2017. aasta Jõulukuu mõtisklus (uuendatud 31.12.2017): Elu ja töö Soomes, 45. osa

Möödunud aasta kohta mõningaid mõtteid minu poolt. Taustaks Jaan Tätte lauluviisid.

Millesed on seekordse blogi sissekande teemad märksõnadena?

Horoskoop, Tiibeti liidri Dalai Laama 10 soovitust, asjakohased raadiosaated ERR ja R2 saatekavade valikutest viidetega, laskesport 2017, elust Soome Vabariigis 2017. aastal mitme kandi pealt ja lõpetuseks pakun kurbliku alatooniga emotsiooni armastuse kõiksest väest meie siinses maises elus.



Horoskoobi prognoos minu tähtkujule oli 2017. aastaks seejuures paljulubav.

Suumime kohe teemale lähemale ja laskume üksikasjadesse ning pärast kommenteerime.

Sa ilmselt tead, et oled väga praktiline ja organiseeritud, isegi pedantne inimene. Sel aastal ootavad sind head uudised, mis tulevad tõenäoliselt kas õdedelt-vendadelt või siis lähedastelt kogukonnas. Kasuta ära Jupiteri häid mõjusid ning hoia armastatud inimestega ühendust – kui sa räägid tõtt, siis on sul võimalus viia need suhted järgmisele tasandile.
Ilmselt oled sa praeguseks ka tüdinenud Saturni mõjudest, mis sind on viimastel aastatel pidevalt väntsutanud ja tagant utsitanud. Jah, suureks kasvamine on tõesti raske töö! Saturni ülesanne on aga sind peksta ja vormida, seni kuni muutud iseenda paremaks versiooniks. See on aga samas olnud stressirohke, toonud kaasa palju emotsionaalset ja kohati isegi füüsilist piina ning suurenenud on vastutus. Samas on see kõik seda lõpuks väärt. Kaua veel, võid sa küsida? Saturn mõjutab sind kuni 2017. aasta detsembrikuuni. Pea vastu!
 Raha ja karjäär
 Jaanuarist oktoobrini võib sulle tunduda, et rahaasjadega on asjad küllalt korras, seega tasub natuke lõbutseda, kuni seda endale lubada saad. See periood ei kesta aga pikalt. Sul võib tekkida ootamatult ka tahtmine osta endale midagi, mida sa iial ei arvanud, et vajaksid. Kaalu ost enne põhjalikult läbi. Sa pead mõistma, et kõik raskused, mis su teele satuvad, ei tule sinna seetõttu, et sa oleksid kuidagi halb inimene. Kõik juhtub põhjusega, me lihtsalt ei suuda alati neid põhjuseid esmapilgul mõista.
Armastus
Neitsite aasta on täis seksuaalset võimumängu, sa peaksid püüdma seda mitte ära kasutada selleks, et suhet manipuleerida. Kui sa juba oled suhtes, näitavad taevakaardid, et su partner eemaldub sinust või on muutunud kellekski, keda sa päriselt enam ära ei tunne. On tõenäoliselt õige hetk selle inimesega taas tuttavaks saada. Vallalised Neitsid võivad aga avastada, et neil on kummaline tõmme kellegi vastu, keda nad just kohtasid.
Sulle võib tunduda, et sa tunned teda juba aastaid. Väljavõte ajalehest "Postimees" 

Kommentaariks 2017. aasta horoskoobile. Kuidas siis tegelikult läks?

Planeedi Jupiteri seis oli mulle soodne ja paljulubav.

Saturni mõjudest olin juba tõesti väga- väga väsinud. Suureks ei ole veel kasvanud (vaimult) ja pean tõdema et see kasvamine on raske tõesti olnud. Peksa ei saanud. Läks õnneks. Panin selle tänuks küünla just põlema.

Kõik oma ostud mõtlesin enne väga läbi. Detailideni seejuures. Peamiselt teostasin oma tagasihoidlikud ostud kohalikust Lidl kauplusest.

Rohkemaks ja enamaks võimalusi kahjuks ei saanud endale lubada. Kui need ostud oleks tegemata jäänud siis poleks ka kes neid tähti siinkohal enam ritta seaks...

Võtsin täie mõistusega neid otseseid ja kaudseid raskusi, millised minu ette planeedi Saturni seis Jupiteriga seadis. Talusin neid raskuseid vapralt ja püstipäi. Ei andnud alla. Võitlesin raskustele vastu.

Inimese areng toimubki eluraskusi ületades. Poleks probleeme poleks ka arengut.

Vaid mõtteliseks raskuseks osutus ühe köögi remont. Tegelikkus oli midagi muud ja teostus lihtsam.

Krohvi-, elektri-, kanalisatsiooni-, plaatimis ja viimistlustööde teostus sai tehtud ühemehe osaühingu K.O.K poolt. Lahtiseletatuna osaühingu Kõik Oma Kätega poolt elik ise tehtud- hästi tehtud.

Tammepuust köögi töötasapind, integreeritav köögitehnika, tellitud LED valgustus Hiinast.

Köögimööbli kapid sai samuti ise tehtud ja kohale monteeritud. Köögimööbli disaini valiku osas otsisin inspiratsiooni internetist ja otsitu sealt ka leidsin.

Tuleb uskuda iseenda oskustesse ja võimetesse midagi uut ja ilusat luua. Siiks kõik õnnestub.

Kui usk on olemas saab ka üle igast mäest, mis elu meie ette veeretab. Tuletan meelde seejuures planeedi Saturni seisu Jupiteriga 2017. aastal.

Suhtemängud jäid sellel aastal olemata.

Suhtlesin iga päev iseendaga ja vahel ka teistega ning peamiselt võõramaa keeles.

Hakkama sain. Kuigi pean ausalt tunnistama ja lisama, et vahetevahel oli väga raske isegi isendast arusaamisele jõudmisega, mis siis veel teistest rääkida.

Reisimise osa horoskoobis läks täiesti täkke.

Reisisin pikalt ja omadega Helsingi ja Tallinna vahel. Reisisin perioodiliselt.

Laevaga. Kevadest sügiseni. Tore oli. Ilm oli kena, kuid enamalt tuuline.

Inimesed laevas lõbusad. Manustasid omale ette toodud topsikutest erinevaid jooke ja muutusid seeläbi järjest lõbusamaks.

Mõned kodanikud seadsid kohe peale laeva tulekut söögikohtade poole. Sõin ja jõin seal minaga suhu ei saand midagi....

Eriti laulihimulised kodanikekest reisijad laulsid laevas selleks eraldatud kohtadeks, milliseid nad karaoke baarideks nimetavad, üksteise võidu.

Vahva oli.

Vähemalt neil kes selles pidulikus ürituses osalesid. Teistele see aktsioon väga meelejärgi ei olnud, kuid valju protesteerimist ka ei olnud.

Mõned väga väsinud kodanikud laevas marsruudil Helsingi- Tallinn aga magasid koridorides pikutades. Peamine et inimene rahul on. Nemad olid. Hea seegi.

Oli ka üks välisreis Rootsi kuningriiki.

See oli võistlusreis ja sai teoks tänu reisikorraldaja SVA- le, kes kattis reisiga seotud kõik kulud. Tänutundega mõtlen seejuures SVA-le. Olge te sõbrad tänatud.

Tuttavaks sain aasta jooksul kaudselt tuhandete inimestega kes Helsingi piirkonnas liinibussi sisenesid ja sellest ka õnneks ise omal jalal väljusid. Tegid nad seda vabal tahtel- enamalt jaolt.

Siinjuures olid mõned erandid kui tuli rakendada võimuorganite poolt jõuvõtteid aga need ei vääri suuremat äramärkimist ega tähelepanu pööramist.

2018. aasta horoskoop on minule veelgi intrigeerivam planeetide seisude poolest. Saab näha.

Universum on ikka üllatusi täis ja meie peame siin planeedil Maa seda kõike omal nahal taluma. Nii heas kui halvas.

Samas ei saa jätta tähelepanuta Jaapani teadlaste uuringut horoskoopide kohta.

Nimelt teadlased koostasid 200 inimesest koosneva grupi.

Kirjutati üles nende inimeste viimaste aastatel toimunud elulised sündmused ja kõrvutati neid tegevusi siis horoskoobi poolt pakutuga. Tänapäeva arvutustehnika võimekus tuli siin kasuks.

95% ülatuses ja enam ei ühtinud horoskoobi poolt pakutu uuritavate poolt tegelikkuses läbielatuga ja toimunuga.

Kuid ärgem võtkem siiski meilt seda lõbusat seltskondliku mängu horoskoopide lugemisel ja miks mitte ka koostamisel. See on lõbus tegevus ja meeleolukas lugemine.


Tiibeti liidri Dalai Laama 10 soovitust.

1. Eemalduge kõigist mürgistest inimestest.

2. Makske oma võlad õigeaegselt.

3. Pidage kinni oma lubadustest.

4. Andke teistele teha see, mida te ei taha teha.

5.Puhake ja tegutsege.

6. Visake ära, koristage ja organiseerige.

7. Hoolitsege oma tervise eest.

8. Astuge rasketele olukordadele vastu.

9. Aksepteerige.

10. Andestage.



Jätame nüüd horoskoobi ja tähtkujud ning planeetidevahelised seisud.

Võtame ette paar lõbusamat teemat.

Vahelduseks.

Kõigepealt minu arvamuse järgi paar viidet paremale järjejutule Vikerraadios 2017. aastal.

Vikerraadios 2017. aasta alguses eetris olnud järjejutt Hendrik Groen "Salapäevik".

Hollandi autori romaan, mis saanud juba rahvusvaheliseks bestselleriks.

Kas elu vanadekodus võib olla lõbus? Küllap sõltub kõik inimese enda suhtumisest. 83 ja 1/4 aastat vana Henk igatahes kujutab argipäevi ühes Amsterdami vanadekodus vägagi humoorikalt.

