26. juuni 2017

Tõives Raudsaare 1. karikavõistlus (50RT, VJM-4) Elva

23. juunil 2017 täitus Eesti laskespordi raudvaral, Elva laskespordi tulihingelisel edendajal, paljude liikuva märgi võistluste korraldajal ja kohtunikul Tõives Ruadsaarel 70 eluaasta.

Meie jaoks selle väga tähtsa ja tähelepanuväärse sündmuse tähistamiseks korraldasime Tartumaa Tervisespordikeskuse lahkel toel sealses liikuva märgi lasketiirus Tõives Raudsaare 1. karikavõistlused.

Esimese karikavõistluse kava ja kulg oli järgmised.

Laupäeval 24. juunil lasime laskeharjutust VJM- 4, mis tähendab siis 40 lasu laskmist jooksva metssea märki, milline seejuures jahimeeste liikuva märgi kujuga on.

Nimetatud märk on erinev tavapärasest ISSF jooksva metssea laskemärgist tabamisalade poolest.

Võistlusel sai kasutada täiskaliibrilisi vintpüsse kaliibriga alates .222Rem.

Välja kujunes nii, et võistlusel leidsid kasutust veel vintrelvad kaliibriga .223Rem ja .308Win

Laskedistants tavapäraselt 50 meetrit ja lasti 10 lasuliste seeriate kaupa ja mis natuke eripärane - ilma proovilaskudeta.

Võitlejaid oli 15.

Üks võitleja oli Läti Vabariigist kohale tulnud ja samuti võistles väga tublilt naislaskur meeste maskuliinses seltskonnas- Lilian Leetsi.


Võitluse sujuvale kulgemisele andsid oma panuse kõik kohalolndu ja kõige enam seejuures meie tublid naiskohtunikud varjendis. Märki oli vaja ju kleepida ja tulemused kirja panna.

Eraldi tasub siinkohal ära märkida, et võistluse korraldasime täielikul isemajandaval põhimõttel.

Võistluse eelarve oli paika pandud, stardimaks 15 eur.

Stardirahadest jagus kenasti võistluse korralduskulude katmiseks.

Sellise võistluse korraldusega läheme ka edasi järgmistel meie endi poolt korraldatavatel liikuva märgi võistlustel.

Taotlus oli ja on et mõistliku suurusega stardimaksu toel, mis aitab võistluse korralduskulud katta, pakkuda kohaletulnud laskesportlastele võimalust võistlemiseks koos kehakinnitusega võistluspaigas+ auhinnad igale võistlejale.


Nii kui pildilt näha oli võistluspaigas oli tagatud kõigi osalejate toitlustus nii jookide kui söökidega.

Laupäevane võistlus oli vast üle tüki aja kõigile üks väga mõnus laskmine. Seda just sellepärast, et sai jälle üle tükima aja täiskaliibrilisest relvast pauku teha ja võistelda.

Parimatele olid ilusad auhinnad ja seejuures Tõives Raudsaarele meie poolt üks mälestusväärne auhind juubeli puhul.

Kõik laupäeval võistelnud laskurid said kingituseks Tõives Raudsaare nimelise veini "Tõivese Tõmmu".

Siinjuures oleks täiesti ülekohtune minu poolt jätta märkimata Tarmo Suss veini valmistajana.






Laupäevane võistluspäev sai lõpetatud meeleoluka vibulaskmisega. Ilma võistlemiseta. Igaüks võistles siin iseendaga.





Vibulaskmisele järgnes laupäeva õhtul Tõivese juubeli tähistamise pidu ja töö sektsioonides.



Pühapäev 25. juuli

Hommikul alustasime jooksva metssea laskmisega ISSF reeglite järgi.

Kasutusel oli elektrooniline märk ja kohtunike varjendis sel puhul vaja ei läinud.

Kavas laskeharjutus 30+30 lasku.

Päeva parima tulemuse 552 punkti lasi välja Endi Tõnisma.

Teise koha tulemuse lasi välja Arles Taal.

Teiste laskurite tulemused selles laskedistsipliinis hakkavad viimastel võistlustel jääma juba 500 punkti piirimaile.

Lisamaks laskurite/ võistlejate motivatsiooni meie korraldatud võistlustel said võistlejaid I, II ja III koha auhinnakarikad just võistlusprotokollis kolmele viimasele kohale tulnud laskurid.


