28. mai 2025

Maalikunstnik Pekka Haloneni majamuuseum (pildid). Tuusula. 28.05.2025

Aadressil Halosenniementie 4-6, 04310 Tuusula asub Pekka Haloneni majamuuseum.

Majamuuseum ise on juba omamoodi vaatamisväärsus Tuusula järve kaldal aga lisaks on seal praegu avatud maalinäitus "Pariisi taeva all".

Vaatamiseks on välja pandud järgmiste kunstnike teoseid:  Pekka Halonen, Marcus Collin, Elin Danielson-Gambog, Albert Edelfelt, Axel Gallén, Eero Järnefelt, Eero Nelimarka, Jalmari Ruokokoske ja Dora Wahlroos.

Kõik pildid Pekka Haloneni majamuuseumist ja seal avatud maalide näitusest. 

Muuseumikaardiga sai kenasti kogu majamuuseumi ilu tasuta vaatama. Auto parkimine tasuta. 


Kunstniku majamuuseumi koduleht pakub meile järgnevat infot.

Maalikunstnik Pekka Haloneni rahvusromantilises stiilis ateljeekodu Halosenniemi, mis valmis 1902. aastal ja asub Tuusula järve kaldal. 

Oma algupärases ilmes taastatud Halosenniemi on kunstimuuseum, mis jutustab Pekka Haloneni kunsti, tema elutöö ja sõprade lugu, kes lõid tuntud Tuusula Rantatie kunstnikekogukonna. 

Muuseumi erinäitused tutvustavad Pekka Haloneni kunsti, ühendades seda tema kaasaegsete ja hilisemate perioodide loominguga. 

Halosenniemi kompleksi kuulub ka Maija ja Pekka Haloneni aed, mis on osaliselt originaali meenutavaks taastatud. 

Kunstniku looduskäsitluse auks on kogu Halosenniemi piirkond seadusega looduskaitseala.


Kohapeal sai laenutada sõudepaate. 2h paadi laenutust maksis 5 eur. Ilusa ilmaga miks mitte. 


Vaated kohapeal Tuusula järvele olid muidugi väga kenad. Rahustavad.


Sauna majake järve kaldal.



Pekka Haloneni lühike elulugu Wikipedia andmetel

Pekka Halonen (23. september 1865, Lapinlahti – 1. detsember 1933, Tuusula) oli soome maalikunstnik ja professor.

Ta on tuntud eriti oma maastikumaalide poolest, mis kujutavad talvist loodust ja lumiseid metsi. 

Ta maalis ka altarimaali.

Halonen õppis Pariisis muuhulgas Paul Gauguni käe all ja teda mõjutasid Jaapani puulõigete kunstid.

Pekka Halonen oli rahvusromantismi ja karjalanismi esindaja.

Wikipedia pakub ka pikema ja detailsema eluloo Pekka Haloninist. 


Maja ise on palkseintega ja tõrvatud, mistõttu levib maja ümbruses selline meeldiv tõrva lõhn. 

Majas on suur ja avar ateljee koos kõigiks eluks vajalike eluruumidega.

Ateljees sai veel altarimaalide maalimiseks (ülisuur mõõtudelt) eemaldada osad ateljee laelauad kuni katuse sarikateni. Nii tekkis kõrge ruum suurte teoste maalimiseks.

Majamuuseumi sisustus on suures osas säilinud ja väga hästi eksponeeritud. Tasub vaatamist!

Peale kõige muu veel värske õhk ja suurepärased vaated Tuusula järvele. Loodus on seal imeline. 

Mõned pildid majamuuseumist.


Maja kõeti suurte ahjudega ja neid majas oli rohkem kui kolm.



Vaade 2. korruselt ateljeesse. Avarust ateljees jagus. 


Söögituba. Jääb mulje, et pererahvas on just- just söögilaua taha istumas. Laud on kaetud.



Köögis oli ja on selline võimas metallpliit, millega sai veel sooja vett soojendada. 

Vastav veetorustik paistis pliital täitsa olemas olema. Tasub meelde tuletada, et aasta oli 1902.

Puhas vesi tuli torustiku pidi otse kööki. 



Taastatud lilleaed. Taamal piltetimüügi paviljon. 




Aleksandra Ionowa kunstinäitus (pildid). Espoo 28.05.2025

Veel kuni maikuu lõpuni sel aastal on avatud Aleksandra Ionowa (19.04.1899 Lahti – 14.04.1980 Lahti) maalide näitus Akseli Gallen-Kallelan majamuuseumis Espoos Tarvanpääs.

A. Ionowat teatakse ja kutsutakse ka kui Soome- vene "müstilise kunsti meistriks".

Tema teoseid vaadates on selline müstilisuses nendes ka näha. 

Pildid A. Ionowa kunstinäituselt. 

Näitusel on mõned õlimaalid ja rohkelt pastelljoonistusi. 


Selgitus autori loomingu kohta näitusesaalist. 