Raamatust loeb võrratult ja ilmekalt katkendeid Andrus Vaarik.

1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa

ERR Vikerraadios eetris olnud järjejutt Hendrik Groen „Kuniks elu”, eelmise menuki järg.

Veelkord tõestatakse ära et vanus on vaid üks number ja ei midagi muud.

1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa

Järjejutu loeb Andrus Vaarik kes annab teile edasi vanahärra seikluseid Amsterdami vanadekodus.

Vanahärra Henk püüab ellu ikka positiivselt suhtuda ja argistesse päevadesse vanadekodus vaheldust leida. Näiteks on ta asutanud klubi Vakumisu (Vanad, Kuid Mitte Surnud). Nüüd on kirjastuselt Eesti Raamat ilmunud ka selle rahvusvaheliselt menuka raamatu järg ehk uus salapäevik.

Edasi viide Vikerraadio saatele "Peresaade".

Üle tükima aja üks asjalik ja professionaalselt esitatud raadiosaade paarisuhtest.

ERR Vikerraadios eetris olnud raadiosaade "Peresaade" 31.11.2017.

Selles konkreetses saates räägitakse naistest ja mis peamine seejuures- paarisuhtest.

Mõningad temaatilised aspektid tuuakse välja uues valguses.

Ei ole asjata kulutatud aeg seda saatesarja kuulates.

Vanu tõdesid elust endast on ikka ja alati hää kuulata. Praktiline pool jääb juba teie endi teostada.

Seejuures ärgem tänasel päeval unustagem "Me too" kampaaniat ja sellega seonduvat.

Vikerraadio “Peresaade” räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Miks pere on inimese jaoks nii tähtis? Millised on perekonnaelu faasid? Millega arvestada mesinädalate faasis, millega siis, kui sünnivad väikesed lapsed ja siis, kui nad kasvavad suuremaks?
Mis toimub peres, kui lapsed kodust lahkuvad? Miks suhted ja pered lagunevad? Kas selle vastu on rohtu või ongi see ajastu märk? Kas arm roostetab?
Mõtiskleme, mida lapsed vajavad, et kasvada eluterveteks, empaatilisteks ja toimetulevateks. Räägime naistest ja meestest, seksist ja seksuaalsusest, ämmadest ja emaarmastusest, lahutusest ja kärgperedest, armastusest ja sõprusest ehk elust enesest, koos kõigi tema võlude ja valudega.
 Saate autor on perekonna psühhoterapeut Katrin Saali Saul.

Veel üks juba mõtteainet ja kaasamõtlemist pakkuv ERR Vikerraadio saade 2017. aastast.

Ööülikool. Füüsik Tiit Lukki "On või ei ole - selles pole küsimus" 

Minu meelest väga huvitav ja kaasamõtlemist pakkuv raadiosaade.

Saates käsitletakse üht teemat ja selle teema selgituseks on lisatud alljärgnev video- amazing starlings murmuration.

Seletuse sellise huvitava nähtuse kohta saate kui kuulate saadet.



Raadiosaate peamisi küsimusi on kokku võetud ühte lausesse-

"Me võime teha mis me tahame aga me ei saa tahta mis me tahame"

Mõelge isekeskis ja rahulikult selle lause tähenduse üle.

Kas on kõik meie ümber on ikka nii lihtne kui me ette seda kujutame või on olemas see "midagi" mida me ei näe vaid tajume?

Kust tulevad meie mõtted ja tahtmised? Miks meie kõik soovid ja mõtted ei täitu?

Kas on veel midagi lisaks meie eluteed juhtimas, mida me ei näe aga osad meist tajuvad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele proovibki selle raadiosaate esineja selgust tuua.



Tõelistele esoteerikahuvilistele on kindlasti maiuspala Raadio 2 saade "Hallo, Kosmos".

Selle saatesarja valikust pakun seekord välja teeneka parapsühholoogi Ilmar Soomere saate.

Tervet saadet siinjuures ära jutustada ei jõua, kuid kinntan, et raadiosaade on huvitav ja paljude teemade käsitlustega.


Üks pilt jõulukuul 2017 meie töökohas HSL poolt läbi viidud päevast.

HSL pakkus kooki ja kohvi kõigile bussijuhtidele.

Kingituseks pakkus sellel aastal HSL omalt poolt akupanga, et bussijuhtidel tööl olles kunagi mobiiltelefoni aku tühjaks ei saaks.

Edasi võtan ette kirjutada laskespordist. Kokkuvõtvalt ja lühidalt.

Selles vallas ma arvan, et oli täiesti tasemel võistluseid pakkuv aasta. Mõtlen siinkohal liikuva märgi laskmist.

Heli Rassi memoriaalvõistlus aprillikuu lõpus kujunes omajagu uueks verstapostiks 50m jooksva metssea laskmisel.

Seekord oli meil Elva lasketiirus kasutada täiesti oma elektrooniline märk. Elektroonilise märgi kasutamine hoiab võistlusel kokku kohtunike tööresussi, sest varjendis pole kohtunike vaja enam kasutada.

Võistluse läbiviimise kiiruses võitu paljut seejuures ei ole, kuid võistluse läbiviimsel on võit mugavuses. Vajadus on vaid ühe tulejoone kohtuniku järele.

Jaanipäeval viisime kõigi võistlusel osalevate liikuva märgi laskuritega ühisel jõul ning nõul läbi esimese T. Raudsaare karikavõistluse Tartumaa Tervisespordikeskuses. Võistlus sai teoks tänu Karl Kontori mõistvale ja soosivale suhtumisele meie poolt läbiviidavasse võistlusesse. Tänud!

Kõik võistlejad said sellel võistlusel auhindadega pärjatud, mis laskurite motivatsiooni veelgi rohkem lisas. Võistlusel osales ka üks tubli laskesportlane Lätist.

Eesti seeniorlaskurid võistlesid kuulilaskmise laskeharjutustes Kangasalal Suomatka lasketiirus maikuu lõpus ning novembrikuus Toijalas õhkrelvaedest laskmises. Nii kui alati võitis sõprus ja laskesport. Oli eneseületamisi ja häid tulemusi.

Endel Kaasiku ja Marek Multram võistlesid edukalt Põhjamaade meistrivõistlustel püstoli laskealadel Rootsis. Üle pikkade aastate olid Eesti seeniorlaskurid jälle sellel võistlusel esindatud ja meie laskurid võeti sõbralikult korraldajate poolt vastu.

Ise sai käidud Rootsis Eskilstunas septembrikuus, kus võistlesime 50m jooksva metssea ja 80m põdralaskmises. Oli positiivsust täis võistlusreis. Võitsime omas vanuseklassides medaleid ja mõnes mõttes ületasime iseennast...

Juulikuus viisime Kaiu lasketiirus läbi 50m jooksva metssea laskevõistlused, kusjuures kasutasime elektroonilist märki, milline asjaolu kiirendas oluliselt võistluse läbiviimist.

Sama võistluse raames said Eestis esimest korda lasta liikuva märgi laskurid 10m elektroonilist Megalink märki ja kukkuvaid märke.

Kukkuvate märkide laskeharjutus on väga populaarne just Soome Vabariigis. Nüüd siis on ka meil oma laskeseade selle laskeharjutuse laskmiseks kohapeal kasutada.

Suvise jooksva metssea laskevõistlusega Kaiu lasketiirus jätkame ka järgmisel aastal juhul kui laskurite endi poolt huvi on.



Elust Soome Vabariigis eraldi teemadena käsitletuna.


Aastaga on kindlasti nii mõnedki teist leidnud tööotsingutega tee Eestist Soome. Seda selleks.

Soome ametiasutustega seonduvad blogi teemad on jätkuvalt populaarsed lugejate hulgas.

Olen blogi vanemaid teemasid püüdnud ajakohastada ja infot uuendada et eluga sammu pidada.

Uuemat teavet sain Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Helsingis, kui seda ametiasutust külastasin seoses passi ja ID kaardi vahetusega.

Oli väga meeldiv kohtumine saatkonna konsuliga.

Statistikast.

Viimastel andmetel on 70 000 eestlast oma töö ja elukohaks valinud Soome Vabariigi ja see arv on kasvutrendis.

Teadagi mispärast see nii on.

Helsingi piirkonnas on eestlaste protsentuaalne jaotus järgnev.

Soome elama ja tööle asumist saab soovitada neile, kes ei karda elus uusi väljakutseid ja tööd.



Elu- olu on sama Soome riigis mis aastaid tagasi. Suures osas muutusteta.

Niipalju on muutusi, et eelmisel aastal Soome riiki illegaalselt pürginud pagulased on leidnud kas tagasitee sealt kust tulid, tee pagulaslaagritesse Saksamaal kuhu üks lahke olemisega kanslerist mammi neid väga ootamas on.

Osad pagulased on Soome jäänud, kus neile siis püütakse kohaliku keelt ja olusid selgeks õpetada.

Tööjõudu on ju Soomes vaja ja edaspidi veelgi enam, sest suured elanikukonna grupid on pensionile jäämas.



Meenub sellest aastast ühes Soome portaalis kirjutatu pagulaste teemal.

See oli selline väga ostekohene, aus ja pikem kirjutis ühe soome keele õpetaja poolt, kes kirjutas oma kogemustest pagulastele soome keele õpetamisest ühes pagulaskeskuses.

Tegi ta seda anonüümselt kuna oli alla kirjutanud töölepingule, mis keelas tal oma kogemustest pagulaskeskuses meedias kirjutamise.

Tubli mees ett ikkagi seda tegi ja tõi tõe avalikuse ette.

Nüüdsest ta enam pagulastele soome keelt ei õpeta, kuigi talle on seda mitmel korral pakutud.

