Reisil tehtud mõned videod on siia jutu sisse lisatud.
Itaalia ringreisi planeeris ja korraldas Soome reisifirma Matkapojat.
1. reisipäev. Helsinki- Milano- San Gimignano
Lend Finnair- i lennukiga Vantaa lennujaamast Milaanosse Malpensa lennujaama, milleks kulus kolm tundi.
Reisi giididest.
Malpensa lennujaamas oli meil kohalik reisijuht Satu juba vastas.
Proua Satu on elanud üle 20. aasta Itaalias ja valdab vabalt nii itaalia keelt.
Olgu kohe öeldud, et reisijuht sattus meile väga asjalik. Rääkis bussis sõites Itaalia ajaloost...pikalt.
Firenzes ja Toscanas lisandus teine kohalik soomlannast giid, kes sealsete linnade ajalugu paremini oskas edasi anda kui Satu.
Liikumine kahe giidiga nägi välja nii, et üks oli meie grupi ees ja teine taga vaatamas, et keegi meist maha ei jääks.
Kuna nendes kahes linnas oli väga palju rahvast s.t turiste liikumas oli selline meie liikumisviis väga turvaliselt läbi viidud.
Nüüd aga edasi Malpeansa lennujaamast.
Tellimusbussiga bussisõit viis meid läbi Po jõe äärsete maastike San Gimignano linna.
San Gimignano linnas oli sealses hotellis meile broneertud majutus neljaks päevaks.
Hotell asus pildi keskel kõige kõrgemas s.t 4. korruselises hoones.
Hommikune udu San Gimignano linna ümbruse orgudes.
Ja päevane vaade samadele orgudele.
Hotell asus kohe linna keskuses, milline on Unesco maailmapärandi nimekirjas kui keskaegne linn.
Linna ümbritseb kaitsemüür oma 76 torniga ja ehituslike kaunistustega.
Õhtul enne õhtusööki sai igaüks omal käel vanalinnaga tutvust teha.
Vanalinna peatänav oli üks suur turistilõks.
Müüja pakuti laias valikus suveniire, erinevat sorti juustusid, liha, sinki, joovastavaid jooke, nahast tooteid ja mida veel.
Sai osta omale kööki oliivipuust tehtud lõikelaudasid ja tarbeesemeid oliivipuust, milline puu teadagi väga vastupidav on.
Õhtul õhtusöök kogu reisigrupiga hotelli restoranis.
Päevane läbisõit bussiga 390 km.
See distants sai läbitud ühe ainsama vahepeatusega ühes tanklas milline teele meil jäi.
Söömine sellistes tanklates on suht kallis hinna poolest. Tellitule lisandub veel 5 eur teenustasu.
Palju mõistlikum on osta tankla poest pitsa või suur võileib. Säästate raha.
San Gimignano linna peatänaval on poode igal sammul.
Nii mõneski toidupoes kus vorsti, juustu vms müügiks pakuti võis näha metssea pea topist või siis tervest metsseast tehtud topist.
Metssigu on Itaalias üleliia palju ja neid ei jõuta nii palju küttida kui vaja oleks.
Looduskaitsealadel neile jahti pidada traditsioonilisel moel ei tohi ja seal toimub jaht vibudega.
Itaalias pikalt pesitsenud metssea liik paljunes kord aastas ja pesakonnad ei olnud suured.
Siis toodi Itaaliasse sisse teine metssea liik ja need paljunevad kaks korda aastas ja pesakonnad on suured.
Nii ongi sagenenud juhtumid, kus metssigade karjad ründavad linnadesse ja otsivad toitu prügikastidest.
Kuumade suvede tõttu ei ole loomadel enam midagi metsas/ mägedes süüa. Seal kus nad elavad.
Selle vältimiseks viiakse nüüd metssigadele lisasööta mägedesse, et nad enam linnadesse ei kipuks.
Veinipoes oli suur valik. Oli mida osta ja mille vahel valida.
2. reisipäev. Firenze linn
Hommikusöök hotellis.
Terve päev kulus Firenze linna vaatamisväärsustega tutvumisele.
Tegime pikema jalutuskäigu linna keskuses.
Vaatasime Piazza della Signorian ja San Lorenzo väljakuid ning keskaegseid ehitisi selle ümbruses.
Samas on kõrgumas Firenze aastatel 1400 ehituatud toomkirik Domoa, mida peetakse üheks maailma kaunimaks kirikuks ja see on lisaks Euroopa suuruselt viies kirik.
Kiriku torn oli mäletamist mööda 45m kõrgune.
Firenze üks tuntumaid vaatamisväärsusi on üle Arno jõe kulgev 1300 aastatel ehitatud Ponte Vecchioni sild.
Silla peale on ehitatud majad kust kulla ja vääriskivide kaupmehed oma igapäevatööd teevad.
Firenze on ise juba kui üks suur muuseum. Turistina oli vaatamist ja imetlemist linnas kujaga.