Kokkuvõtteks.

Mõlemal päeval said auhinnad kõik, jah just kõik võistlusel võistelnud laskesportlased.

Sellel võistlusel sai algust tehtud millegagi mida enne pole erinevatel põhjustel ellu viidud.

Autasustatud said võistlusel kolm viimastele kohtadele tulnud laskurit ja teine muudatus, et kõik võistlejaid said meeleolukad meened/ auhinnad.

Sellist korraldust püüame ka edaspidi jätkata.

Kõik see ikka selleks, et laskesportlastel võistlemise motivatsiooni üleval hoida.

Järgmise aasta samal võistlusel samal ajal on uued mõtted realiseerimist ootamas, millised välja juba pakuti.

Laupäevane võistluse VJM- 4 formaat jääks samaks. Seda laskeharjutust meeldis lasta kõigil.

Mida suurem relva kaliiber seda atraktiivsem....

Pühapäeval on plaaniks lasta lühem võistluspäev kui sellel korral, sest kui võistluspäev venib kella viieni õhtul siis paljud on selleks ajaks juba väsinud.

Ees ootab ju paljusid ka pikem sõit koju. Kes Tallinna ja kes Helsingisse.

Seega mõte korraldada hoopiski ISSF jooksva metssea laskmise asemel pühapäeval praktikali laskmine.

Sellise lühema rajaga praktikal aga erinevaid tulirelvi kasutades (täiskaliibrine püstol, sileraudne jahirelv ja vintpüss alates kaliibrist .222Rem).

Nende relvaliikidega püüame panna üles sellise lühikese raja, mis pakuks väljakutseid kõigile laskuritele erinevatel laskedistantsidel laskmisel.

Võistlejateks oleks ikkagi liikuva märgi laskurid ja huvilised kes meie seltskonnast lugu peavad.

Lõpetuseks tahan tänada kõigi võistlejate nimel Tõives Raudsaart ilusa võistluse korralduse eest, mille me üheskoos kenasti ja sujuvalt läbi viisime.

Kohtume juba järgmisel aastal samal ajal ja samas kohas Tõives Raudsaare 2. karikavõistlusel.

Tervist teile kõigile!

31. mai 2017

SVA: n Kevätkisa 2017, Soome- Eesti seeniorlaskurite maavõistlus (50RT, 100RE)

27. maikuu päeval 2017 aastal sai teoks järjekordne Soome- Eesti seeniorlaskurite maavõistlus tulirelvadest laskmises.

Maavõistluse läbiviimise paigaks, nii kui ikka see on olnud, oli Suomatka lasketiir Kangasala lähistel.

Reede õhtul sõitsime kohale võistluspaiga lähistele Mutikko reservallohvitseride puhkekeskusesse, millise SVA oli meie laskesportlastele broneerinud üheks ööks.

Õhtu oli Mutikkos suht jahe ilma poolest. Puhus tugev tuul.

Sellised ilmaolud väljas värske õhu käes viibimist just ei soodustanud.

Eestis olid kohal viis laskesportlast Kaiu laskurklubist. Seega pool võistkonnast olid Kaiu LK- st.

Nimeliselt olid Eesti seeniorlaskuritest maavõistlusel võistlemas Endel Kaasiku, Marek Multram, Liivi Erm, Aivo Meesak ja ma ise Kaiu KL- st.

Janis Aarne, Ain Muru, Margot Nigumann, Endel Järv, Indrek Varba KL MäLK.

Teadmiseks veel et minul täitus selle maavõistlusega Soomes 10. aastat ajast kui Kangasalal sai võistlemisega algust tehtud.



Pildil olev saun jäigi sel korral kütmata. Ei mäletagi millal selline asi oleks eelnevatel kordadel juhtunud, et saunas jääb Mutikkos käimata.

Kuid...

Tuli sai reede õhtul majutuskohas grilli üles tehtud ja jäime ootama kui Indrek V oma kaasa võetud täiuslikkusele püüdleva kalastusvarustusega läks suurt saaki järveveelt nõudlema.

Jäime põnevusega järve kaldale ootele...

Vahepeal sai käidud pingsa ootamise juures vaikselt majakses võileibu nosimas. Ootaja aeg on ju selline kui ta on.




Viis tundi kalapüüki ei toonud seekord kahjuks meile toitu lauale. Seega grillisüsi kustus vaikselt grillis....