Teadagi miks ta keeldus.

Lühidalt väljendudes kirjutas ta, et Aafrikast ja mujalt Soome riiki tulnud pagulased ei suuda kahe esimese kuuga ära õppida tähestiku kahet esimest tähtegi, mis siis veel muust rääkida keele õppes.

Väga värvikalt oli kirjutatud sellest, et täiskasvanud pagulasi tuleb tihtilugu hommikul üles ajada, et nad tervet päeva maha ei magaks ja ikka keeletundi tuleksid soome keelt õppima.

Kasutan edaspidi sõna neeger täiesti teadlikult, kuna mind on nii Eestis koolis õpetatud ja nii ka jääb.

Eestlane kasutab ikka ja alati just sellist väljendit Aafrikast tulnud mustanahaliste suhtes. Arvaku muu maailm oma multi- kultiga kuidas tahavad.

Väga hea telesaade on ERR "Hommik Anuga", kus Linnart Priimägi seda neegri sõna teemat ülimalt hästi lahti seletab. Hästi tehtud Linnart!

Nüüd aga tagasi teemasse ja soome keele õpetaja poolt kirjutatule pagulaskeskuses toimuvast.
Pagulased olgu nad siis neegrid või Lähis- Idast tulnud on ju harjunud pikalt magama ja mitte tööle mõtlema on siiamaani kestnud elus.

Muutusi aga ei taheta ega soovita oma ellu. Soovitakse paljuski sama mõnusat mittemidagi tegemist jätkata ja mõistagi riigi kulul kus parasjagu pesitsetakse.

Erandeid on siingi pagulaste hulgas. Kõike ei saa ühe vitsaga võtta...

Needsamad pagulased teavad ja on hästi ära õppinud oma õigused teenuseid jms Soome riigi poolt saada ja nõuda, kui samas kohustustest ei taheta teada mitte kui midagi.

Teisalt on paljud pagulased, kes on hea haridustasemega leidnud omale töö Soomes ja elu siin sisse seadnud. Neil läheb kindlasti hästi ja Soome riik aitab siin omalt poolt integreerumisega kaasa.

Üllatas asjaolu, et Helgsingi linnavalituses oli arutlusel Soomes viibimise keelduva otsuse saanud pagulaste aitamise arutlus. Et siis illegaalsetele pagulastele pakkuda linna poolt tuge.

Soome riik kuulutab kodaniku illegaalseks riigis ja Helsingi linnavalitsus arutab nende abistamist. Nonsenss kuubis.

Kõige valjuhäälsemalt võtsid selle teemaga sõna just soomlased ise. Seda tehti kohalikes ajalehtedes, sest soomlased tundsid sellega oma õiglustunnet riivavat kõige rohkem.

Teema lõpetuseks mõelgem end aastatetagusesse aega Eestis.

Mäletate kui meil tuli Tallinnas Soome saatkonna viisasabas seista. Mäletate kindlasti.

Mäletate aega kui ingerisoomlased Eestist pidid Soome riigile tõestama oma kuulumist ingerisoomlaste hulka.

Seda kõike selleks et Soome riik neid omadeks tunnistaks ja ingerisoomlasi Soome tagasi elama lubaks.

Nüüd on aga piirid lahti EL väljaspoolt ning igaüks kes vähegi soovib võib siia sisse rännata.

See n.n avatud uste poliitika ei ole jätkusuutlik ja õnneks on Ungari näol meil olemas Euroopas terve mõistlusega juhitav riik vähemalt selles vallas.

Elu on Euroopas seoses EL tulekuga radikaalselt muutunud ja muutub veel.

Kogu aeg muutub. Elame muutumise ajastul.

Nii kui lagunes tükkideks meie suur kodumaa NSVL võib oodata sama EL silmas pidades.



Mis mind veel üllatas sellel aastal Soomes?

Üllatas sellel aastal artiklite sari Soome ajalehtedes (IS, IL), mis kirjutasid paarist töötust keskealisest soomlasest. Mitte võõramaalastest.

See tähendab, et töötud esinesid oma nimede all ja ajalehed vahendasid nende juttu.

Keskealised ca 35...40. aastased ja pole siiani kindlat töökohta omanud. Nad on olnud tööl vaid mõned päevad ja siis töölt ära tulnud, kuna nendele see töö ei sobi ja palk on väike nende arvates.

Ühele neist näiteks pakuti kontoris tööd ümbrikute liimijana jms lihtsamal tööl. Pool päeva pidas vastu siis ütles et see töö talle ei sobi. Kui aastatega on tööharjumus täiesti kadunud siis muidugi ei sobi selline lihtne töö.

Ausalt väljendades mind üllatas, kui head elu Soome riik pakub pikaaegsetele töötutele. Mõtlen siin ainult pikaaegseid töötuid, kes on aastaid töötud olnud.

Soome heaoluühiskond võimaldab kõigel sellel rahulikult juhtuda.

Soome riik maksab ca 300 000 töötule igakuiseid abirahasid. Riik tasub töötute eest korteriüüri jms kulud sellise arvestusega, et töötule vähemalt 600...700 eur kätte jääks.

See kõik on normaalne, kui tegu on lühiajaliselt töötuks jäänuga. Töötuks jäämist võib juhtuda asjaolude kokkusattumisel meist igaühega.

Üllatav on et aga sellisel moel saab elada aastakümneid riigi toel. Ega see just väga mõistuspärane ja jätkusuutlik tegevus riigi poolt ei ole. See on vaid minu subjektiivne arvamus.

Mõelda vaid neile kes tulevikus hakkavad Soome riigis praeguseks kogunenud riigivõlga tagasi maksma. Mind isiklikult see teema Soome riigi tuleviku kohta ei paku huvi aga ma mõtlen laiemalt.

Soome riigile on praeguseks kogunenud võlga nii palju, et igale Soome riigi elaniku kohta tuleb 10 000 eur laenuks võetud raha.

Pole just vähe kui arvestada et igal aastal võtab Soome riik veel miljardeid laenuraha juurde, et sellisel moel heaoluühiskonda üleval hoida.

Viimastel aastatel Soome riik võtnud laenu 3 kuni 5 miljardit aastas.

Kõige selle juures mis eespool on ära mainitud on kurb vaadata Helsingi kandis neid pikalt lookevaid inimeste järjekordi tasuta toidujagamise punktide/ kohtade juures.

Samuti on kurb on vaadata kui näed et soomlastest pensionärid käivad prügikastides pandipakendeid otsimas.

Neid prügikastides sobrajaid ei ole paju, kuid need vähesed hakkavad silma just eriti eredelt.

On näha olnud, et nii mõnigi kord ei jagu inimestel raha ühistranspordis sõiduks. Püütakse sõita ilma piletita ja ka sõidetakse. Trammis Helgisngis on see lihtne ja teostatav.

Ka liinibussis näeb inimesi, kes tulevad ja ütlevad bussijuhile et neil raha ei ole kas saab tasuta sõita.

Ütlete et Soome riigis on heaoluühiskond ja puudub vaesus. Eksite.

Ka Soome riigis on vaesus olemas, kuigi seda igal sammul just otseselt näha ei ole.



Vanuritest Soome riigis, milline teema sellel aastal üleriigilises meedias kajastust leidis.

Meenub mulle ajalehe lugu Soome vabadussõja veteranist, kes oma elu eelõhtul kuskil enam korraliku hooldust ei leidnud.

Vabadussõja veteranist vanahärra lähedased sugulased olid töö ja eluga nii hõivatud, et kellegil tema jaoks aega enam ei olnud.

Soomes on vabadussõja veteranidele loodud oma hooldeasutused. Üks selline vabadussõja veteranidele mõeldud asutus asub näiteks Kauniaises.

Ja kogu selle Soome vabadussõda põgusalt puudutava loo juures linastub Soomes ja ka Eestis ei tea mitmenda väljaandena Soome kirjandusklassikasse kuuluva Väinö Linna romaani põhjal vändatud film "Tundmatu sõdur".

Tundub ääretult ülekohtune, et need mehed kes sõdisid tänase vaba Soome Vabariigi eest ei leia oma elu õhtul vajalikku tähelepanu ja abi.

Paljud neist kangelastest jäidki sõjaväljale ega pöördunud kunagi koju lähedaste ja kallimate juurde tagasi....

Veel kõnetab vanurite teema mind sedavõrd, kuivõrd näen kui raske on neil igapäevaselt toime tulla oma eluga.

Kanda raskeid toidukotte poest koju. Tirida neid kaubakotte ühistranspordis, kui käimine on juba väga raske ja jõud on lõppemas.

Kahju vanakestest, sest paljudel on kõik nende lähedased juba siit ilmast lahkunud. Enamuses on vanaprouad, sest mehed lähevad teise ilma juba tüki maad varem.

Paljud mehed ei vea pensionieanigi välja. Naised on sitkemad ja peavad kauem eluraskustele vastu.



Bussiliikluse ümberkorraldusest alates 03.01.2018 Espoos, Tapiolas, Kauniaises

See saab olema üks suurimaid ühistranspordi ümberkorraldusi viimastel aastakümnetel siinkandis ja suur väljakutse HSL töötajatele.

Nii mõnigi bussiliin lõpetatakse ja seniste bussiliinide marsruudid muutuvad.

Länsimetro töötab juba mitmendat nädalat ja teenendab inimesi Kamppi ja Matinkyla vahel.

Nüüd siis alustab tööd Matinkyla (nime õigekiri teadlikult muudetud) bussiterminaal ja see saab olema huvitav aeg.

Teadmiseks arvudena, et Kamppi linnaliinibusside terminaalist käis läbi tipptunnil 80 bussi.

Matinkyla bussiterminaalist tahetakse läbi lasta 70 bussi tunnis.

Pean ära märkima et Matinkyla bussiterminaal on poole väiksem, kui siiani kasutusel olnud Kamppi bussiterminaal Helsingis.

