Salon 47. Ampumakisat (50RT/MIX, 100RE)

Salon 47. Ampumakisat esimene võistluspäev oli laupäeval 4. juulil.

Võistluspaigaks Salo Hevonpään asuv laskekompleks lasketiirudega, millised on loodusesse väga hästi planeeritud ja sobitatud koos kõige vajaliku taristuga.

Laupäevane ja pühapäevane ilm võistluspaigas oli suviselt soe.

Laskmine laskurjopega, mis teadupärast nahast on valmistatud, oli nii palav lasta et higi lausa voolas laskmise ajal. Rätik pidi igal juhul laskuril laskekohas ühes olema.

Meie põhjamaine suvi on aga väga lühike ja neid väheseid päikesepaistelisi ilmasid tuleb osata nautida ning hinnata sh ka laskesporti harrastades.

Kohapeal on olemas ruumikas söögikoht (pildil), kuhu rahvas juttu ajama ja niisama istuma mahub.

Olemas on grillimise majake (pildil) ja kõik muu eluks- oluks vajalik.

Soomlased ise sellest võistlusest just suure innuga osa ei võta kuna stardimaks on liiga kõrge nende arvates.

60 lasulise võistlusseeria eest küsitakse 25 eur. Siia saame kohe ära märkida, et Soome meistrivõistlustel on stardimaks 60 lasu eest 20 eur.

Niisiis sellepärast nii mõnigi soome laskur jättis võistlusele tulemata ja seda täiesti teadlikult.

Samas aga võin kohe alustuseks ära märkida, et võistluse auhinnad olid vägagi tasemel.

Esikoht hinnati tavaliselt 500 padruniga, teine koht sai tavaliselt viis karpi padruneid ja kolmas koht märgiti ära tavaliselt meenetega.

Oli ka muid auhindu nagu näiteks köögitarvete komplektid, relva puhastuskomplektid, termosed, laskurile vajalikud kõrvaklapid vms.

Tähelepanuväärne on et sellel võistlusel ei antud auhinnaks mitte ühtegi Hiinas või sealkandis tehtud plastis karikasarnast asjandust. See asjaolu lisas võistlusele väärikust ja väärtust.

Liikuva märgi laskevõistlusest ja teistest võistlusaladest.

Liikuva märgi laskealadest oli kavas jooksva metssea laskmine 50m distantsilt, 100m põdralaskmine üksik ja paarislaskudega.

Lisaks võisteldi jahilaskmises, püssi ja püstoli laskealadel.

Liikuva märgi laskmisel oli kohal kogu Soome paremik. Julgen nii väita. Lisaks veel siis noored laskurid Prantusmaalt, kes tulid Salosse võistlema otse Inkoos toimunud treeninglaagrist.

Prantusmaa noorlaskur võitiski täiesti üllatuslikult pühapäevase jooksva metssea laskmise segajooksude võistluse väga kõrgetasemelise tulemusega. Noor laskur on vaid neli kuud harjutanud liikuva märgi laskmist ja kohe selline täistabamus rahvusvahelistel laskevõistlustel.

Eesti liikuva märgi laskuritest võistlesid Endi Tõnisma ja mina ise. Esindasime Toijala laskurklubi.

Meie võistlemisi ilmestasid laupäevasel päeval Endi Tõnisma ümberlaskmine kolmandale kohale 100m põdralaskmise üksiklaskude võistlusel. Seekord oli ümberlaskmisel Soome laskur parem kahe punkti võrra ja võitis kolmanda koha.

Jooksva metssea laskevõistlusel laupäeval võitis Endi omas vanuseklassis M50 esikoha tulemusega 360 punkti. Minu tulemus samas vanuseklassis oli 350 punkti ja teine koht.

Pühapäeval st teisel võistluspäeval 100m põdralaskmise paarislaske me ei lasknud. Võistlesime vaid jooksva metssea segajooksude laskevõistlusel.