Õnn oli, et enne sai poest üht- teist toidupoolist kaasa haaratud.

Nälg sedakorda sel õhtul meile külla ei tulnud. Nosisime oma toidukotis kaasa võetud provianti.

Kui plaan A ei õnnestu peab kohe olema võtta plaan B, milline peab ju õnnestuma.

Samas peab tõdema, et Indrek V sai kalapüügilt vahva emotsiooni osaliseks. Kalavarustus sai ära proovitud.

Elektrilise päramootoriga järvel kummipaadiga sõitmine oli täiesti hääletu ja ei häirinud kedagi.



Laupäevane võistluspäev.

Eesti seeniorlaskurite võistkond oli sel korral Soomes võistlemas minimaalse koosseisuga, milline lubas veel maavõistluse läbi viia.

Mingit valikuvõimalust laskurite osas meil ei olnud. Kõigil tuli anda võistlusel endast parim.

Sellel aastal lisandus veel seenioride maavõistluse kavva 100m põdralaskmine.

Seega tuli meil Indrek V- ga lasta kaks võistlusharjutust (50RT, 100RE) millega me õnneks olime eelnevalt arvestanud. Pidime kahekesi kastanid tulest välja tooma.

Ilm oli võistluspaigas vahelduvalt pilves, kuid pea tuuletu.

Nii kui Ain Muru võistluspaigas peale võistlust tõdes- parim püssilaskuri ilm hea tulemuse laskmiseks.

Pealelõunane kerge vihmasadu ei seganud võistluse kulgu üldsegi mitte.


Võistluspaigas oli avatud puhvet. Hinnad olid puhvetis meie laskuritele täiesti taskukohased.


Järgnev pilt 50m jooksva metssea laskekohast. Kasutusel Sius- Ascor elektroonilised märgid.

Seepärast näeb ka kohtuniku töölaud välja just kui kosmoselaeva juhtpult.


Indrek V 50m jooksva metssea võistlustulemuste tabeleid uurimas.

Võistlustulemuste taset vaadates on näha, et kõige pingelisem konkurents on vanuseklassides M55 ja M65. Nendes vanuseklassides on kõige rohkem võistlejaid.



Eesti püssilaskurid võistlusmuljeid omavahel vahendamas.


Margot N (pildil keskel) võitis omas vanuseklassis N45 mõlemad esikohad püstolilaskmises millised oli võimalik võita.

Põhjus oli seejuures lihtne- rohkem võistlejaid selles vanuseklassis N45 ei olnudki.

On meeldiv tõdeda, et maavõistluse raames oli Margot N samuti edukas.

Kõigi laskealade võistluste protokollid on näha K- 64 kodulehelt.

Maavõistluse lõplik ja korrigeeritud seis jäi lõpuks sõbraliku viiki 30/30.


Püssilaskuritest naiste võistlusklassis tegi puhta töö auhinnalaual 1. koha medalite osas Liivi Erm Kaiu laskurklubist.



Auhinnakohtade medaleid jagus meie võistkonnas kõigile laskuritele.


Medalist Aivo M (vasakul) Kaiu laskurklubist koos Soome konkurendiga.


Kaiu laskurklubile tõi au ja kuulsust peale Aivo M ka Marek M püstolilaskmise kahes võistlusharjutuses. Püstolilaskurid olid meie võistkonnas igati edukad.




Endel ja Marek üritavad kahkesi pilti teha. Natuke nuputamist ja nii see pilt ka tehtud sai.


Kokkuvõtteks.

Soome- Eesti seeniorlaskurite traditsiooniline maavõistlus tulirelvadest laskmises sai tänud SVA heale võistluskorraldusele Suomatka lasketiirus ka seekord läbi viidud.

Eesti seenioride võistkond oli kohal küll väikse koosseisuga. Aga need kes kohale said võistlema Soome tulla said kindlasti positiivse emotsiooni osaliseks.

Kui püssi ja püstoli laskealadel me saame veel oma Soome sõpradest seeniorlaskuritele oma tulemustega võrdset konkurentsi pakkuda siis põdra ja sealaskmises oleme me oma tulemustega kaugel maas Soome parematega võrreldes.

Nii on see pikka aega olnud ja nii ka jääb isegi siis kui me väga püüaksime oma tulemusi liikuva märgi laskmises parandada.