Vähemalt alguskuudel sellist projekteeritud busside läbilaskevõimet Matinkyla bussiterminaalis on kindlasti raske saavutada.

Kannatajaks jääb siin aga muidugi reisija, kes peab asjatult oma bussi ootama bussiterminaalis või siis kuskil liinil peatuses.

Bussijuhil on kannatusi vähem.

Meil on ajatöö ja makstakse palka tööl oldud aja eest. Seega kas me seisame bussiga liiklusummikus või liigutame bussiga reisijaid- vahet ei ole.

Soovitus.

Seadke sammud parem Matinkyla bussiterminaalist välja esimesse peatusesse. Vähemalt tipptunnil.

Seal on teil suurem võimalus soovitud bussile peale saada, sest bussiterminaali sulgemisel suunatakse reisijad välja liinibussi peatusesse ootama.

Kindlasti ei püsi liinibussid vähemalt alguses väljapakutud ajalises graafikus.

HSL lubab siinjuures koheselt vastavalt vajadusele liinigraafikuid muuta. Saab näha.

Seejuures pidage alati meeles seda asjaolu, et liinibussid ei pea sõitma graafiku järgi millised on peatustesse välja pandud.

Need graafikute numbrid elik kellaajad peatustes on orienteeruvad ajad reisijatele ja ei midagi muud.

Tegelikkus on see, et bussid liiguvad hilinemisega ja see on täiesti lubatud.

Ei ole olemas mingit kohustust bussijuhil sõita graafikujärgse aja järgi. Kui liiklus seda võimaldab siis seda muidugi tehakse.

Järgmise aasta 2018 alguses kirjutan juba kogemustest uute bussiliinide kohta läbi kogetu.

Ja lõpetuseks.

Meenub sellest jõuluajast üks kena venelannast vanem proua, kes eksis natuke liinibussi valikuga.

Aitasin teda tema pühas ürituses jõulude aeg jõuda õigeks ajaks sugulastele külla.

Enne bussist väljumist tuli proua mind isiklikult tänama ja soovis mulle häid jõule ning ilusat uut aastat.

Mulle läksid tõesti korda selle proua head soovid, sest näha oli et need tulid puhtast südamest. Polnud niisama suusoojaks öeldud nii kui tavaliselt seda tehakse.

Mu süda sulas täiega....

Sellest jõuluajast meenuvad veel mõned juhused, kui vanemad soomlased ilusaid pühi soovisid. Tõsi, neid oli küll vähe aga asi seegi.

Elu Soome riigis on viisakuste osas radikaalselt muutunud.

Teretamise ja tänamise ning viisakused on inimesed Soome riigis ja eriti pealinnas pea täielikult minetatud.

Elatakse incognito s.t omas maailmas ja teised inimese enam korda ei lähe. Eriti puudutab see noori.



Mis mind veel Soome riigis hämmastab on inimeste abitus oma igapäevases elus.

Seda võib nimetada juba koolieast saadik n.n õpitud abituseks.

Inimestel puudub või on seda väga vähesel määral alles ettenägemise võimet.

Kui ikka ootad bussipeatuses bussi siis võib ehk kuskilt otsast järeldada, et bussi sisenedes on vaja kuukaart käepärast hoida (ja hea on teada kas kaardil on ka raha peal või on kuukaart kehtiv) või siis sularaha.

Sellist mõtlemisvõimet ei ole kahjuks enam paljudel alles.

Ma siin ei hakka pikemalt heietama laspsevankritega noortest emadest, kes jäävad oma vankriga bussi sisenemisel täielikult hätta juba siis kui lapsevankri esimest rattapaari on vaja ca 10 cm tõsta, et vanker bussi sisse saada.

Kust tuleb selline (õpitud) inimeste abitus? Kuidas nad oma igapäevase eluga hakkama saavad?

Vastust mina ei tea.

Fantaseerigem natuke.

Kui peaks tekkima mingi kriisiolukord riigis siis need inimesed on täiesti abitud edasise tegevuse suhtes.

Siinjuures peab tänutundega mõtlema KL tegevusele Eesti Vabariigis, kes igale soovijale tasuta üleelamise tarkusi kriisiolukordades õpetab.





Selfidest.

Siin veel üks näide selle aasta lõpus Soomes toimunud kahe hukkunuga liiklusõnnetusest ja inimeste käitumistavade muutumisest.

Õnnetuse kohapeal olid maanteeabi töötajad liiklust reguleerimas.

Hukkunute sugulased olid samuti õnnetuskohale saabunud et lahkunuid mälestada.

Küsite, et no ja mis siis siin eriskummalist on? On ikka.

Hämmastav, kui see sõna peaks siia sobima, oli see asjaolu et möödasõitjad pidasid oma autod õnnetuskohal kinni ning tegid selfisid õnnetusse sattunud autode taustal.

Siis püüti veel hukkunud sugulastega koos õnnetuskohas selfisid teha.

See annab selget tunnistust, et tänasel päeval pole enam miski inimestele püha.

Ma ei usu et seal õnnetuskohal olid selfisid tegemas somaalid, süürlased või mõnda teist rahvust esindavad kodanikud.

Analoogseid näiteid võite ise Soome meediaväljaannetest lugeda.


Ootate lõpetuseks emotsiooni.

Peate selle saama. Tugeva emotsiooni. Näide sellest, kui kõikvõimas vägi on armastus meie elus.

Lugu sellest, kuidas noor naine abiellus oma elu armastusega ja suri peale pulmatseremooniat haiglas rinnavähi tagajärjel peale abiellumist 18 tunni pärast.

Noorpaari kihlus toimus 2016. aastal.

IS lugu saate lugeda koos kõike iseloomustava pildiga haigast siit.

Armastus, kallid lugejad võidab alati.

Isegi kõige raskemas olukorras on armastusel piiritu võim.



Kokkuvõtteks.

Olgem siis rõõmsad iga meile antud päeva üle.

Tundkem rõõmu oma väikestest edusammudest, millised lõppkokkuvõttes ei olegi nii väiksed.

Elamise rõõmu ja tervist teile kõigile!

ID kaardi kättesaamine Helsingi Eesti Suursaatkonnast: Elu ja töö Soomes, 44. osa

Selle blogi peatüki teemaks on ID kaardi ja EV passi uuendamine Eesti Vabariigi Helsingi Suursaatkonna abil.

Aja ja närvikulu kokkuhoiuks sai 1,5 nädalat tagasi käidud Rapla PPA kontoris.

Seal kulus dokumentide uuendamise avalduse täitmisele ja pildi tegemisele kohapeal ca 10 minutit.

Kohapeal Rapla PPA-s oli väga hea teenendus ja meeldiv suhtumine.

Uued oma dokumendid palusin saata Soome Helsingi Eesti Suursaatkonda. Lubati seda teha.

Teade minu uute dokumentide saabumisest EV Helsingi Suursaatkonda saadeti mulle e- kirjaga.

Täna oli töövaba päev ja sai ette võetud käik Eesti Suursaatkonda Helsingis.

Liinibussiga Kamppi ja sealt edasi trammisõit sihtpunkti. Päris huvitav kogemus on mõnikord ka liinibussiga sõita reisijana ja mitte bussiroolis.


Eesti Vabariigi Suursaatkonna leidmine Helsingis ei valmistanud raskusi.

Tutvusin kõigepealt kohapeal olukorraga ja sain aru, et minusugusel ikka päris EV Suursaatkonna peauksest sissepääsu ette nähtud ei ole.

Õige EV Suursaatkonna külgvärav leitud sain meie EV Suursaatkonda sisse.

Päris huvitavalt mõttelt leidsin end samal ajal.

Nimelt, sisenesin EV territooriumile välismaal päris esimest korda. Lapike Eestimaad aga siiski oma.

Hinges oli uhke tunne, et meie väiksel riigil on Suursaatkond teiste suurte riikide saatkondadega samas rajoonis. Helsingis ma mõtlen.

See, et oleme riigina end kehtestanud on ikka suur ime kui selline. Seda asjaolu tasub nii mõnigi kord elus endale teadvustada.

Väga meeldiva olemisega EV Suursaatkonna konsul võttis mu vastu saatkonna kõige ülemisel korrusel.

Andis ikka ronida mööda EV Suursaatkonna treppe.

Jõudsin vahepeal isegi mõelda, et kehakultuurne tegevus on minu puhul õige tahaplaanile kahjuks jäänud...vaim on veel tugev aga ainult mõttejõul edasi rühkida läheb mõnikord raskeks.

ID kaardi ja EV passi sain hea teenenduse abil meie saatkonnast kenasti kätte.

EV Suursaatkonna konsul selgitas ID kaardiga seonduvaid aktuaalseid probleeme ja edasi läks meil kosnuliga juba jutt vabadele teemadele. Huvitav, et meil jagus ühiselt arutatavaid temaasid niivõrd palju ja seda kõike väga lühikese aja jooksul.

Vaid järgmise kliendi tulek EV Suursaatkonda katkestas kahjuks meie vestluse.


Koju jõudes kontrollisin uue ID kaardi sertifikaatide kehtivust.

Nii kui arvata on meie ajakirjanduses kirjapandu pehmelt öeldes vale selle teema kohta mis puudutab uusi ID kaarte ja nende sertifikaate.

Tähendab see seda, et ka uuel just väljastatud ID kaardil tuleb sertifikaate uuendada. See on aga meie Eesti riigi võimekust arvestades väga pikk protsess ja kannatust tuleb varuda.

Samas tuleb positiivses võtmes tõdeda, et öösel õnnestus mul eile alla laadida ja ära installeerida uus ID kaarid tarkvara oma arvutis.

Seegi hea märk alustuseks.


ID kaardi uued turvasertifikaadid ja nende uuendamine.

