidleva poole poolt.

Tavaliselt siis ametiühingu esindajate ja tööandja vahel.

Kui ka need läbirääkimised tulemusi ei anna alles siis kuulutatakse välja streigi toimumise aeg.


Nüüd aga toimus kõik hoopis teisiti.

Kolmapäeva õhtul tulid usaldusisikud kokku (mitmest meie ettevõtte filiaalist) ja otsustasid et järgmise päeva kella 03.00 algab 24. tunnine streik.

Ametiühingu liikmed said ka vastavasisulise tekstisõnumi aga paljud meist ei ole AÜ liikmed vaid YTK liikmed.

Põhjus selles et YTK aastane liikmemaks on 6x väiksem. Inimene loeb aga raha, oma raha.

Seda siis selleks.

Streigi tulemusena jäi 24. tunnise tööseisaku tulemusena sõitmata ca 80% tavapärastest sõidetavatest liinidest nii Espoos kui Vantaal.


Et antud olukorda paremini hinnata läksin streigipäeval ise bussiparki olukorda vaatama.

Kõik kes tahtsid tööd streigi päeval teha seda ka teha said.

Kes tahtis teha just selleks päevaks talle eelnevalt planeeritud puhkepäeval tööd teha see ka seda teha sai.

Paljud tulid tööle kui täiesti normaalsel tööpäeval olenemata asjaolust, et (ebaseaduslik) streik oli käimas.

Siiski jäi suurem osa bussipargi bussidest sellel päeval garaazi seisma.

Streigi tulemusena kannatas 200 000 inimest oma igapäevatoimetuste tegemisel Espoos ja Vantaal.

Hinnangute andmist streigi kohta siinkohal ma igal juhul väldin.

Ei ole ma see isik kes streigi juriidilist poolt oskab analüüsida.

Peamine on siinjuures asjaolude kirjeldus ja ei muud. Kogetu oli seda väärt.


Mis mind selle streigi puhul üllatas?

Üllatusin asjaolust, et Soome Vabariigis on olemas seadused, mida soomlased ise väga austavad.

Samas on olukordi, nii kui antud juhul, kus kaks- kolm usaldusisikut tulevad õhtul kokku ja otsustavad et homme algab streik.

Ja nii ongi.

Ei mingit eelhoiatust ega midagi. Tööseisak ja kõik.

Mingit karistust otseselt sellest streigipäevast osalejatele ei järgne. Miks?

Seletan oma arusaamise järgi.

Bussipargis on tööl ca 1000 bussijuhti. Ütleme et streigipäeval oli tööl ca 200 neist.

Seega pole mõistlik isegi streikijatele kirjalike hoiatusi anda.

Lihtsalt lepitakse olukorraga, sest see on nii Soome riigis kombeks.

Hea siis tulevikku vaadates seda kõike teada.


Üllatas mind veel üks detail toimunu juures.

Nimelt see, kuivõrd lihtne on töötajaid (räägime 1000 töötajast ühes ettevõttes) enda tahtele allutada kui selleks on soodus olukord eelnevalt loodud.

Nimetagem seda kahe sõnaga - massidega manipuleerimine.

Põhjuseid miks streik nii ulatuslikult kulges just AÜ jaoks oli ka see, et bussijuhtide hulgas on tugev solidaarsustunne ja vastuseis - teadagi kellegi peale.

Tunda ja näha on kuhjunud probleeme, millised on lahendamata tööandja ja töötajate esindajate poolt.

Eelkõige puudutab see sõidetavate bussiliinide väga kiireks aetud ajagraafikuid, mille tõttu liinibussid ei püsi graafikus ja kannatavad jällegi teadagi reisijad.

Busside graafikujärgseks sõiduks tuleb kiirustada ja kiirustamise tagajärgedeks on tihtilugu toimunud avariid, närvilisus/ stress bussijuhdidel ja reisijate kukkumised bussides.