Uffizi kunstimuuseum on omaette külastust vääriv. Kahjuks sinna piletid tuleb ette ära osta ja seda me teinud ei olnud. Teadmatusest. Reisibüroo polnud ka selle eest hoolt kandnud.
Muuseum ise on selline.
Uffizi kunstimuuseumi ja ka teiste suuremate muuseumide ees oli tavaliselt karabinjeerid varustatuna kas automaatrelvade või püstolitega.
Karabinjeerid ehk Karabinjeerijõud (itaalia keeles Arma dei Carabinieri) on Itaalia sõjaväeline õiguskaitseorgan.
Need mehed enda pildistamisest just väga ei vaimustunud.
Sain pildi tehtud aga üks karabinjeer nägi seda ja tegi mõned hoiatavad sõnad minu aadressil.
Edaspidi ma neid korravalvureid enam pildistama ei kippunud.
Peale grupiekskursioone oli grupiga ühine lõunasöök Firenze keskuses.
Vaated Firenze linnale.
Vaade Fireze sildadele üle Arno jõe.
Pealelõunane aeg oli n.n vaba aeg kus igaüks sai ise linnas ringi jalutada ja Firenze linnaga tutvust teha.
Päevane läbisõit bussiga 98 km.
3. reisipäev. Siena linn
Peale hommikusööki hotellis suundusime linna vaatamisväärsustega tutvuma.
Siena linn sai praeguse kuju 1100 aastatel.
Linna peetakse Donateloni ja Michelangelon kunstiteoste kaudu Itaalia teiseks tähtsamaks kultuurilinnaks.
Käisime merekarbi kujulisel linna peaväljakul Piazza de Campolla, milline kuulub Unescon kultuuripärandi nimekirja.
Linnavalitsuse maja on samal väljakul Palazza Pubblico nii kui ka 1300 aastatel ehitatud neljakandiline kellatorn Torre de Mangian.
Siena linna üks uhkemaid ehitisi on 1380. aastal valminud toomkirik, mille ehitustööd kestsid 200. aastat.
Tänaseks päevaks on kirikus remont lõppenud ja kogu see ilu on teile vaadata.
Et kirikusse sisse saada tuleb ca 50 minutit pileti järjekorras seista. Kuuma ilmaga ei olnud see lihtne.
Pealne neid ekskursioone oli meile antud vaba aeg. Kes tahtis sai suveniire osta ja samuti oli aeg lõunatada.
Tagasiteel San Gimingnanoon tutvusime Monteriggioni linnusega. Oli teine ehitatud veel mäe otsa.
Tagasisõit hotelli. Päeva läbisõit bussiga 80km.
4. reisipäev. Lucca - Santa Margharita (Liguria)
Traditsiooniline hommikusöök hotellis ja hotelli tubade loovutus.
Reis jätkub Toscna piirkonnas põhja suunas, etrueskide loodud Lucca linna.
Lucca linna amfiteatri platsil said omal ajal kokku Caesar, Pompeus ja Crassus, et rääkida riigi valitsemisest.
Ümber Lucca linna on keldide poolt rajatud linnuse müür, milline on täies ulatuses tänase päevani säilinud.
Linnamüüri ehitusel on kasutatud 6. miljonit tellist. Ei hakanud kohapeal üle neid lugema...
Linn sai tuntuks omal ajal rõivatööstuse poolest ja seda 1300 aastatel, kui Luccast saadeti villa ja siiditooteid isegi Londonisse.
Järgnes peale ringkäiku meie vaba aeg Luccas.
Sai ise omal käel natuke ringi jalutada. Kiiret polnud kuhugile.
Edasi viis tee meid tellitud bussiga Liguria rannikule kus asus kena Santa Margheritani (Liguria) linn.
Samas linnas oli ette nähtud ööbimine hotellis. Hotell oli kena ja puhas. Hotelli katusel bassein.
Kui hotellis asjad korda aetud s.t end hotelli sisse kirjutatud siis järgnes vaba aeg Santa Margheritan linnas.
Sai jälle rahulikumas tempos ringi linnas jalutatud ja pilte tehtud.
Päevane läbisõit bussiga 210 km.
5. reisipäev. Cinqe Terre - Rapallo - Portfino
Hommikusöök hotellis.
Terve tänane pikk reisipäev kulus uskumatult ilusatele Ligurian rannikualadega tutvumisele.
Põhiliseks transpordivahendiks oli elektrirong.
Ilm terve päev vihmane. Ütleme nii, et ilm oli vahelduva pilvitusega ja kohatiste sademetega.
Sibeluse poolt tuntuks tehtud Rapallo ja kaluriküla Cinque Terre.
Cinque Terre ja veel lisaks viis küla ning nende ümber olev mägine maastik moodustavad rahvuspargi, milline on Unesco kultuuripärandina kaitse all.