Peale mõnekümnekorrast proovimist ja seda veel päevasel ajal õnnestus mul täna 02.11.2017 lõppude lõpuks ära uuendada oma just saadud uue ID kaardi turvasertifikaadid.

Selle protsessi käigus antakse arvutiekraanil teile teada, et uuendatakse ära ka just saadud PIN(1), PIN(2) ja PUK kood.

Seega pastaks ja paber on hea kohe käeulatuses hoida, kui ID kaardi turvasertifikaate uuendama asute.

Tähendab, kui see peaks teil mingi ime läbi õnnestuma.

Tõepoolest, kannatust tuleb kuhjaga varuda selle tegevuse juures.

Ja siis veel kõige päeva lõpetuseks EV valitsuse pressikonverents kus anti teada, et kasutusel olevate ID kaartide uuendamata turvasertifikaatide kehtivus peatatakase homsest keskööst alates.

Lõpetuseks sellele teatele justkui polegi midagi enam lisada. Kahju muidugi, et asjaolud on nii välja kujunenud.

Samas ärgem kaotagem positiivsust ja oleme optimistlikud edaspidise suhtes.

Reaalsed palgad Soomes- IS ajalehe artikkel: Elu ja töö Soomes, 43. osa

Tegelikku palgavõrdlust pakkuv IS temaatiline artikkel on loetav siit.

Olgu ära märgitud, kui mu mälu mind ei peta, siis Soomes mediaanpalk kuus oli/ on 2800 eur.

Selgituseks.

Näiteks töövõtjale makstavast kuupalgast kulub pool või siis mõnel ka vähem korteriüüri maksmiseks.

Kui elate n.n kolhoosis mitmekesi koos ühes korteris siis saab vähemaga hakkama. Igaühe oma valik.

Elamine on Soome riigis kallis, kuid see oleneb suuresti elamise asukohast. 

Teisel juhul kulub suur osa väljateenitud palgast pangalaenu tagasimakseks, kui eluase on pangalaenuga Soomes ostetud ja endale selline kohustus (mitme)kümneks aastaks võetud.


Toome siinkohal jällegi ilmestava näite elamise kohta Soomes.

Mulle ikka ja alati meeldib seda kahte võrdlust kirja panna.

Esimesel juhul elate üürikorteris ja maksate 1000 eur üüri. Muret pole. Kui töö kaotate või tahate üürilepingu üle öelda saate seda ca 1 kuu etteteatamisega teha ja Eestisse tagasi kolida. Juhul kui töö kaotate või mis veel parem, teid koondatakse, maksab korteriüüri edasi Kela. Kätte peab teil elamiseks jääma igal juhul ca 700 eur. Ülejäänud kulud tasub Kela, nii kui eelpool ka kirjutasin. Soome on rohkem sotsialistlik riik kui arvata võite....

Teisel juhul elate pangalaenuga ostetud majas näiteks 50 km kaugusel Helsingist. Maksate umbes 500 eur tagasi iga kuu pangale laenumakset+ oma maja küte+ elekter+ vesi+ maamaks+ kinnisvara maks ja muud oma majas ettetulevad kulud.
Lisaks maksate auto liisingut ütleme 250 eur kuus+ auto küte+ kindlustus+ automaks. Ilma autota ju sellel juhul hakkama ei saa. Võite arvestada ajakuluga mis kulub iga tööpäev tööle sõiduks. Plussiks on, et kui soovite Soome riigist tagasi Eesti minna on teil võimalus mingi aja jooksul oma elamine maha müüja ja sellest raha tagasi saada.


Niipalju teadmiseks, et Soomes makstakse töötajale palka tavaliselt iga kahe nädala tagant, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.

Suurema palga eeliseks tuleb välja tuua asjaolu, et töötaja pension saab tulevikus suurem olema kui Eesti pensioniga võrrelda.

Soomes väljateenitud pensionile lisandub tulevikus Eestis väljateenitud aastate eest pension.

Soome pensioni teema (näiteks Soome pensionilt tulumaksu maksmine) on aga omaette kirjatööd väärt, millest edaspidi.

Ja lõpetuseks selle lühikese kirjatöö kohta.

Kes seda aga üldse oskab ette näha, millised olud ja riigikord on meil näiteks kümne või viieteist aasta pärast meie regioonis. 

Bussijuhtide tööseisak Espoos ja Vantaal: Elu ja töö Soomes, 42. osa

On möödunud üle aasta kui sai kirja minu viimane kirjatöö teemal "Elu ja töö Soomes".

Senine blogi statistika ja lugejate tagasiside näitab, et minu kirjatöid loetakse mille üle mul loomulikult hea meel on.

Vahepeal oli töises mõttes suurem uudiste kriis, mille tõttu ka minu sõnavõtte Soome teemal ei ole olnud.

21.09.2017 leidis ootamatult aga aset sündmus, millest võiks lugejatega üht- teist kogetust jagada.


Toimus Espoos ja Vantaal ühe Helsingi piirkonna bussijuhtide tööseisak. Ootamatu tööseisak, mida eelnevalt pikalt ette ei planeeritud.

Olgu kohe ära märgitud viide YLE kodulehele kust saate ise põhjalike ülevaateid teemast lugeda.

Lisa lugemiseks leiate veel siit.

Püüan siis alljärgnevalt anda omapoolse objektiivse ülevaate toimust ilma oma arvamusi kellegile peale surumata ja avaldamata.

Tööseisaku/ streigi (soome keeles ulosmarssi) põhjuseks oli ühel tööandja poolt korraldatud vestlusel toimunu.

Oletatavalt leidis aset antud vestlusel füüsiline kontakt tööandja esindaja ja ettevõtte usaldusisiku vahel.

Sellest laadi vestlusi toimub ikka ja põhjuseks on tavaliselt reisija kaebuse käsitlus töötaja ja tema ülemuse (soome keeles esimies) vahel.

Vestlusel arutatakse tavalistelt läbi juhtud olukord ja bussijuht saab esitada omapoolse versiooni toimunust. Töötame ju inimeste veol ja igasuguseid olukordi tuleb ette ja seda üpris sageli.

Niisiis palus töötaja telefoni teel antud vestlusele ka ettevõtte usaldusisiku.

Täpsustamiseks olgu öeldud et töötaja ei olnud soomlane ja tema soome keel ei olnud kõige paremal tasemel. Töötaja abipalve oli seega asjakohane.

Sellistel puhkudel on usaldusisiku kohalolu vestlusel igati teretulnud.

Enne vestluse algust aga oletatavalt leidis aset juba eelnimetatud füüsiline kontakt tööandja esindaja ja usaldusisiku vahel (tõukamine) ning mitte just kõige sündsam sõnavahetus.

Kõik see on praegu oletus ei muud.

Mõlemad osalevad pooled annavad siinjuures avalikus meedias vastuolulisi ütlusi toimunust ja las siis politsei ja kohus lahendavad seda juhtumit.


Streigile eelneval päeval olin ise tööl ja sain plaanitust streigist teada kolmapäeva õhtul tööl olles täiesti juhuslikult kolleegi käest.

Samal ajal sain ka vestelda kolleegidega ettevõtte ühe tegevjuhiga, kes kinnitas plaanitud streigi ebaseaduslikust ja soovitas kõigil tööle tulla.

Soomes on seaduse järgi (minule teadaolevalt) lubatud streikida, kui on eelnevalt toimunud läbirääkimised töövaidluse teemal ei ole andnud tulemusi.

Seejärel antakse streigihoiatus ja samal ajal jätkatakse läbirääkimisi kahe vaidleva poole poolt.

Tavaliselt siis ametiühingu esindajate ja tööandja vahel.

Kui ka need läbirääkimised tulemusi ei anna alles siis kuulutatakse välja streigi toimumise aeg.


Nüüd aga toimus kõik hoopis teisiti.

Kolmapäeva õhtul tulid usaldusisikud kokku (mitmest meie ettevõtte filiaalist) ja otsustasid et järgmise päeva kella 03.00 algab 24. tunnine streik.

Ametiühingu liikmed said ka vastavasisulise tekstisõnumi aga paljud meist ei ole AÜ liikmed vaid YTK liikmed.

Põhjus selles et YTK aastane liikmemaks on 6x väiksem. Inimene loeb aga raha, oma raha.

Seda siis selleks.

Streigi tulemusena jäi 24. tunnise tööseisaku tulemusena sõitmata ca 80% tavapärastest sõidetavatest liinidest nii Espoos kui Vantaal.


Et antud olukorda paremini hinnata läksin streigipäeval ise bussiparki olukorda vaatama.

Kõik kes tahtsid tööd streigi päeval teha seda ka teha said.

Kes tahtis teha just selleks päevaks talle eelnevalt planeeritud puhkepäeval tööd teha see ka seda teha sai.

Paljud tulid tööle kui täiesti normaalsel tööpäeval olenemata asjaolust, et (ebaseaduslik) streik oli käimas.

Siiski jäi suurem osa bussipargi bussidest sellel päeval garaazi seisma.

Streigi tulemusena kannatas 200 000 inimest oma igapäevatoimetuste tegemisel Espoos ja Vantaal.

Hinnangute andmist streigi kohta siinkohal ma igal juhul väldin.

Ei ole ma see isik kes streigi juriidilist poolt oskab analüüsida.

Peamine on siinjuures asjaolude kirjeldus ja ei muud. Kogetu oli seda väärt.


Mis mind selle streigi puhul üllatas?

Üllatusin asjaolust, et Soome Vabariigis on olemas seadused, mida soomlased ise väga austavad.

Samas on olukordi, nii kui antud juhul, kus kaks- kolm usaldusisikut tulevad õhtul kokku ja otsustavad et homme algab streik.

Ja nii ongi.

Ei mingit eelhoiatust ega midagi. Tööseisak ja kõik.