Reisijad küll kirjutavad kaebusi a`la bussid ei sõida graafiku järgi ja hilinevad aga bussijuhil ei olegi kohustust sõita graafikujärgselt vaid nõutud on turvaline sõidustiil. Mõlemat asjaolu muidugi reisijad ei tea. Kahjuks.

Nimeatud asjaoludest ja paljudest teistest (jätkem üksikasjad teadjatele) tulenevadki paljud vastuolud kahe osapoole vahel, millised päädivad ootamatute töötajate streikidega.


Lõpetuseks.

Oli hää kogeda toimunut ja olla ka ise kohal.

On puudujääke aga üldine töö organiseerimine antud bussifirmas toimib on korraldatud heal tasemel.

Räägime ju Põhjamaade ühest suuremast bussiettevõttest, mitte mingist paarikümne bussiga väikefirmast.

Teendame ca 40% Espoo ja Vantaal toimuvatest igapäevastest liinibussidega teostavatest bussiga liinivedudest ja sõita on meil 100 bussiliini igal päeval. Seda ei ole just vähe.

Kui nüüd saadaks üle neist ebakõladest töötajate ja tööandja vahel oleks tööl käimine veelgi meeldivamaks tehtud ja mõlemal osapoolel on hea meel omapoolse panuse üle.

Töötajad teenivad omale tööga palka ja ettevõtte oma igapäevase tegevusega omanikele kasumit.

Ilusat sügise jätku teile kõigile!

Nordic Veteran Championship 2017 (50RT, 50RTMIX, 80RE)

Põhjamaade veteranlaskurite meistrivõistlused viidi sellel aastal läbi liikuva märgi laskeharjutuste osas Rootsis Eskilstuna linna lähistel asuvas kohaliku laskurklubile kuuluvas lasketiirus 01.09- 03.09.2017.

Samas piirkonnas asusid ka 50m/ 25m püstoli ja püssilaskmise lasketiirud ning jahilaskmise lasketiirud.

Võimas värk.

Võistluse kavas olid traditsioonilised laskeharjutused 50RT, 50RTMIX, 80RE (põdralaskmisel nii üksik kui duubellasud).

Seda laskespordi ilu jagus siis nautimiseks tervelt kahel võistluspäeval.

Põdralaskmise võistlus toimus 80. meetri laskedistantsil ja teise kujuga põdra märklehte kui meie tavaliselt oleme Soomes ja Eestis oleme harjunud laskma.

Samuti oli põdra märklehe tabamuste ala vähendatud kujul võrreldes 100m põdra märklehega.

Lasketiirus oli loodud võimalus lasta 80m põdra laskeharjutust ka kahel laskeseadmel korraga aga võistlus lasti ikkagi ühel laskerajal ja pabermärkidesse.

Oli olemas mõlemal 80m laskerajal ja Sius- Ascor elektroonlised märgid aga need seadmed ei leidnud minule teadmata põhjustel kasutust.


50m jooksva metssea laskmisel kasutati ühte Sius- Ascor elektroonlise märgiga varustatud laskeseadet, mis ka töötas ilma tõrgeteta kogu võistluse vältel.

Kohalike kohtunikega tuli suhelda inglise keeles, sest rootsi keelt ei valda.

Suhtlesime, kuigi ega kohalikud härrased just väga inglise keelt ei soovinud rääkida või siis ei osanud.

Läbi häda ja viletsuse mere saime kohapeal lasketiirus kuidagi hakkama.

Võistluspaigas oli avatud puhvet, kus pakuti sooje jooke, võileibu.

Sai osta eurode eest, mis tähendas et raha vahetama ei pidanud rootsi kroonideks.

Hinnakiri järgneval pildil.

Sai igaüks osta kes soovis kohalik laskurklubi tikitud embleemi 2 eur eest. Pildil EOJK kirjaga.


Reedene päev ja võistluspaika saabumine.

Reedesel päeval kui kohale jõudsime võistluspaika sai igaüks relvad peale lasta ja vastavaid parandusi sisse viia optiliste sihikute osas.

80m põdralaskmisel sai lasta tagumise optilise sihiku tulbaga sihtides märklehe ninasse. Seejuures tuli teha vaid kõrguse parandust.