Järgmise Soome- Eesti seeniorlaskurite maavõistluse korraldab ja viib läbi Eesti 2018 aastal.

Tänud SVA- le sooja ja sõbraliku vastuvõtu eest Suomatka lasketiirus.

Oli tore võistlus. Tänud sõbrad.

Järgmiseks on ees ootamas meie seenioridest püstolilaskureid Põhjamaade seenioride meistrivõistlused Rootsis.

Liikuva märgi laskmises toimuvad Põhjamaade seeniorlaskurite meistrivõistlused septembrikuu esimesesel nädalavahetusel samuti Rootsis.

19. märts 2017

Windows 10 Pro op. süsteemi installimine uuele sülearvutile

Vahendan kogemusi uuele sülearvutile operatsioonisüsteemi paigaldamisega seonduvaga milliseid ise kogesin.

Kõik alljärgnev on ühe asjaarmastaja kogemus antud teemal ja ei vasta absoluutsele tõele IT alal arvuti operatsioonisüsteemi installeerimisel.

Sedasi siis et alustame kohe algusest peale.

Sülearvuti sai ostetud uuena Verkko...kauppa Helsingi kaupluse outletist.

Odava hinnaga seega saadud, kuid mitte päris muidu... Arvuti, mille tehnilised parameetrid olid mulle sobivad.

Kuivõrd sülearvutil puudus eelnevalt installeeritud op. süsteem siis esmaseks ülesandeks sai op. süsteemi ostmine ja selle installeerimine sülearvutile.

See oli teadlik minu valik.

Alustuseks instasllisin arvutile tasuta vabavaralise Linux op. süsteemi S.u.S.E, mis ka õnnestus.

Selle op. süsteemi saab igaüks omale interneti kaudu alla laadida arvutisse S.u.S.E kodulehelt.

Oma kogemuste põhjal võin väita, et Linux op. süsteemi installeerimine ongi üks lihtne tegevus kui selline.

Kuid peale installimist selle op. süsteemi konfigureerimine vajab juba eelnevaid häid teadmisi näiteks käsurea kirjutamise osas. Sellest ei ole siinkohal pääsu.

Tagantjärgi tark olles saan soovitada ikkagi kõigepealt installida arvutisse Windows op. süsteem.

Peale seda siis võib ka arvutisse teise op. süsteemi installida. Näiteks Linuxi oma.

Linux tunneb ära, et arvutis on olemas juba op. süsteem ja jätab eelnevalt installitud Windows op. süsteemi alles.

Vastupidine op. süsteemide installimine on võimalik aga sellega on rohkem probleeme esile kerkimas ja ka rohkem teadmisi on vaja IT alal.

Minu vajadust aga Linux op. süsteem ei täitnud ja tuli hakata mõtlema Windows op. süsteemi peale.

Põhjus siin selles, et enamus minu poolt kasutamist leidvad arvutiprogrammid töötavad vaid ja ainult Windows op. süsteemis.

Juhul kui on vajadus internetis ringi surfata, vabavara Open Office kontoritarkvaraga tööd teha siis on Linux vabavaraline op. süsteem igati õige ja mõistlik valik.

Täiesti tasuta käes teine ju ja lisaks saab veel tarkvarast tasuta vabavaralise Open Office kontoritarkvara+ lisaks muud tasuta arvutiprogrammid.

Edasi Windows op. süsteemist.

Kui ei ole just suurt soovi maksta uue MS Win 10 Pro op. süsteemi DVD plaadi eest üsna suur summa raha (MS puhul 150...250 eurot) siis tuleb hakata vaatama seda toodet mujalt.

Me oleme ju leidlikud. Eks ju.

Mõelda vaid, et uue arvuti op. süsteemi eest küsitakse pea sama hind mis uus arvuti maksab poes.

Ei sõbrad nii see asi ikka ei käi.

Maailm on ju meie jaoks lahti ja sealhulgas internetis pakutav.

Seega Amazon tuleb alati appi, kui vajad seda.

Kuid siin tõusevad esile ka probleemid, et näiteks op. süsteemi võti (key) ei sobi jms jamad.

Uue Win 10 Pro installeerimise DVD plaadi hinnad Amazonis algavad 10 eurost+ saatmiskulud Saksamaalt.

Kõige odavama pakkuja käest ka vast pole mõtekas uut op. süsteemi osta.

Samuti ostjate tagasisidet tasub lugeda s.t mida teised ostjad on selle kauba kohta kirja pannud.