Mingit karistust otseselt sellest streigipäevast osalejatele ei järgne. Miks?

Seletan oma arusaamise järgi.

Bussipargis on tööl ca 1000 bussijuhti. Ütleme et streigipäeval oli tööl ca 200 neist.

Seega pole mõistlik isegi streikijatele kirjalike hoiatusi anda.

Lihtsalt lepitakse olukorraga, sest see on nii Soome riigis kombeks.

Hea siis tulevikku vaadates seda kõike teada.


Üllatas mind veel üks detail toimunu juures.

Nimelt see, kuivõrd lihtne on töötajaid (räägime 1000 töötajast ühes ettevõttes) enda tahtele allutada kui selleks on soodus olukord eelnevalt loodud.

Nimetagem seda kahe sõnaga - massidega manipuleerimine.

Põhjuseid miks streik nii ulatuslikult kulges just AÜ jaoks oli ka see, et bussijuhtide hulgas on tugev solidaarsustunne ja vastuseis - teadagi kellegi peale.

Tunda ja näha on kuhjunud probleeme, millised on lahendamata tööandja ja töötajate esindajate poolt.

Eelkõige puudutab see sõidetavate bussiliinide väga kiireks aetud ajagraafikuid, mille tõttu liinibussid ei püsi graafikus ja kannatavad jällegi teadagi reisijad.

Busside graafikujärgseks sõiduks tuleb kiirustada ja kiirustamise tagajärgedeks on tihtilugu toimunud avariid, närvilisus/ stress bussijuhdidel ja reisijate kukkumised bussides.

Reisijad küll kirjutavad kaebusi a`la bussid ei sõida graafiku järgi ja hilinevad aga bussijuhil ei olegi kohustust sõita graafikujärgselt vaid nõutud on turvaline sõidustiil. Mõlemat asjaolu muidugi reisijad ei tea. Kahjuks.

Nimeatud asjaoludest ja paljudest teistest (jätkem üksikasjad teadjatele) tulenevadki paljud vastuolud kahe osapoole vahel, millised päädivad ootamatute töötajate streikidega.


Lõpetuseks.

Oli hää kogeda toimunut ja olla ka ise kohal.

On puudujääke aga üldine töö organiseerimine antud bussifirmas toimib on korraldatud heal tasemel.

Räägime ju Põhjamaade ühest suuremast bussiettevõttest, mitte mingist paarikümne bussiga väikefirmast.

Teendame ca 40% Espoo ja Vantaal toimuvatest igapäevastest liinibussidega teostavatest bussiga liinivedudest ja sõita on meil 100 bussiliini igal päeval. Seda ei ole just vähe.

Kui nüüd saadaks üle neist ebakõladest töötajate ja tööandja vahel oleks tööl käimine veelgi meeldivamaks tehtud ja mõlemal osapoolel on hea meel omapoolse panuse üle.

Töötajad teenivad omale tööga palka ja ettevõtte oma igapäevase tegevusega omanikele kasumit.

Ilusat sügise jätku teile kõigile!

Nordic Veteran Championship 2017 (50RT, 50RTMIX, 80RE)

Põhjamaade veteranlaskurite meistrivõistlused viidi sellel aastal läbi liikuva märgi laskeharjutuste osas Rootsis Eskilstuna linna lähistel asuvas kohaliku laskurklubile kuuluvas lasketiirus 01.09- 03.09.2017.

Samas piirkonnas asusid ka 50m/ 25m püstoli ja püssilaskmise lasketiirud ning jahilaskmise lasketiirud.

Võimas värk.

Võistluse kavas olid traditsioonilised laskeharjutused 50RT, 50RTMIX, 80RE (põdralaskmisel nii üksik kui duubellasud).

Seda laskespordi ilu jagus siis nautimiseks tervelt kahel võistluspäeval.

Põdralaskmise võistlus toimus 80. meetri laskedistantsil ja teise kujuga põdra märklehte kui meie tavaliselt oleme Soomes ja Eestis oleme harjunud laskma.

Samuti oli põdra märklehe tabamuste ala vähendatud kujul võrreldes 100m põdra märklehega.

Lasketiirus oli loodud võimalus lasta 80m põdra laskeharjutust ka kahel laskeseadmel korraga aga võistlus lasti ikkagi ühel laskerajal ja pabermärkidesse.

Oli olemas mõlemal 80m laskerajal ja Sius- Ascor elektroonlised märgid aga need seadmed ei leidnud minule teadmata põhjustel kasutust.


50m jooksva metssea laskmisel kasutati ühte Sius- Ascor elektroonlise märgiga varustatud laskeseadet, mis ka töötas ilma tõrgeteta kogu võistluse vältel.

Kohalike kohtunikega tuli suhelda inglise keeles, sest rootsi keelt ei valda.

Suhtlesime, kuigi ega kohalikud härrased just väga inglise keelt ei soovinud rääkida või siis ei osanud.

Läbi häda ja viletsuse mere saime kohapeal lasketiirus kuidagi hakkama.

Võistluspaigas oli avatud puhvet, kus pakuti sooje jooke, võileibu.

Sai osta eurode eest, mis tähendas et raha vahetama ei pidanud rootsi kroonideks.

Hinnakiri järgneval pildil.

Sai igaüks osta kes soovis kohalik laskurklubi tikitud embleemi 2 eur eest. Pildil EOJK kirjaga.


Reedene päev ja võistluspaika saabumine.

Reedesel päeval kui kohale jõudsime võistluspaika sai igaüks relvad peale lasta ja vastavaid parandusi sisse viia optiliste sihikute osas.

80m põdralaskmisel sai lasta tagumise optilise sihiku tulbaga sihtides märklehe ninasse. Seejuures tuli teha vaid kõrguse parandust.

Vasakule- paremale polnudki vaja põdralaskmisel parandust teha, mis tähendas et sai lasta 50m jooksva metssea kiire jooksu optilise sihiku seadega.

50m jooksva metssea laskeharjutuse pealelaskmine kulges juba ilma üllatusteta.


Samal päeval tutvusime kohalike olematute vaatamisväärsustega, sest ega peale kesklinna midagi justkui vaadata polnudki.

Poodides kaubavalik sarnane. Hinnatase võrreldav Eesti ja Soomega.

Kõigi hindade puhul tuli vaid üks komakoht hinna puhul paremalt vasakule mõttes tuua ja siis olid hinnad meile arusaadavalt eurodes.

Vanalinnas oli kena kiriku ümbruses asuvad hooned, mis oli siis selle linna vanimate hoonete rajoon.

Reedel siirdusime peale pealelaskmisi meie majutuspaika, mis asus Eskilstuna linna ääres ca 6 km lasketiirust.

Majutus oli 6. kohalises majakeses.

Praktiline ja hinna poolest taskukohane igaühele. Majake ilma saunata.

Hea et majakeses oli kööginurk. Saime omale söögid ise kohapeal valmistada tänu Airele;)

Sai käidud ka kohalikus Lidl poes.

Tööstuskaupade valik oli nii kolm korda suurem kui seda näiteks Espoos Soomes.

Hinnatase oli Soome sama kaupluseketi omadega võrreldav.

Silma hakkas, et poes müüjad olid musta nahavärviga ja omavahel võõramaa keelt rääkivad.

Valge nahavärviga müüjat ma poes ei näinudki. Co..p poodides trehvas veel nägema ka kohaliku rassi esindajaid.

Pagulasi Süüriast ja Aafrika mandrilt oli ikka kohapeal linnas näha kordades rohkem, kui oleme seda Soomes Espoos/ Helsingis harjunud igapäevaselt nägema.



Laupäevane võistluspäev kulges ilma viperustata.

Isegi õhtul alanud vihmasadu ei rikkunud meie head meeleolu.

Põdralaskmine oli natukene harjumatu aga tulemus sai kirja ja ühtegi lasku mööda ka ikka ei lasknud.

Mõne lasu järel tuli oodata pikalt tulemuse ilmumist ekraanile.

Laskjal jõudis tekkida sellel ajal juba mõte, et oli möödalask ja kohtunikud ei leia märklehel tabamust.

Kohtunikud oli varjendis vanemad härrasmehed ja eks nende aeglasest toimetamisest tuli ka aru saada.

Olime kannatlikud ja mõistvad.

Näide 80m põdralaskmise võistluselt. Laskur lasi tulirelvaga kaliiber 30-06.

Laskekoha kõrvalt oli seda kõike filmida kõrvadele ikka päris valus.

Kõrvaklapid jäid kuhugi autosse aga aega neid tooma minna ei olnud. 

Laskur lasi ilma summutajata vintpüssist....



Veel üks video 80m põdralaskmise duubellaskude laskmiselt.



Põdralaskmisel täiskaliibrilisest tulirelvast on laskuri üks põhiülesanne hoida sihtmärki kogu aeg optilise sihiku vaataväljas ja sihtimise piirkonnas. Siis on lootust ka teine lask märklehte saada.


Jookva metssea laskmine kulges tänu elektroonilisele tulemuste arvestamise süsteemile suht sujuvalt.

Laskmise ajakava oli muidugi korraldajate poolt väga optimistlikult kokku pandud nii et igale laskurile oli plaaneeritud 7 minutit aega. Nii kiirelt aga need asjad ikkagi 50m tiirus ei kulgenud.

Siiski, vaatamata asjaolule et ajagraafikust oldi maas ei veninud laskmine liiga pikaks.

Jooksva metssea laupäevasel võistlusel jõudsime juba majutuskohta tagasi peale võistluspäeva kui helistati mulle ja anti teada, et Endi peab veel ümber laskma kolmanda koha peale.

Sõitsime tagasi lasketiiru.

Ümberlaskmise küll Endi kaotas ühe punktiga aga 4. koht on ka hea tulemus.

