25. juuli 2020

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) 25.07.2020

Peab kohe algatuseks tõdema, et ma ei mäleta et ma oleks Kuremäe kloostris kunagi üldse käinud. 

Seega sain seda külastust võtta esmakülastusena. Esmamulje kloostrist oli muljetavaldav. 

Pühakoda oli avatud kõigile ja kloostri külastus õnnestub laupäeviti ja pühapäeviti. 

Tasub Kuremäe kloostri kodulehte vaadata ja infot eelnevalt koguda kui kohale minna.  


Pildistada kirikus sees ei tohtinud/ ei lubatud. 

Väljaspool aga sai pildistada niipalju kui süda lustis. Tõsi, ilm oli pildistamiseks ebasobiv. 

Vahepealsete vihmasabinatega ja seega osa pildid on vähesest valgusest tingituna natuke tumedavõitu.

Kirikus sees on näha rohkel uhkeid kullatud ikoone. Pühakoda on tõesti vaatamist väärt. 

Naised pidid kandma kirikus peakatet. 

Kloostriaias on näha palju lilleilu. Aed on kenasti hooldatud.  


Nüüd aga piltide juurde. Kõik pildid on vaadatavad siit lingist.

Ilm oli väga kehva tollel pildistamise hetkel. Sadas hoovihma. Seega selline kiire pilt.

Vaade Kuremäe kloostri peasissekäigule. 



Kohapeal sai osta kloostris nunnade poolt küpsetatud leiba. Seekord jätsin ostmata. Ehk järgmine kord.

Müügil olid ikoonid. Igas mõõdus. Müüdavate ikoonide hinnad olid üllatuslikult soodsad. 

18x24 cm suuruse kena ikooni sai igaüks omale osta ca 35 euro eest. Seda ikooni algul vaadates jäi küll mulje et selle hind on sada või rohkem eurot. Esmamulje oli aga seekord petlik.

Müügil olid ka temaatilised külmkapimagnetid ja väiksemate mõõtudega ikoonid. Igale maitsele midagi.

Küünlad lähedaste mälestamiseks maksid 1 euro. Oli ka odavamaid ja väiksemaid küünlaid. 

Minule üllatuseks lähedaste mälestamiseks ostetud küünlaid kirikus põlema panna ei tohtinud. 

Samas ei keelanud keegi loomulikult kohapealt õnnistatud küünlaid koju ostamast ja neid seal põletamast.

Temaatilisi suveniire oli samuti pakkuda. Kaelaehetena jms. 

Kes soovis võis omale pühitsetud vett kohapealt kaasa võtta kui omal tühi taara ühes oli. Ise seda ei teinud aga võimalus vähemalt oli.


Üksikasjad määravad kogu terviku pildi. Siin siis selline ukse varjualune. Temaatilise kujundusega.




Nunnade eluhoone.


Tuulegeneraator toodab kloostrile elektrit- nähtavasti. Teine elektrigeneraator oli hetkel ilma labadeta ja remondis.




Uus kirik on valmismas. 











Kuna kirikus pildistada ei tohtinud siis sai jäädvustada ainult kirikut ja teisi ehitisi väljaspoolt.



Järgnevad pildid kohalikust surnuaiast. Muljetavaldav oli see surnuaed. 

Pole mina oma elus midagi sellist kuskil veel näinud. 

Tasub vaatamist ja käimist s.h ka teistkordset käimist Kuremäel. 






Peale Kuremäe kloostri külastust läks autoreis edasi marsruudil Kuremäe- Kauksi- Rannapungerja- Mustvee- Kallaste- Mustvee- Jõgeva- Palamuse- Türi- Kaiu- Tallinn.

Kuigi ilm oli jahedavõitu sai käidud ikkagi ka Kauksi rannas ja Peipsi järves ujumas. Võrratu kogemus.

Koos Jäneda Talupäevade külastusega sai sõidetud ühe päevaga 550 kilomeetrit Eestimaa teedel ja nauditud Eestimaa ilu ja olu. 

Lõpetuseks.

Kui on aega ja tahtmist siis külastada Kuremäe kloostrit on igati hea mõte. 

Jäneda Talupäevad 25.07.2020

Eelmiste Jäneda Talupäevade külastamisest on minul möödas umbes 27. aastat. 