Sellel võistlusalal võitis Endi Tõnisma omas vanuseklassis esikoha tulemusega 353 punkti.

Liikuva märgi võitjate võistlustulemused olid maailma paremikku kuuluvad. Selles ei ole kahtlustki kui tulemuste protokolle vaadata.

Kõik liikuva märgi kahe võistluspäeva tulemused.

Prantslastest liikuva märgi laskurite varustus ühes kuhjas koos.
Esiplaanil liikuva märgi laskuri uus 3D laskurjope (rullis).

50m jooksva metssea lasketiire oli kohapeal olemas kaks.

Mõlemas tiirus lasid korraga kaks laskurit st et sea märk oli nn 2x (pildil).

Seal sõnajalgade rüpes 50m jooksva metssea märk liigub

Jooksva metssea lasketiir nr 1. 

50m püssi lasketiirus on laskurite päralt 35 elektroonilist Megalink märki.

50m püssilaskurite lasketiir Megalink seadmetega

50m püssilaskurid said tiiru puhketoas võistluse kulgu on- line jälgida tulemuste osas

Jahilasketiire on kokku kolm, milledest võistluse raames oli kasutusel kaks.

Võisteldi jahilaskmises nii kaar kui kaevikrajal laskmises. Võistlejaid just ülearu ei olnud aga piisavalt siiski.

Kohtuniku märguandest käega on näha, et laskur lasi seekord märgist mööda

Liikuva märgi võistlus sujus väga hästi nii jooksva metssea kui põdralaskmise tiirudes. Ei mingeid tõrkeid võistluse läbiviimisel. Kõik sujus vastavalt väljakuulutatud ajagraafikule.

Kohtunikud olid tasemel liikuva märgi lasketiirudes.

Väljakuulutatud stardinimekirjadest peeti kinni ja ajakavas püsiti samuti kogu laskmise jooksul kahel võistluspäeval. Ennemalt oldi planeeritud ajakavast natukene isegi ees, mis täiesti loomulik on. Nii mõnigi võistleja kes end eelnevalt on võistlusele registreerinud jääb näiteks tulemata jne.

100m põdralaskmise lasketiir

50m, 100m, 300m lasketiirud- kõik ühes kohas

Jooksva metssea laskevõistluse võitjad autasustamisel

Sealaskurite joped puhkehetkel. Pildil keskmine laskurijope on nn 3D varjant.

Võistluste tulemused võistlusalade kaupa leiate SaSa kodulehelt.

Pildid võistusest kogu mahus leiate MäLK kodulehelt.

Videod võistlusest leiate siit.



Kokkuvõtteks.

Võistlus oli suurepärase korraldusega ja tasemel läbi viidud.

Auhinnad igati rahvusvahelisele võistlusele väärikad.

Kohapealne toitlustus toimis. Pakuti jäätist, kohvi, teed. Samuti sai osta rammusamat sööki- jooki lõunaks neile kes seda soovisid.

Hinnad kohvikus taskukohased (Soome mõistes).

Kohapeal oleks saanud ka telgis ööbida kui selleks oleks vajadus tekkinud. Seekord ei tekkinud meil sellist vajadust.

Nii et kes järgmisel aastal soovib Salos võistelda siis võtke kindlasti platsi ja planeerige juba varakult osalust.

Võistluselt saate kindlasti kustumatu sportliku elamuse ja hea seltskonna osaliseks.

Testlaskmise tulemused 50m (.22LR)

Elva lasketiirus sai enne Eesti meistrivõistluseid lastud kahest tulirelvast erinevate tootjate padrunitega, et teada saada millise padrunite tootja moon kõige parema tiheduse välja annab.

Siinjuures tuleb arvestada faktiga, et üks padrun sobib ühe vintrauga rohkem kui teine.

Nii et padrun ja vintraud peavad omavahel kokku sobima parima tulemuse saavutamiseks.