Kommentaariks niipalju, et mind pani hämmastama kohalike liikuva märgi laskurite/ kohtunike ebakompetentusus ümberlaskmise läbiviimisel.

Tähendab seda, et nad ei osanud mingeid käsklusi anda kohtunikena ega sellist protseduuri kui shoot- off üldse läbi viia.

Soome liikuva märgi laskurite abile, kelledel sellist kompetentsi on küll ja küll, sai see protseduur siis ikkagi ära toimetatud.

Paar pilti ka ümberlaskmiselt. Rahvas on pingelist laskmist vaatamas.

Siis kohe peale ümberlaskmist tagasi majutuskohta ja käes oli õhtusöögi aeg.

Kell oli siis ka juba 8 õhtul.


Pühapäevane võistluspäev.

Meil oli kavas lasta vaid üks harjutus 50RTMIX.

Rahvakeeli lahtiseletatuna tähendab 50m jooksva metssea segajooksude laskmist vahelduva kiirusega s.t laskur ei tea millise kiirusega liikvat märki lasta tuleb.

Siin lasime mõlemad Endiga meie kohta tavapärased tulemused s.t üle 350 punkti.

Lasti ka 80m põtra duubellaskudena, millisest võistlusest meie osa ei võtnud.

Põhjus lihtne.

Puuduvad meil vastavad relvad ja laenatud relvadega pole ka mõtet seda harjutust laskma minna, kuigi soome sõbrad meile relvi selleks lahkelt pakkusid.

Tähelepanelik vaataja on kindlasti täheldanud, et Soome laskuritel on ühtne vorm vestide näol.

Kõik tänu SVA poolsele abile on see praktiline silmailu teoks ja selga saanud.

Ilus soe vest kui selline SVA logoga ees ja seljal FIN kirjaga.

Toijala laskurklubi meisterlaskur Risto Suonpää võidetud medalitega

Konkurents oli tihedam just 55 ja 60. aastaste laskurite vanuseklassides.

Minu praeguses vanuseklassis 50 oli vaid kaks laskurit. Seega medali saamine oli juba ette kindel.

Siiski tähtis pole mitte medal vaid parim enda poolt lastud tulemus võistlusel. See on ja oli eesmärk number 1.




Kokkuvõtteks.

Oli selline kena välisreis Rootsi koos meeldiva seltskonna ja laskespordi harrastamise võimalusega.

Võistlusreisi aitas teoks teha SVA poolne igakülgne toetus.

Tähendab see seda, et SVA toeatas rahaliselt iga Soomest Rootsi võistlema tulnud laskurist SVA tegevliigelt sellisel moel, et kompenseeris võistlussõiduga tekkinud majutus ja sõidukulud (laevapiletid) + tasus poole stardimaksudest.

Pidime ise Rootsis kohepeal katma vaid tühise osa sõiduga seonduvatest kogukuludest (söök, jook).

Meil jäi üle see kõige meeldivamast poolest võtta maksimum, mis tähendas oma võistlemisele keskendumist ja endast parima tulemuse laskmist.

Jeerum kui hea tunne see on kui sellist mõistvat suhtumist üles näidatakse!

Laskurite seltskond oli super.

Kõik olid väga sõbralikud ja meil jagus jututeemasid mida rääkida Soome liikuva märgi laskuritega.

Järgmise aasta Põhjamaade meistrivõistlused leiavad aset juunis ja Soomes.

Kus täpselt ei ole veel kindel aga välja on pakutud Lääne- Soomet.

Nähtavasti toimuvad need võistlused kas Inkoos, Turus või Tamperes.

Inkoo kasuks räägib asjaolu, et seal on olemas vajalikud lasketiirud, millised on kõik varustatud elektrooniliste tulemuste arvestamise süsteemidega.

Kuid aeg annab arutust ja järgmise aasta võistluspaikadest juba edaspidi.

Võistluse pildid/ photos ja videod.

Kaiu RT Open 2017 (10RT/ MIX, 50RT/ MIX)

28.07- 30.07. 2017 viisime Kaiu Laskurklubi nõul ja jõul läbi Kaiu lasketiirus liikuva märgi laskevõistluse Kaiu RT Open 2017.

Mõte sellelaadse laskevõistluse läbiviimiseks tekkis mul selle aasta kevadel.

Mõte aga mõtteks.

Kui ei ole laskesportlasi kes võistlevad pole ka võistlust ja mõte jääbki vaid mõtteks.

Sai siis see mõtteke välja käidud meie liikuva märgi laskurite aktiivile. Nii kui ikka meil eestlastele kombeks siis erilist tormakust mõtte realiseerimise suunas algul ei olnud. Tark aga ei torma.

Eesmärgiks seadsin võistluse toimumiseks fakti, et võistlusele registreeruks eelnevalt vähemalt kaheksa liikuva märgi laskesportlast.

Nüüd tagantjärgi sellele võistlusele vaadates laabus kõik päris hästi. Täpselt nii kui ma lootsingi.

Võistlejaid tuli reipalt üle minimaalse arvu ja mida on siinjuures väga meeldiv ära märkida.

Võistlusele sai planeeritud päris teadlikult hulga võistlusharjutusi, et tekiks valikuvõimalus.

Elektrooniliste märkide vastupidavuses minul endal kahtlusi ei olnud. Pigem oli kahtlusi kuidas meie
laskurid sellises suures mahus laskeharjutusi jõuavad kahe ja poole päevaga ära lasta.

Materiaalsel kujul raud enamasti ei väsi. Küll aga teevad seda inimesed.

Plaanitud said võistlusele liikuva märgi laskeharjutused 10RT, 10RTMIX, 50RT, 50RTMIX ja kukkuvate märkide laskmine 10m liikuva märgi laskeseadmel. Elik siis pangem sellele harjutusele lühend 10FT.

Lisaks veel sai iga soovija lasta 40 lasku täiskaliibrilisest püstolist ja seda tänu Indrek V initsiatiivile.

Kogu vajalikud seadmed said mul laaditud bussi neljapäeva õhtul.

Lisaks sai bussi pakitud veel vajalikud monitorid, arvutid ja kõik muu vajalik sellise võistluse läbiviimiseks.

Lisandus veel suruõhuballoon, et laskuritele võistluspaigas suruõhku pakkuda õhkrelvadele ja võistluspaigas toitlustamiseks vajalik tooraine tagavara.

Võite mind uskuda, et seda kraami oli ikka päris palju bussi panna aga kõik mahtus ära.


Reede 28.07

Pealelõunaks said Kaiu lasketiirus laskeseadmed paika. Sain ise alustada kohe laskeseadmete testilaskmistega.

Reedese päeva õhtul saabusid ka võistluspaika Elva liikuva märgi laskurid ja said koos teiste kohaletulnud laskuritega lasta esimesed võistlusseeriad.



Laupäev 29.07

Pikk võistluspäev sai kohe hommikul hea alguse. Laskmine käis terve päeva kolmes erinevas lasketiirus korraga.

Lõunaks sai pakkuda võistlejatele hernesuppi ja grillvorstikesi.

10m Megalinki laskeseadmega liikuva märgi laskeseade töötas perfektselt ja tegi seda mõlemal võistluspäeval. Uskumatult hea koostekvaliteet on Vesa Saviahde 10m laskeseadmel.

50m jooksva metssea laskude elektroonilise arvestamise seadmega oli väikseid tõrkeid.

See probleemike aga johtus sellest, et laskeseadme akustilise kambri kumm kulus keskosast ja siis ei lugenud välja enam neid laske kui laskur lasi padrunitega millede kuuli kiirus oli suurem kui 325 m/s.

Sellest väikesest tõrkest saime nii jagu et tuli vahetada ära elektroonilise märgi kummid akustilisel kambril ja laskmine võis jälle sujuvalt jätkuda.

Pühapäev 30.07

Lasime 10m kukkuvaid märke ja seda Eestis esimest korda.

Kõik tulemused siis laskurite isiklikud rekordid ja vanuseklassides Eesti mitteametlikud rekordid.

Kasutasime seejuures vanuseklassi 45+ piirajaid (minu oma sõnaline tõlgendus). Piiraja asemel võiks kasutada ka sõna düüse aga see vast ei sobi nii hästi.

Kukkuvate märkide laskmiseks saime kokku minimaalse laskurite arvu. Selle laskeharjutuse eripära on see, et eelvõistluse lasevad kaasa kõik laskurid.

Seega 20 lasku aeglast jooksu ja 20 lasku kiiret jooksu. Mida rohkem laskur märke tabab seda parem muidugi.

Edasi lastakse juba veerand, pool ja finaallaskmised.

Kõik toimub ikka paarislaskmisena s.t et kaks laskurit laseb korraga.

Põhimõtteliselt on tegu turniirisüsteemis laskmisega. Kaotaja langeb edasisest konkurentsist välja.

Tegemist siis üpriski hasartse laskealaga ja õnne peab ka siis laskmisel olema.

Eelvõistluselt veerandfinaali hakatakse laskma selliselt et eelvõistluse võitja laseb järgmise ringi eelvõistluse viimase koha saavutanuga.

Seega mida parem eelvõistluse tulemus seda lihtsam peaks olema veerandfinaalist edasipääsu võimalus. Kuid see on kõik vaid teooria.

Loodan et kukkuvate märkide laskmist saame Eestis ka edaspidi harrastada võitlustel. Laskeala kui selline on väga huvitav ja pole samuti vaja osta kalleid elektroonilisi märke.

Teise laskealana sai pühapäevasel võistluspäeval lasta 50m lasketiirus jooksvat metssiga. Seda võimalust kasutati usinalt.

Kolmandaks laskealaks oli pühapäeval 25m täiskaliibri püstolilaskmine.

Lisan siia mõned videod laupäevasest ja pühapäevasest võistluspäevast.

Võistluse protokoll.

Võistluse pildid.