Vasakule- paremale polnudki vaja põdralaskmisel parandust teha, mis tähendas et sai lasta 50m jooksva metssea kiire jooksu optilise sihiku seadega.

50m jooksva metssea laskeharjutuse pealelaskmine kulges juba ilma üllatusteta.


Samal päeval tutvusime kohalike olematute vaatamisväärsustega, sest ega peale kesklinna midagi justkui vaadata polnudki.

Poodides kaubavalik sarnane. Hinnatase võrreldav Eesti ja Soomega.

Kõigi hindade puhul tuli vaid üks komakoht hinna puhul paremalt vasakule mõttes tuua ja siis olid hinnad meile arusaadavalt eurodes.

Vanalinnas oli kena kiriku ümbruses asuvad hooned, mis oli siis selle linna vanimate hoonete rajoon.

Reedel siirdusime peale pealelaskmisi meie majutuspaika, mis asus Eskilstuna linna ääres ca 6 km lasketiirust.

Majutus oli 6. kohalises majakeses.

Praktiline ja hinna poolest taskukohane igaühele. Majake ilma saunata.

Hea et majakeses oli kööginurk. Saime omale söögid ise kohapeal valmistada tänu Airele;)

Sai käidud ka kohalikus Lidl poes.

Tööstuskaupade valik oli nii kolm korda suurem kui seda näiteks Espoos Soomes.

Hinnatase oli Soome sama kaupluseketi omadega võrreldav.

Silma hakkas, et poes müüjad olid musta nahavärviga ja omavahel võõramaa keelt rääkivad.

Valge nahavärviga müüjat ma poes ei näinudki. Co..p poodides trehvas veel nägema ka kohaliku rassi esindajaid.

Pagulasi Süüriast ja Aafrika mandrilt oli ikka kohapeal linnas näha kordades rohkem, kui oleme seda Soomes Espoos/ Helsingis harjunud igapäevaselt nägema.



Laupäevane võistluspäev kulges ilma viperustata.

Isegi õhtul alanud vihmasadu ei rikkunud meie head meeleolu.

Põdralaskmine oli natukene harjumatu aga tulemus sai kirja ja ühtegi lasku mööda ka ikka ei lasknud.

Mõne lasu järel tuli oodata pikalt tulemuse ilmumist ekraanile.

Laskjal jõudis tekkida sellel ajal juba mõte, et oli möödalask ja kohtunikud ei leia märklehel tabamust.

Kohtunikud oli varjendis vanemad härrasmehed ja eks nende aeglasest toimetamisest tuli ka aru saada.

Olime kannatlikud ja mõistvad.

Näide 80m põdralaskmise võistluselt. Laskur lasi tulirelvaga kaliiber 30-06.

Laskekoha kõrvalt oli seda kõike filmida kõrvadele ikka päris valus.

Kõrvaklapid jäid kuhugi autosse aga aega neid tooma minna ei olnud. 

Laskur lasi ilma summutajata vintpüssist....



Veel üks video 80m põdralaskmise duubellaskude laskmiselt.



Põdralaskmisel täiskaliibrilisest tulirelvast on laskuri üks põhiülesanne hoida sihtmärki kogu aeg optilise sihiku vaataväljas ja sihtimise piirkonnas. Siis on lootust ka teine lask märklehte saada.


Jookva metssea laskmine kulges tänu elektroonilisele tulemuste arvestamise süsteemile suht sujuvalt.

Laskmise ajakava oli muidugi korraldajate poolt väga optimistlikult kokku pandud nii et igale laskurile oli plaaneeritud 7 minutit aega. Nii kiirelt aga need asjad ikkagi 50m tiirus ei kulgenud.

Siiski, vaatamata asjaolule et ajagraafikust oldi maas ei veninud laskmine liiga pikaks.

Jooksva metssea laupäevasel võistlusel jõudsime juba majutuskohta tagasi peale võistluspäeva kui helistati mulle ja anti teada, et Endi peab veel ümber laskma kolmanda koha peale.