Järgneva pildi pealkiri on "Täiusliku inimese sümbol"



Aleksandra Ionowa lühike elulugu Wikipedia andmetel.  

Jõukasse vene perekonnas sündinud Aleksandra õppis Helsingi Vene Gümnaasiumis aadlite seas. 

Pärast kooli lõpetamist pidas ta aastatel 1918–1933 oma kodus sõjaväekohvikut.

Ionowal oli 14. juulil 1946 elumuutev vaimne kogemus. 

Ta kirjeldas seda kogemust järgmiselt: "Taevas oli minus ja mina olin taevas". 

Pärast seda tundis ta end kunstnikuna ning lõi joonistusi, maale ja muusikalisi improvisatsioone, mida ta polnud varem suutnud teha. 

Ionowa kunst on äratanud huvi, eriti äärmuslike teadmiste entusiastide seas ja tema kunsti on käsitletud äärmuslike teadmiste ajakirjas "Ultra ja Ultra" päevadel.

Andeka kunstnikuna Ionowa sõnul "peab see, mis kingituseks antakse, olema kingituseks antud" seega ei müünud ​​ta kunagi oma töid, vaid jagas need annetustena. 

Ta teenis oma nappi elatist isemajandava põllumajandusega. 

Aleksandra Ionowa ei saanud avalikkuse ette enne 1964. aastat kui teda saatis vikaar Voitto Viro. 

Samal aastal toimus tema esimene kunstinäitus Helsingis. 

Voitto Viro 1965. aastal koostatud raamatu „Taivas oli minus“ 

Sama Ionowa kunsti käsitleva teose kohaselt oli tal tollal umbes 4000 teost, kuid Ionowa Seltsi esindaja sõnul võib neid tänapäeval olla kuni kümme tuhat. 

Kunstnik ise ütles, et ta oli alati inspireeritud. Ionowa kunsti eriliseks teeb tema kasutatavate tehnikate mitmekülgsus ja töö kiirus. 

Enamik guašši-, söe-, kriidi-, pliiatsi-, pastelli- ja õlimaalidest on tehtud mõne minutiga ja neid pole hiljem parandatud. 

Ionowa Selts asutati 1969. aastal, kellele Ionowa annetas oma enam kui tuhandest kunstiteosest koosneva kollektsiooni. 

Nende teoste jaoks asutati 1973. aastal Ionowa Fond ja 1975. aastal deponeeriti teosed Lahti Kunstimuuseumisse.

21. mai 2025

Eliel Saarineni majamuuseum (pildid). Hvitträsk. Luoma, Kirkkonummi vald. 21.05.2025

Hvitträsk on täiesti ainulaadne kunstiteos, mis köidab nii kodumaiseid kui ka välismaiseid disaini- ja arhitektuurihuvilisi.

Hvitträsk on rahvusromantismi arhitektuuri pärl, mille on viimse detailini projekteerinud arhitektid:

Herman Ernst Henrik Gesellius (1874- 1916) 

Armas Eliel Lindgren (1874- 1929)

Gottlieb Eliel Saarinen (1873- 1930) Eero Saarineni isa


Hvitträski muuseum asub Luomas (Kirkkonummi vallas) võrdlemisi lähedal Espoole. 

Majamuuseumi pääseb sisse muuseumikaardiga tasuta. Autodele parkimiskohad samuti tasuta. 

Kõik pildid Eliel Saarineni Hvitträskis asuvast majamuuseumist ja lisahoonetest on vaadatavad siit. 

Koht ise on väga maaliline. Kui võimalust siis igal juhul soovitan külastada. 

Sobiv koht perekodlikuks väljasõiduks. Järve ääres pikemal alleel saab mõnusasti jalutada. 

Maja juurest viib tähistatud kitsas jalgrada mäest alla järve äärde ja selle raja lõpust leiate Eliel ja Loja Saarineni ning Herman Geselliukse hauad. 


Arhitektuurikolmik Gesellius, Lindgren ja Eliel Saarinen olid Vitträski järve maastikust lummatud ning ehitasid sinna oma rahvusromantilise ateljeekodu. 

Mägine maastik maja juurest järvele vaatega on väga kaunis ja lummav.


Samuti avanevad suurepärased vaated järvele maja mitmelt korruselt erinevatest tubadest.


Vaade poolkinniselt rõdult järvele. 



Vaade suurest töötoast ja raamatukogust järvele. 


1903. aastal valminud Hvitträsk on tõeline pärl ja täiesti ainulaadne kunstiteos, mis meelitab igal aastal ligi nii kodumaiseid kui ka välismaiseid disaini- ja arhitektuurihuvilisi.

Koha ajaloost. 

Arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren, Saarinen asutati 1896. aastal. 

Nimetatud kolmele arhtektile tõi rahvusvahelise kuuluse 1898. aastal Pariisi maailmanäituse jaoks projekteeritud Soome paviljon.

Soomes saavutasid arhitektid edu avalike hoonete, näiteks Pohjola kindlustusseltsi hoone ja Soome Rahvusmuuseumi, rajamisega. 