Relvadeks millistest lastes antud testilaskmised sai tehtud olid Anschütz 1903 kaliibriga .22LR ja teiseks relvaks BK- 3 samuti kaliibriga .22LR.

Laskedistants 50 meetrit, ilm päiksespaisteline ja tuulevaikne.

Vintraud on lasketesti ajal kinnitatud nn pukki.

Kõigi piltidel testitud padrunite kuulid ei olnud seejuures vasetatud.

Tulemused on teie ees. Esimeseks relvaks oli Anschütz 1903. 

Norma Training 2, kuuli kiirusega 325 m/s
Padrun milline andis kõige parema tiheduse testitud padrunitest.

Federal

Standard Plus (karbis)

Fiocci

X- Trainer (purgis, tootjaks Lapua)

Winchester, kuuli kiirusega 350m/s (USA)

Remington, kuuli kiirusega 380m/s

Testisin ka sellist padrunit kui CCI Mini- Mag .22LR HP, millise padruni kuuli kiiruseks annab tootja 400 m/s.

Kuul ise on sellel padrunil vasetatud.

Lasin viis lasku selle tootja moonaga.

Tulemus on nii kehva, et ei hakanud isegi pilti selle kohta siia üles panema.

Laskude hajuvus oli 4...5 sentimeetrit nii et selle padruniga võistlustel pole midagi teha.

Ja nüüd BK- 3 lastud testi tulemused erinevate padrunitega.

Remington, kuuli kiirus 380m/s (USA)

Winchester, kuuli kiirusega 350m/s (USA)

Pistol Match (Lapua)

X- Trainer (purgis, tootjaks Lapua)

Federal

Standard Plus

SVA: n Kevätkisa, Soome- Eesti seeniorlaskurite maavõistlus (50RT, 100RE)

Jätkates juba kaua kestnud traditsioone toimus selle aasta maikuu lõpus 24.mail 2015 Soome- Eesti seeniorlaskurite maavõistlus Kangasala lähistel Suomatka lasketiirus.

Võistluse korraldajaks SVA (Suomen Veteraaniampujat ry) ja võistluskohaks Kangasala lähistel asuv Suomatka lasketiir.

Liikuva märgi laskuritest oli Kangasalale seekord võistlema tulnud Toomas Hallik, Alar Heinsaar, Tarmo Suss, Indrek Varba, Tõives Raudsaar, Endi Tõnisma ja ma ise.

Püssi ja püstolilaskuritest võistlesid Lembit Peetri, Ain Muru, Endel Järv, Jevgeni Mihhailov, Ljudmila Kortsagina, Harri Veskimeister, Janis Aarne ja Jaak Jõepere kes võistles esimest korda üldse püstoli laskevõistlusel.

Nii kui ikka tavaks on olnud oli meil ka seekord kaasas võistkonna personaalne Eesti laskespordi ajalugu piltidena jäädvustav fotograaf Elmet Orasson. Tänud Elmetile selle tubli ettevõtmise eest!

Kõik pildid võistlusreisilt on nähtavad siit ja tulemused siit.

Võistlusel oli kavas kaks püstoli ja püssi laskeharjutust.

50m jooksva metssea laskmine (kaks elektroonilist Sius- Ascor märki) ja 100m põdralaskmine.

Kõik laskeharjutused ikka tulirelvadest laskmises.

Võistluspaiga lähistele majutuspaika Mutikos sõitsime kohela oma autodega laupäeva pealelõunaks, et aklimatiseeruda, kohaneda kohaliku olustikuga ja õhtul omaette rahus olles liha grillida.

Laupäeval Mutikos

Saun

Saunaskäik käis muidugi ka asja juurde ja nii nagu järvevees veeprotseduuride nautimine.

Julgemad meist käisid ka järvevees suplusprotseduure võtmas aga ilm seda tegevust kohe mitte ei soosinud.

Laupäeval puhus Mutikos tugev tuul järve poolt ja ilm oli tõesti väga sügisese ilma moodi kuid me ei virisenud vaid panime vapralt vastu.