Nüüd siis üle pikema aja uus Jäneda Talupäevade ja laada külastus ning seda siis aastal 2020.

Laat nii kui laat ikka. 

Kaupa laias sortimendis. Traktoritest lilledeni ja valmisriietest toitudeni. 

Külastajaid oli aga õnneks mitte palju. Vaatamist kogu perele ja rohkemaks kui tunniks. 

Ilm oli vahelduv ja kohati tibutas ka vihmakest.

Ilm aga ei seganud üldsegi laadamelu ja elu. 

Pilte laadalt saab vaadata siit.



10. mai 2020

Meenutades ja mälestades: Endel Mumma (1919- 1996)

Endel Mumma

14.IX.1919 Viljandimaa- 07.III. 1996 Tallinn


Sündis 14. septemberil 1919. aastal Kantremaa külas, Viljandimaa kihelkonnas, Eesti Vabariigis. 

Ristitud 04. oktoobril 1919. aastal.

Vanemad: Jüri Mumma ja Leena Mumma 

Abikaasa 1956- 1981: Aleksandra Mumma (Kukk)

Abikaasa 1981- 1996: Malle Mumma (Kuhlberg)

Õde: Maimu Mumma

Endel Mumma lõpetas 1938. aastal Viljandimaa Poeglaste Gümnaasiumi.

Kaadriohvitser Eesti Vabariigi Kaitseväes. 

Eesti Vabariigi kaitseväes sõjaväeliselt auastmelt leitnant (soome keeles: luutnantti). 


Teenis Saksa sõjaväes. Soome kaitseväe teenistusse siirdus 22. XII 1943. aastal. 

Oli väljaõppel Soome Vabariigis Taavettis ja Huuhanmäel 14./JR200 koosseisus. 

Osales tõrjelahinguis Soomes Viiburi lahel ja Vuoksel. 

Tagasi Eestisse saabus Endel Mumma Soomest 19. VIII 1944. aastal. 

Eestis võitles lahingutes Sinimägedes diviisi Nordland koosseisus ja Tartu all ning Luunja silla kaitsel. 


Arreteeriti nõukogude võimude poolt ENSV- s 1944. aastal. 

ENSV tribunali kohtuotsusega 20.01.1945. aastal, §58-1a alusel mõisteti Endel Mummale 10+3 aastane vanglakaristus, mille ta kandis ära Siberis Magadani oblastis Kolõma vangilaagris.  

Endel Mumma oli siiski üks õnnelikest - teda ei lastud maha, teda ei mõistetud 25. aastaks Siberi vangilaagrisse. 

Pärast Stalini surma lubas Hruštšov vabastada miljonid Gulagi vangid. Nii ka läks. 

Endel Mumma vabanes 13.07.1954. aastal Kolõma vangilaagrist ja pöördus tagasi Eestisse 1956. aastal.

Eestis otsis ta üles oma abikaasa Aleksandra, kes tolleks ajaks oli tagasi võtnud oma neiupõlvenime Kukk. 

Seda tegi Aleksandra ikka selleks, et peale II MS ei olnud turvalisuse huvides omada Mumma perekonnanime. 

Ehkki endised vangid olid rehabiliteeritud, märgiti nad ebausaldusväärseteks ning enamik uksi headele töökohtadele ja haridusele olid neile suletud. 

Endel sai tööd siiski alguses tsemenditehases.

Edasised töökohad Tallinnas olid Endel Mummal plastmasstoodete vabrikus „Salvo” ja keemiakombinaadis “Orto”. Mõlemas ettevõttes töötas ta keskastme juhina. 

Tallinnas elas Endel Mumma peale Siberist naasmist Harjuoru võimla ühes väikeses korteris.

Endel Mumma suvitas aastakümneid tema omanduses olevas Juurika talus, Pivarootsi külas, Läänemaal kus ka hiljem pensionipõlves püsivalt elas. 


1981 aastal ilmub Endeli ellu Malle Kuhlberg. Nad olid olnud enne II MS lapsepõlve kallimad. 

Viimati nägi Endel Mallet Võrus 14. juunil 1941. aastal, kui ta oli 16-aastane ja noor sõdur.

Ka Malle Kuhlberg represseeriti ja küüditati koos ema ja isaga Siberisse. 

