Hvitträsk on täiesti ainulaadne kunstiteos, mis köidab nii kodumaiseid kui ka välismaiseid disaini- ja arhitektuurihuvilisi.
Hvitträsk on rahvusromantismi arhitektuuri pärl, mille on viimse detailini projekteerinud arhitektid:
Herman Ernst Henrik Gesellius (1874- 1916)
Armas Eliel Lindgren (1874- 1929)
Gottlieb Eliel Saarinen (1873- 1930) Eero Saarineni isa
Hvitträski muuseum asub Luomas (Kirkkonummi vallas) võrdlemisi lähedal Espoole.
Majamuuseumi pääseb sisse muuseumikaardiga tasuta. Autodele parkimiskohad samuti tasuta.
Kõik pildid Eliel Saarineni Hvitträskis asuvast majamuuseumist ja lisahoonetest on vaadatavad siit.
Koht ise on väga maaliline. Kui võimalust siis igal juhul soovitan külastada.
Sobiv koht perekodlikuks väljasõiduks. Järve ääres pikemal alleel saab mõnusasti jalutada.
Maja juurest viib tähistatud kitsas jalgrada mäest alla järve äärde ja selle raja lõpust leiate Eliel ja Loja Saarineni ning Herman Geselliukse hauad.
Arhitektuurikolmik Gesellius, Lindgren ja Eliel Saarinen olid Vitträski järve maastikust lummatud ning ehitasid sinna oma rahvusromantilise ateljeekodu.
Mägine maastik maja juurest järvele vaatega on väga kaunis ja lummav.
Samuti avanevad suurepärased vaated järvele maja mitmelt korruselt erinevatest tubadest.
Vaade poolkinniselt rõdult järvele.
Vaade suurest töötoast ja raamatukogust järvele.
1903. aastal valminud Hvitträsk on tõeline pärl ja täiesti ainulaadne kunstiteos, mis meelitab igal aastal ligi nii kodumaiseid kui ka välismaiseid disaini- ja arhitektuurihuvilisi.
Koha ajaloost.
Arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren, Saarinen asutati 1896. aastal.
Nimetatud kolmele arhtektile tõi rahvusvahelise kuuluse 1898. aastal Pariisi maailmanäituse jaoks projekteeritud Soome paviljon.
Soomes saavutasid arhitektid edu avalike hoonete, näiteks Pohjola kindlustusseltsi hoone ja Soome Rahvusmuuseumi, rajamisega.
Kontor lõi elamu- ja ärihoonete ehitusele uue stiili, mida kõige paremini esindab n.n Arstide Maja aadressil Fabianinkatu 17.
Büroo esimeste villaprojektide hulka kuulusid S. Wuorio villa ja Paloniemi mõis.
Villaarhitektuuri kulminatsiooniks olid büroo loodud Hvitträski ja Suur-Merijoki mõisade projektid, mis viivad ellu tervikliku kunstiteose idee.
Kontor saadeti praktiliselt laiali 1904.–1905. aasta vahetusel, kuid nimi säilitati 1905. aasta lõpuni.
Aiamaja pilliroost uue katusega. Väga armas selline, kus tahaks isegi kohvi juua ja järvele vaadata.
Kogu krundi hoonete asetuse skeem. Saun asub vahetult järve ääres.
Vaade raamatukogule.
Restorani osa on praegusel ajal suletud remondi tõttu. Aknad on valget värvi kilega kaetud.
Kivist skulptuur restoranihoone taga.
Hooned on krundil suured ja vajavad igakülgselt ja pidevalt (rahaliselt kallist) remonti.
Suures iluaias käis nobenäppude poolt usin rohimine ja lillede kevadine väetamine.
Järgnev pilt: kui üks koht on uue krohvi peale saanud siis kõrvalt juba laguneb.
Hvitträski ajalugu
Nii kui alljärgnevast võib lugeda on Hvitträski vahetanud omanikku mitmeid ja mitmeid kordi.
Nüüdseks on koht Soome riigi valduses seal on avatud majamuuseum koos suure aiaga.
1901
Arhitektid Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen ostsid Marieviku krundi Vitträski järve kaldal Kirkkonummis.
Kõrvalhoone ehk väike villa sai valmis.
1903
Valmis Hvitträski peahoone.
Eliel kolis koos oma naise Mathildaga lõunatiiba, Lindgren ja tema perekond põhjatiiba ning Gesellius väikesesse villasse.
1903- 1905
Geselliuse, Lindgreni ja Eliel Saarineni korter ja ateljee. Eliel ja Mathilda lahutasid.
Mõlemad abiellusid uuesti 6. märtsil 1904. Eliel koos Geselliuse õe Lojaga, Mathilda koos Geselliusega. Lindgrenid kolisid Helsingisse 1905. aastal.
Sellist "naistevahetust" ja abiellumisi ei peetud omal ajal just heaks tavaks, kuid elu on elu.
1905- 1916
Geselliuse ja Eliel Saarineni korter ja ateljee. Gesellased elasid põhjatiivas.
1916– 1923
Eliel Saarineni korter ja ateljee. Põhjatiib hävis tulekahjus 18. juulil 1922.
Saarinenide perekond emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1923. aastal.
1923- 1949
Eliel Saarineni suveresidents.
Uus põhjatiib ehitati Eliel Saarineni plaani järgi aastatel 1929–1936.
Johannes ja Rita Öhqvist hoolitsesid Hvitträski eest aastaringselt.
1949- 1968
Anelma ja Rainer Vuorio elukoht.
Saarinenid müüsid Hvitträski 1949. aasta suvel Vuorile mõni aasta enne Eliel Saarineni surma.
Vuori läks pankrotti ja Hvitträskist sai 1968. aastal Riiklik Aktsiapank.
1968– 1969
Koha ostis Gerda ja Salomo Wuorio fond Hvitträski Riiklikult Aktsiapangalt.
Hvitträski müüdi vallasvarana oksjonil 1969. aastal.
Hvitträski peahoone renoveeriti muuseumiks, väike villa restoraniks ja kohvikuks ning põhjatiib hiljem hotelliks.
1971
Avati avalikkusele Gerda ja Salomo Wuorio fondi hallatav ja omanduses olev Hvitträsk.
1981
Soome riik Hvitträski. Muuseumi haldasid Haridusministeerium ja Hvitträski Sihtasutus.
1996
Alustati Eluaseme- ja Ateljeemuuseumis sisearhitekt Markku Norsi plaani järgi remondi-, ümberehitus- ja restaureerimistöid.
Soome Muinsuskaitseamet oli kaasatud eksperdina.
1997– 1998
Restaureeriti muuseumi aiad maastikuarhitekt Gretel Hemgårdi plaanide järgi.
1999
Sügisel suleti majamuuseum renoveerimiseks.
2000
Hvitträsk anti üle Soome Muinsuskaitseameti haldusse ja avati pärast renoveerimist 2000. aasta mais avalikkusele.
2002
Renoveeriti põhjatiib seminari- ja konverentsiruumiks.
2020
Toimusid Väikse Villa on renoveerimistööd 2022. aasta kevadeni.
Veel mõned pildid Eliel Saarineni majamuuseumist.
Restoran oli külastuse suletud remondi tõttu ja välikohvik samuti suletud.
Maja järvepoolne külg.