Grillisime rohkelt kaasa võetud koduseid erineval moel maitsestatud lihatooteid ja meenutasime maavõistluse ajalugu.

Kes soovis sai ka kala püüda kohalikust järvest.

Kalaõnn aga kalapüüdjatega seekord väga ühel meelel ei olnud. Samas mis kalast me räägime, kui meil oli grillimiseks liha pool siga kodust kaasa võetud...marinaadis ja puha.


Pühapäeva hommikul tuli õige vara tõusta, sest esimesed laskurid pidid tulejoonele asuma ja oma võitlemist alustama kell 08.30.

Ilm oli pühapäeval enamus päevast päikesepaisteline, kuid kohati tuuline.

Liikuva märgi ja põdralaskjaid oli kohal mõlemal võistlusalal ca 40 nii et aega läks aga õhtuks olid kõik laskurid oma võistlusseeriad ka ära lasknud.

Olgu kohe alguseks ära öeldud, et seekord läks Eesti seeniorlaskuritel maavõistlusel soomlastega võistlemine väga hästi sest Soome- Eesti seenioride maavõistluse meie laskurid võitsid.

Maavõistluse võit tuli meie õuele kokkuvõtvalt kahe enama punktiga.

Seda on viimastel aastatel päris harva juhtunud, et Eesti seeniorlaskurid Soomes võisteldes maavõistluse ära võidavad. Seekord see meil õnnestus.

Muidugi osutasid seejuures meie sõbrad Soome seeniorlaskurid väga head konkurentsi meie laskuritele. Seekord läks lihtsalt nii.

Alar Heinsaar

Medaleid võitsid võistlusel oma vanuseklassides Lembit Peetri, Jevgeni Mihhailov, Ljudmila Kortsagina, Ain Muru, Harri Veskimesiter, Endel Järv.

Liikuva märgi laskuritest võitsid medaleid Tarmo Suss, I. Varba, Tõives Raudsaar, Alar Heinsaar (individuaalses arvestuses), Endi Tõnisma.

Hetk püstoli laskevõistluselt

Jaak Jõepere lasi oma esimesel võistlusel väga tublilt mõlemad püstoli laskeharjutusi. Järgmistel võistlustel saab Jaak oma tänasel päeval välja lastud tulemusi veelgi parandada.

Pühapäevane võistluspäev läks pikale ja nii pidid meie laskurid suuremalt jaolt enne võistluse lõplike tulemuste väljakuulutamist juba Helsingi poole sõitma hakkama et laevale jõuda.

Jäin siis ise lõplike võistlustulemuste väljakuulutamist ootama ja viimaseid meie laskuritele kuuluvaid medaleid korraldajate poolt vastu võtma.

Järgmisel aastal on Soome- Eesti seenioride maavõistlus tulirelvadest laskmises planeeritud läbi viia Männiku lasketiirus.

Kas siis st aastal 2016 toimub ka maavõistluse raames 100m põdralaskmise võistlus näitab aeg.

Kõigepealt peame ise usinad olema ja hoolitsema selle eest, et meil oleks millest võistlustel lasta.

Kindlaid otsuseid ei ole veel võistlusprogrammi muutmise (laiendamise) osas keegi vastu võtnud. On vaid plaanid, mõtted ja ei muud.

100m põdralaskmise kui laskeala arengut piirab just Eestis vastavate lasketiirude vähesus Tallinna lähistel.

Põdralaskmise huvilisi ja väga hea lasketasemega Eestis leidub jahilaskurite hulgas kelledele meie saame omapoolt oma sportlaskuritega toetust pakkuda.

Nii et ees ootavad meid uued väljakutsed ja uued võistlused. Edu kõigile ja kohtumiseni lasketiirus.

Järgmine liikuva märgi võistlus on toimumas Kaiu lasketiirus 06- 07.06.2015.