Kontor lõi elamu- ja ärihoonete ehitusele uue stiili, mida kõige paremini esindab n.n Arstide Maja aadressil Fabianinkatu 17.

Büroo esimeste villaprojektide hulka kuulusid S. Wuorio villa ja Paloniemi mõis. 

Villaarhitektuuri kulminatsiooniks olid büroo loodud Hvitträski ja Suur-Merijoki mõisade projektid, mis viivad ellu tervikliku kunstiteose idee.

Kontor saadeti praktiliselt laiali 1904.–1905. aasta vahetusel, kuid nimi säilitati 1905. aasta lõpuni.



Aiamaja pilliroost uue katusega. Väga armas selline, kus tahaks isegi kohvi juua ja järvele vaadata.






Kogu krundi hoonete asetuse skeem. Saun asub vahetult järve ääres. 


Vaade raamatukogule.



Restorani osa on praegusel ajal suletud remondi tõttu. Aknad on valget värvi kilega kaetud. 


Kivist skulptuur restoranihoone taga. 


Hooned on krundil suured ja vajavad igakülgselt ja pidevalt (rahaliselt kallist) remonti. 

Suures iluaias käis nobenäppude poolt usin rohimine ja lillede kevadine väetamine. 

Järgnev pilt: kui üks koht on uue krohvi peale saanud siis kõrvalt juba laguneb. 


Hvitträski ajalugu

Nii kui alljärgnevast võib lugeda on Hvitträski vahetanud omanikku mitmeid ja mitmeid kordi.

Nüüdseks on koht Soome riigi valduses seal on avatud majamuuseum koos suure aiaga. 


1901 

Arhitektid Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen ostsid Marieviku krundi Vitträski järve kaldal Kirkkonummis. 

Kõrvalhoone ehk väike villa sai valmis.

1903

Valmis Hvitträski peahoone. 

Eliel kolis koos oma naise Mathildaga lõunatiiba, Lindgren ja tema perekond põhjatiiba ning Gesellius väikesesse villasse.

1903- 1905 

Geselliuse, Lindgreni ja Eliel Saarineni korter ja ateljee. Eliel ja Mathilda lahutasid. 

Mõlemad abiellusid uuesti 6. märtsil 1904. Eliel koos Geselliuse õe Lojaga, Mathilda koos Geselliusega. Lindgrenid kolisid Helsingisse 1905. aastal.

Sellist "naistevahetust" ja abiellumisi ei peetud omal ajal just heaks tavaks, kuid elu on elu. 

1905- 1916 

Geselliuse ja Eliel Saarineni korter ja ateljee. Gesellased elasid põhjatiivas.

1916– 1923 

Eliel Saarineni korter ja ateljee. Põhjatiib hävis tulekahjus 18. juulil 1922. 

Saarinenide perekond emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1923. aastal.

1923- 1949 

Eliel Saarineni suveresidents. 

Uus põhjatiib ehitati Eliel Saarineni plaani järgi aastatel 1929–1936. 

Johannes ja Rita Öhqvist hoolitsesid Hvitträski eest aastaringselt.

1949- 1968 

Anelma ja Rainer Vuorio elukoht. 

Saarinenid müüsid Hvitträski 1949. aasta suvel Vuorile mõni aasta enne Eliel Saarineni surma. 

Vuori läks pankrotti ja Hvitträskist sai 1968. aastal Riiklik Aktsiapank.

1968– 1969 

Koha ostis Gerda ja Salomo Wuorio fond Hvitträski Riiklikult Aktsiapangalt. 

Hvitträski müüdi vallasvarana oksjonil 1969. aastal. 

Hvitträski peahoone renoveeriti muuseumiks, väike villa restoraniks ja kohvikuks ning põhjatiib hiljem hotelliks.

1971

Avati avalikkusele Gerda ja Salomo Wuorio fondi hallatav ja omanduses olev Hvitträsk.

1981

Soome riik Hvitträski. Muuseumi haldasid Haridusministeerium ja Hvitträski Sihtasutus.

1996

Alustati Eluaseme- ja Ateljeemuuseumis sisearhitekt Markku Norsi plaani järgi remondi-, ümberehitus- ja restaureerimistöid. 

Soome Muinsuskaitseamet oli kaasatud eksperdina.

1997– 1998 

Restaureeriti muuseumi aiad maastikuarhitekt Gretel Hemgårdi plaanide järgi.

1999

Sügisel suleti majamuuseum renoveerimiseks.

2000

Hvitträsk anti üle Soome Muinsuskaitseameti haldusse ja avati pärast renoveerimist 2000. aasta mais avalikkusele.

2002 

Renoveeriti põhjatiib seminari- ja konverentsiruumiks.

2020 

Toimusid Väikse Villa on renoveerimistööd 2022. aasta kevadeni.


Veel mõned pildid Eliel Saarineni majamuuseumist. 

Restoran oli külastuse suletud remondi tõttu ja välikohvik samuti suletud. 





Maja järvepoolne külg.