Malle isa lasti maha ja ema suri kahe aasta pärast Siberis küüditatuna. 

Kahe tütrega lahkus Malle 1968. aastal Siberist ja temast sai madalapalgaline korrapidaja ühes kopsuhaigustele spetsialiseerunud haiglas Tallinnas.

60-aastaselt ja 56-aastaselt abiellusid Endel ja Malle nautides taaselustatud armastust.

Endli ja Malle viimane suhtlus oli 1996. aasta ühel õhtul Tallinna haiglas kell 23 pärast seda, kui arstid eemaldasid Endlilt ühe varisenud kopsu ja leidsid, et teine kopsu pool peaaegu ei tööta - Siberi vangilaagri "lahkumiskingitus" Endlil. 

Endel Mumma suri 7. märtsil 1996. aastal Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule. 


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 

Lisainfoks. 

Väidetavalt on just kirjaniku Karl Ristikivi (sünd 16. oktoobril 1912) sünnikoht Juurika talu, Pivarootsi külas. 

Täiendav teave raamatust "Vabaduse eest" leheküljelt 205.

Rohkem pilte Soomepoiste ajaloo kohta leiate siit SA- Kuva.

Eesti Rahvusarhiivis Tartus on olemas ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioonis Endel Mumma toimik. 

Endel Mumma tolleaegse toimikuga saab tutvuda AIS infosüsteemi vahendusel (tellimisel).  



Eestiläisistä vapaaehtoisista muodostetun tykkikomppanian lähtö Huuhanmäen Panssarikoulutuskeskuksesta 10.6.1944 klo 05:00 
Lähtökatselmuksen suoritti Koulutuskeskuksen päällikkö majuri Vuontela. 
Huuhanmäki 10.06.1944
Pildil keskel on leitnant/ luutnantti Endel Mumma



Endel ja Malle Mumma pulmapilt abielu registreerimisel


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 


See oli minu poolt lühike elulookirjeldus ja sügav austus meie kauaaegsest perekonnatuttavast, minu ema ja isa töökaaslasest, heasüdamlikust ja alati vastutulekust hilisemast naabrimehest Endel Mumma- st ja tema eluteest.

Naabrid olime Endliga 1980...1990- ndatel aastatel Pirvarootsi külas, Hanila vallas, Läänemaal. 

1970... 1980- ndaid aastaid käisin koos ema- isaga Endel Mumma Juurika talus Pivarootsis suvitamas. 

Pivarootsi küla, Läänemaal oli 1970... 1980- ndatel aastatel ENSV aegu soositud puhkuse paik paljudele meist. 

Küla ei olnud ENSV aeg piiritsoon (nii kui oli Saaremaa ja Hiiumaa) aga pakkus siiski rahulikku olemist mere ääres kadakavälude keskel ja samuti sai merel vabalt kalastada.

Tollel ajal tekkinud head sõprussuhted nii mõnegi Pivartootsi suvitajaga kestavad tänase päevani, mille üle on mul siiralt hea meel. 



♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 


Aleksandra Kukk

14. VII. 1923 Viljandi – 25. VIII. 1981 Tallinn


Aleksandra Kukk, aastast 1956 Aleksandra Kukk- Mumma

Kergejõustiklane: 173 cm, 68–70 kg. 

Lõpetas Viljandi 3. algkooli. 

Kergejõustikutreeninguid alustas 1942. aastal Valter Kalami innustusel. 

Tuli 1945. aastal kuulitõukes ja 1946– 1955. aastatel kaheksal korral kettaheites Eesti meistriks. 

Võistles aastast 1945 Viljandi Kalevi, aastast 1950 Tallinna Dünamo ja aastast 1954 Tallinna Spartaki liikmena.

Kuulus 33 korda Eesti koondisse. 

Parandas aastatel 1950–1954 viiel korral Eesti kettaheiterekordit: 40.31m – 43.32m. 

Parim kuulitõuketulemus 12.87m (1953). 

Töötas Tallinnas tootmiskoondises Norma.

šarž Aleksandra Kukk-Mumma, ESM Fp 715:6 G 151, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA


Aleksandra Kukk- Mumma suri Tallinnas 25. VIII 1981. aastal raske haiguse tagajärjel vähki.


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