Võistlusjärgsel päeval on mul saadetud FB kaudu teated Euroopa liikuva märgi laskuritelt, et nad oleks ka heal meelel sellisel võistlusel võistelnud.

Sellelaadne teave annab märku, et oleme oma suunad liikuva märgi võistluste läbiviimisel seadnud Eestis õiges suunas.

Materiaalne ja tehniline osa liikuva märgi seadmete osas on meil väga heal tasemel. 10m liikuva märgi laskseadme osas isegi maailma tasemel.

Nüüd on vaja veel meie liikuva märgi laskurite tulemuste taset tõsta. Nii et sõbrad treeningutele tuleb ühe rohkem rõhuda.

Suured tänud kõigile laskesportlastele kes võistlusel osalesid ja suurt indu ning sportlikku visadust üles näidates võistlesid.

Teiega koos oli sellise maastaabiga võistlust minul organiseerida väga tore.

Kohtume juba järgmistel laskespordivõistlustel nii kodu kui väljamaal.

Liikuva märgi lasketreening Kaiu lasketiirus (50RT)

Tulemas on Eesti meistrivõistlused laskespordis juba eeloleval nädalavahetusel Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas.

Nimetatud asjaolu silmas pidades sai ühisel nõul ja jõul läbi viidud lasketreening Kaiu lasketiirus teisipäevasel päeval 04. juulil 2017.

Treeningut toetas igati Kaiu Laskurklubi.

Lasketreeningu raames lasime ära Boris Niineoru ja Enn Merivälja liikuva märgi memoriaalvõistluste tulemused, kuna nimetatud võistlused sellel aastal korrespondentsvõistlustena aset leiavad.

Kasutusel, nii kui see tavaks on sellel aastal meie oma organiseeritud võistlustel on, oli elektrooniline märk.

Seega kohtunike vaja ei olnud ja kogu võistlus kulges sujuvalt ning kiirelt.

Algust sai treeninguga tehtud kell 09 hommikul ja pika treeningpäeva lõpp paistis kella kuue paiku õhtul.

Treeningul osalesid Toomas, Tarmo, Väino, Gennadi, Alar ja ma ise.

Raske treeningpäeva poolitas kohapeal lasketiirus Endel Kaasiku poolt pakutud lõunasöök.

Lõunalaual oli menüüs hernesupp, praetud suitsusealiha, grillvorstid, praekartul ja magustoiduks Endli kohapeal valmistatud imemaitsvad pannkoogid moosiga.

Peale lõunasööki jätkasime oma lasketreeninguga kuigi oli tunda soovi natukeseks ajaks silm looja lasta diivanil ja lõunauinak teha....

Tarmo proovis seekord lasta Mouche laskurjopega.

Päeva kõige parema tulemuse eest kandis hoolt Väino Eller, kelle parimaks tulemuseks sai kirja kogusummas 564 punkti.

Allpool paar näidet Väino aeglase jooksu tulemustest arvuti ekraanilt.

Treeningpäeva teises pooles ühines meie seltskonnaga Kaiu lasketiirus Alar.

Päeva kokkuvõtteks võin nentida, et lasketreening kui selline oli väga asjalik ja igati kasulik.

Liikuva märgi laskeharjutuse 30+ 30 lasku sai läbi lastud kuidas kellegil kas 2, 3 või enam korda.

Kõik laskurid, kes kohal olid, parandasid oma tulemusi tunduvalt võrreldes samas kohas pühapäeval toimunud Vilbergide KVtega.

Tõives Raudsaare 1. karikavõistlus (50RT, VJM-4) Elva

23. juunil 2017 täitus Eesti laskespordi raudvaral, Elva laskespordi tulihingelisel edendajal, paljude liikuva märgi võistluste korraldajal ja kohtunikul Tõives Ruadsaarel 70 eluaasta.

Meie jaoks selle väga tähtsa ja tähelepanuväärse sündmuse tähistamiseks korraldasime Tartumaa Tervisespordikeskuse lahkel toel sealses liikuva märgi lasketiirus Tõives Raudsaare 1. karikavõistlused.

Esimese karikavõistluse kava ja kulg oli järgmised.

Laupäeval 24. juunil lasime laskeharjutust VJM- 4, mis tähendab siis 40 lasu laskmist jooksva metssea märki, milline seejuures jahimeeste liikuva märgi kujuga on.

Nimetatud märk on erinev tavapärasest ISSF jooksva metssea laskemärgist tabamisalade poolest.

Võistlusel sai kasutada täiskaliibrilisi vintpüsse kaliibriga alates .222Rem.

Välja kujunes nii, et võistlusel leidsid kasutust veel vintrelvad kaliibriga .223Rem ja .308Win

Laskedistants tavapäraselt 50 meetrit ja lasti 10 lasuliste seeriate kaupa ja mis natuke eripärane - ilma proovilaskudeta.

Võitlejaid oli 15.

Üks võitleja oli Läti Vabariigist kohale tulnud ja samuti võistles väga tublilt naislaskur meeste maskuliinses seltskonnas- Lilian Leetsi.

Võitluse sujuvale kulgemisele andsid oma panuse kõik kohalolndu ja kõige enam seejuures meie tublid naiskohtunikud varjendis. Märki oli vaja ju kleepida ja tulemused kirja panna.

Eraldi tasub siinkohal ära märkida, et võistluse korraldasime täielikul isemajandaval põhimõttel.

Võistluse eelarve oli paika pandud, stardimaks 15 eur.

Stardirahadest jagus kenasti võistluse korralduskulude katmiseks.

Sellise võistluse korraldusega läheme ka edasi järgmistel meie endi poolt korraldatavatel liikuva märgi võistlustel.

Taotlus oli ja on et mõistliku suurusega stardimaksu toel, mis aitab võistluse korralduskulud katta, pakkuda kohaletulnud laskesportlastele võimalust võistlemiseks koos kehakinnitusega võistluspaigas+ auhinnad igale võistlejale.

Nii kui pildilt näha oli võistluspaigas oli tagatud kõigi osalejate toitlustus nii jookide kui söökidega.

Laupäevane võistlus oli vast üle tüki aja kõigile üks väga mõnus laskmine. Seda just sellepärast, et sai jälle üle tükima aja täiskaliibrilisest relvast pauku teha ja võistelda.

Parimatele olid ilusad auhinnad ja seejuures Tõives Raudsaarele meie poolt üks mälestusväärne auhind juubeli puhul.

Kõik laupäeval võistelnud laskurid said kingituseks Tõives Raudsaare nimelise veini "Tõivese Tõmmu".

Siinjuures oleks täiesti ülekohtune minu poolt jätta märkimata Tarmo Suss veini valmistajana.

Laupäevane võistluspäev sai lõpetatud meeleoluka vibulaskmisega. Ilma võistlemiseta. Igaüks võistles siin iseendaga.

Vibulaskmisele järgnes laupäeva õhtul Tõivese juubeli tähistamise pidu ja töö sektsioonides.



Pühapäev 25. juuli

Hommikul alustasime jooksva metssea laskmisega ISSF reeglite järgi.

Kasutusel oli elektrooniline märk ja kohtunike varjendis sel puhul vaja ei läinud.

Kavas laskeharjutus 30+30 lasku.

Päeva parima tulemuse 552 punkti lasi välja Endi Tõnisma.

Teise koha tulemuse lasi välja Arles Taal.

Teiste laskurite tulemused selles laskedistsipliinis hakkavad viimastel võistlustel jääma juba 500 punkti piirimaile.

Lisamaks laskurite/ võistlejate motivatsiooni meie korraldatud võistlustel said võistlejaid I, II ja III koha auhinnakarikad just võistlusprotokollis kolmele viimasele kohale tulnud laskurid.


Kokkuvõtteks.

Mõlemal päeval said auhinnad kõik, jah just kõik võistlusel võistelnud laskesportlased.

Sellel võistlusel sai algust tehtud millegagi mida enne pole erinevatel põhjustel ellu viidud.

Autasustatud said võistlusel kolm viimastele kohtadele tulnud laskurit ja teine muudatus, et kõik võistlejaid said meeleolukad meened/ auhinnad.

Sellist korraldust püüame ka edaspidi jätkata.

Kõik see ikka selleks, et laskesportlastel võistlemise motivatsiooni üleval hoida.

Järgmise aasta samal võistlusel samal ajal on uued mõtted realiseerimist ootamas, millised välja juba pakuti.

Laupäevane võistluse VJM- 4 formaat jääks samaks. Seda laskeharjutust meeldis lasta kõigil.

Mida suurem relva kaliiber seda atraktiivsem....

Pühapäeval on plaaniks lasta lühem võistluspäev kui sellel korral, sest kui võistluspäev venib kella viieni õhtul siis paljud on selleks ajaks juba väsinud.

Ees ootab ju paljusid ka pikem sõit koju. Kes Tallinna ja kes Helsingisse.

Seega mõte korraldada hoopiski ISSF jooksva metssea laskmise asemel pühapäeval praktikali laskmine.

Sellise lühema rajaga praktikal aga erinevaid tulirelvi kasutades (täiskaliibrine püstol, sileraudne jahirelv ja vintpüss alates kaliibrist .222Rem).

Nende relvaliikidega püüame panna üles sellise lühikese raja, mis pakuks väljakutseid kõigile laskuritele erinevatel laskedistantsidel laskmisel.

Võistlejateks oleks ikkagi liikuva märgi laskurid ja huvilised kes meie seltskonnast lugu peavad.

Lõpetuseks tahan tänada kõigi võistlejate nimel Tõives Raudsaart ilusa võistluse korralduse eest, mille me üheskoos kenasti ja sujuvalt läbi viisime.

Kohtume juba järgmisel aastal samal ajal ja samas kohas Tõives Raudsaare 2. karikavõistlusel.

Tervist teile kõigile!