Kuid enne et üldse saaks Win 10 Pro op. süsteemi hakata arvutile installima tuli Linux op. süsteem ära kustutada arvuti kõvakettalt ning kõvakestas uuesti vormindada.

Siis tuleb eelnevalt ka vaadata BIOS setinguid, et arvuti boot toimuks CD/DVD lugeja kaudu ja kohe esmaselt.

Võib ka seda toimingut teha USB mälupulga kaudu.

BIOS setingute/ sätete muutmisel tuleb aga kindlasti teada, mida teete ja miks!

Järgmiseks MS DOS lahti ja tuli meelde tuletada õpitut IT alal.

Käsureale tuli kirja panna format c: ... koos vajalike parameetritega, et kogu kõvaketas uuesti vormindada ja seda tuleb teha nii et arvuti kõvaketas oleks peale vormindamist NTFS formaadis.

Kui see tehtud saab bootida arvuti DVD lugeja pealt kus Win 10 Pro op. süsteemi installeerimise DVD plaat on.

Hea ja selge kirjeldus Win 10 Pro op. süsteemi installimisest leiate siit koos ekraanitõmmistega.

Edasi siis.

Win 10 Pro alustab automaatselt op. süsteemi installeerimist arvutisse.

Sisestada seejärel toote võti/ key ning Win 10 Pro op. süsteemi installeerimine jätkub automaatselt.

Siis tuleb mingi aja pärast ette järgmine ekraani aken arvuti kõvaketta partitsioonide kohta.


See teade sai mulle mitmel Win 10 Pro op. süteemi installeerimise üritusel suureks komistuskiviks.

Nüüd tean soovitada mida teha, kuivõrd omal kogemused olemas.

Tuleb kõik üleliigsed arvuti kõvaketta partitsioonid/ jaotuse kustutada nii et järgi jääb ainult uks ja ainum kõvaketta partitsioon!

Kui seda ei tehta siis siit enam pole võimalik Win 10 Pro op. süsteemi edasi installeerida.

Siinjuures tasub tähele panna, et kõik andmed vormindamise juures kõvakettalt kustutatakse.

Nüüd kui on arvuti kõvakettale jäetud vaid üks ja ainum partitsioon siis vajutage aga julgelt "Next" ja kogu op. süsteemi install jätkub juba automaatselt lõpuni.

Seejärel tuleb uuele installeeritud op. süsteemile teha update läbi MS serveri kui online ühendus on loodud arvutile.

Op. süsteemi Update võtab veel lisaks aega ca 3...8 tundi. Minul kulus arvuti update peale 10 tundi.

Nii et kannatust.

Asjad saavad lõpuks ikkagi korda ning uus arvuti op. süsteem saab töökorda seatud koos op. süsteemi uuendustega/ värskendustega.

Lisaks tuleb veel installida vajalikud arvutiprogrammid.

Minul kulus kõigeks selleks mis eelpool kirjas üks kena pühapäev.


Kokkuvõtteks.

Kellel aega on võib näiteks Verkk...kauppa outletist saada odavalt täiesti uue sülearvuti heade tehniliste parameetritega kas Windows 10 Pro op. süsteemiga või ilma op. süsteemita (FreeDOS).

Arvuteid on seal pakkumisel ca 40 olenevalt päevast ja pakkumistest. On kallimaid, on odavamaid.

Eelnevalt installeerimata op. süsteemita arvuti ostmisel tuleb arvestada asjaoluga, et lisandub uue op. süsteemi ostu hind. Vaja on ka omada teadmisi arvuti op. süsteemi installeerimise alal.

Teine variant on osta kohe op. süsteemiga arvuti ja kõik eelpool kirja pandud värvikad kogemused op. süsteemi installeerimise alal jäävad teil olemata.

Uue arvuti ost koos op. süsteemiga tuleb tihtilugu odavam, kui pärastine eraldi arvuti op. süsteemi ostmine. Tegemist siis MS hinnapoliitikaga kui sellisega.

Uue sülearvuti ostul tasub ka kiigata Amazoni Saksamaa e- poodi. Ka seal on soodsaid pakkumisi sülearvutite alal.

Uued SSD kiired kõvakettad on juba igapäevane nähtus ja nende kõvaketaste hinnad on ka allapoole tulnud.

Edu ja tervist kõigile!