Läbi lumesaju ja tuisu alustasime laupäeva varahommikul viiekesi Jaanus`e autos sõitu Tallinnast Põlvasse, et osaleda Põlva maakonna lahtistel meistrivõislustel tuli ja õhkrelvadest laskmises.
Teeolud polnud just selleks sõiduks kõige paremad aga ega meil midagi siinjuures ka valida ei olnud. Tuli leppida ilmataadi poolt pakutavaga.
Võistlusele oli tulnud võistlema sedakorda ka teisi laskureid MäLK laskespordiklubist.
Kohal olid võistlemas laskeveteranid Kalju Lest ja Jüri Kilvits.
Aastast- aastasse aga jääb osavõtjaid kahjuks üldises plaanis laskespordivõistlustel järjest vähemaks.
Kaasa aitab sellise suundumuse juures ka veel laskevõistluste korraldamine üheaegselt, mida sugugi mõistlikuks tegevuseks pidada ei saa.
Võtame ka siinjuures arvesse Eesti laskespordi kandepinna väiksust ja laskesportlaste vähest arvu, mis tähendab et võistlejaid lihtsalt ei jätku kõigile (üheaegselt) korraldatavatele võistlustele. Kuid seda selleks.
Põlvas õhkrelvade lasketiirus asub ka liikuva märgi laskeseade.
Kahjuks peab tõdema, et nii mõni Eesti õhupüssi ja õhupüstoli laskur on harjunud laskma- võistlema vaid vaikuses. Kui aga niivõrd palju võistlejaid on ühes ruumis koos siis sellist olukorda ei tekigi.
Siinjuures tuleb võistlejal kasutada kõrvaklappe ja troppe (soovitavalt üheaegselt) ning olla valmis võistlema igasugustes võistlustingimustes.
Näiteks saab tuua viimast Londoni Olümpiamängude 2012 naiste väikepüssi laskevõistlust, kus just Venemaa kogenud naislaskur, kes olles harjunud võistlema vaikuses, sellel võistlusel täielikult põrus.
Miks? Aga just seepärast, et võistlusel teised võistlejad olid harjunud võistlema olukorras, kus pealtvaatajad kogu võistluse vältel plaksutavad ja hüüavad ning jalgadega trambivad....võistlustingimused on ju kõigile ühesugused.
Head laskurit ei sega laskmise juures täieliku keskendumise juures mitte kui midagi, et oma sooritus võistlusel õnnestunult teha.
Võistlusest nüüd ka lühidalt ja seda just õhkrelvadest laskmise tiirus toimunust.
Õhupüssi ja õhupüstoli võistlusel laskureid laupäeval võistlemas eriti palju ei olnud. Liikuvat märki oli laskmas seitse võistlejat.
Kellel tahtmist oli sai ka seekord metsist ja põtra õhupüssist lasta. Kui juba teisele poole Eestit sai sõidetud siis tuleb ikka rohkem laskeharjutusi lasta kui vaid üks- kaks.
Kuivõrd saime liikuva märgi võistlusega alustatud alles kella 12 paiku siis metsist õhupüssist paljud meist lasta ei jõudnudki ajapuuduse tõttu, sest pidime alustama tagasisõitu Tallinna.
Põdralaskmise võistluse aga jõudsime läbi viia ja selle võitis Toomas Hallik 183 punktiga.
Kohalik liikuva märgi laskeala edendaja Arvi Suvi oli kenasti võistluse läbiviimiseks kõik eeltööd ära teinud ja nüüd ei jäänudki meil muud üle kui lõbusasti kõik pakutu kohapeal vastu võtta.
Parata pole aga midagi, kui kolmkümmend aastat vana liikuva märgi seade päris hästi enam toimida ei taha. Võistlus sai aga ikkagi maha peetud ja tulemused kirja.
Tagasisõit Põlvast Tallinna kujunes nii mõneski mõttes huvitavaks, kuna Puurman`is oli kütuseveokiga avarii juhtunud ja kogu liiklus suunati läbi kohalike külateede.
Kohalikel teedel sõit osutus aga justkui liuväljal sõiduks...kus oli näha kraavi sõitnuna nii teehoolduse masinat, kui ka kaubikut. Saame siin tõdeda vaid lühidalt, et teed oli talvised...
Loodetavasti viiakse läbi ka järgmine aasta Põlva lasketiirus võistluseid laskespordis. Kohalike laskespordialaste tradistsioonide jätkamiseks on selline tegevus Põlvas kindlasti vajalik.
Võistluse tulemused on nähtavad Eesti Laskurliidu kodulehel.