Sõitsime tagasi lasketiiru.

Ümberlaskmise küll Endi kaotas ühe punktiga aga 4. koht on ka hea tulemus.

Kommentaariks niipalju, et mind pani hämmastama kohalike liikuva märgi laskurite/ kohtunike ebakompetentusus ümberlaskmise läbiviimisel.

Tähendab seda, et nad ei osanud mingeid käsklusi anda kohtunikena ega sellist protseduuri kui shoot- off üldse läbi viia.

Soome liikuva märgi laskurite abile, kelledel sellist kompetentsi on küll ja küll, sai see protseduur siis ikkagi ära toimetatud.

Paar pilti ka ümberlaskmiselt. Rahvas on pingelist laskmist vaatamas.

Siis kohe peale ümberlaskmist tagasi majutuskohta ja käes oli õhtusöögi aeg.

Kell oli siis ka juba 8 õhtul.


Pühapäevane võistluspäev.

Meil oli kavas lasta vaid üks harjutus 50RTMIX.

Rahvakeeli lahtiseletatuna tähendab 50m jooksva metssea segajooksude laskmist vahelduva kiirusega s.t laskur ei tea millise kiirusega liikvat märki lasta tuleb.

Siin lasime mõlemad Endiga meie kohta tavapärased tulemused s.t üle 350 punkti.

Lasti ka 80m põtra duubellaskudena, millisest võistlusest meie osa ei võtnud.

Põhjus lihtne.

Puuduvad meil vastavad relvad ja laenatud relvadega pole ka mõtet seda harjutust laskma minna, kuigi soome sõbrad meile relvi selleks lahkelt pakkusid.

Tähelepanelik vaataja on kindlasti täheldanud, et Soome laskuritel on ühtne vorm vestide näol.

Kõik tänu SVA poolsele abile on see praktiline silmailu teoks ja selga saanud.

Ilus soe vest kui selline SVA logoga ees ja seljal FIN kirjaga.

Toijala laskurklubi meisterlaskur Risto Suonpää võidetud medalitega

Konkurents oli tihedam just 55 ja 60. aastaste laskurite vanuseklassides.

Minu praeguses vanuseklassis 50 oli vaid kaks laskurit. Seega medali saamine oli juba ette kindel.

Siiski tähtis pole mitte medal vaid parim enda poolt lastud tulemus võistlusel. See on ja oli eesmärk number 1.




Kokkuvõtteks.

Oli selline kena välisreis Rootsi koos meeldiva seltskonna ja laskespordi harrastamise võimalusega.

Võistlusreisi aitas teoks teha SVA poolne igakülgne toetus.

Tähendab see seda, et SVA toeatas rahaliselt iga Soomest Rootsi võistlema tulnud laskurist SVA tegevliigelt sellisel moel, et kompenseeris võistlussõiduga tekkinud majutus ja sõidukulud (laevapiletid) + tasus poole stardimaksudest.

Pidime ise Rootsis kohepeal katma vaid tühise osa sõiduga seonduvatest kogukuludest (söök, jook).

Meil jäi üle see kõige meeldivamast poolest võtta maksimum, mis tähendas oma võistlemisele keskendumist ja endast parima tulemuse laskmist.

Jeerum kui hea tunne see on kui sellist mõistvat suhtumist üles näidatakse!

Laskurite seltskond oli super.

Kõik olid väga sõbralikud ja meil jagus jututeemasid mida rääkida Soome liikuva märgi laskuritega.

Järgmise aasta Põhjamaade meistrivõistlused leiavad aset juunis ja Soomes.

Kus täpselt ei ole veel kindel aga välja on pakutud Lääne- Soomet.

Nähtavasti toimuvad need võistlused kas Inkoos, Turus või Tamperes.

Inkoo kasuks räägib asjaolu, et seal on olemas vajalikud lasketiirud, millised on kõik varustatud elektrooniliste tulemuste arvestamise süsteemidega.

Kuid aeg annab arutust ja järgmise aasta võistluspaikadest juba edaspidi.

Võistluse pildid/ photos ja videod.