Järsk mäestik eraldab külad nii et omal ajal olid need külad vaid mere kaudu ligipääsetavad.
Külade ühendus maaga loodi alles aastatel 1800.
Külastasime kahte Cinque Terre küla kasutades selleks raudtee ja laevaühendust.
Samuti sai iga soovija külastada muinasjutuliselt ilusat (looduse poolest) Portofinon sadamaküla kuhu viib vaid üks liivane rannatee milline omakorda kulgeb järskude kaljude all.
Selles kohas on aega veetnud Frank Sinatra, Ava Gardner ja Madonna.
Portofinos jäi isiklikult käimata. Miks?
Päev oli olnud lihtsalt niigi reisimisest pikka ja väsitav.
Portofinost tagasitee tuli ette võtta eelinfo põhjal pilgeni täis liinibussis.
Nii see käik mul Portofinosse ära jäigi...
Kogu reisigrupiga õhtusöök hotelli restoranis.
6. reisipäev. Santa Margherita - Genova - Milano - Helsingi
Hommikusöök hotellis ja peale hommikusööki tubade loovutamine.
Väljasõit tellitud bussiga kell 10.00 hotelli eest. Sihtkohaks läbi Genova Milanosse.
Nii algas siis reisi viimane kuues päev. Traditsiooniliselt algas.
Päeva esimese poole veetsime Liguria maakonna pealinnas Genovas, milline linn on ühtlasi ka Itaalia suurim sadamalinn.
Genova on tuntud veel kui maailmaränduri Kristoffer Kolumbuse sünnilinnana.
Genova linnast leiame keskaegse linnakeskuse, mille Unesco on valinud kui kaitsealuse objekti just oma hilisrenessanssi ja baroksete ehitiste poolest.
Genova sadamas seisis selline vana purjelaev milline aga lähemal vaatlusel nii väga korras ei olnud.
Tutvusime koos grupiga linna suurepäraste ehitistega ja jääb aega ka omal käel seda veel teha ning ostelda näiteks (suveniiride) poodides.
Teises linnades oli selle suveniiri hind 3 ja 5 eur vahel tükist.
Suure kohvri, millist ikka rändajal vaja läheb, sai Genovo poest kätte 44 euro eest.
Pole paha hind kui arvestada, et meie laiuskraadidel maksab kohver mis 90cm kõrge ikka sinna 200 eur kanti ja rohkem.
Nüüd oi aeg ka keha kinnitada, sest aeg kulub kiirelt ja söömisele pole paljut olnudki aega mõelda.
Kahjuks jäid külastamata Genova muuseumid ja Aquapark kus saab ilmeliselt värvilisi kalu ja delfiine vaadata. Aega ei jätkunud selleks. Pilet Aquaparki maksis 25 eurot.
Genovast sõitsime tellitud bussiga Milano lennujaama, kust Finnairi õhtuse lennuga lendasime tagasi Helsingisse.
Milano linnaga tutvumine polnud kahjuks plaanis.
Seega jäi vaatamata Milano toomkirik, milline on kuulsam gooti stiilis kirikuid Euroopas.
Pilt: Wikipedia
Päevane läbisõit bussiga 198 km.
Reisi kokkuvõte ja fakte Itaaliast.
Reisi plusspoolele võib panna hästi reisikorraldaja poolt planeeritud ja läbiviidud reisi.
Iga päev jäi kenasti aega isekeskis linnades ringi jalutada. Nii paar tundi.
Tempo oli igal reisipäeval peal kogu reisi jooksul aga see ei olnud häiriv.
Jalutada sai palju ja seda iga päev.
Kõige rohkem sai tehtud 18tuhat sammu ühe päevaga. See oli karm käimispäev aga tervendav.
12tuhat sammu oli tavaline reisipäeva käimise koormus.
Ilma kehtiva reisikindlustuseta ausalt öeldes sellisele reisile minna ma ette ei kujuta.
Lennukis Milanosse lendamisel tekkis kohe ühel meie grupi liikmel terviserike.
Ei midagi tõsist aga lennukist ta Malpesa lennujaamas kohe kiirabiautosse viidi.
Pärast toodi too paarike taksoga 400km kaugusele hotelli kuhu me olime juba kohale jõudnud.
Sellise taksosõidu hind tuli ca 450 eur, mille siis hiljem reisikindlustus korvab reisijale.
On ka juhtunud, et tuleb reisikohvreid taksoga transportida, kui need on segamini läinud reisibussis.
Soomes maksab selline nädalane reisikindlustus 38...55 eur kanti. Oleneb teenuse pakkujast.
Tellitud reisibussis oli istekohti 52 nii et igaüks saanuks ka eraldi bussis istuda.
Nii palju kiirteede tunneleid pole mina veel oma elus läbinud kui selle reisi aeg.
Autotunnelite võrgustik oli võimas just Alpide kohal, kust muidu läbi sõita poleks olnud võimalikki.
Mõnel teelõigul oli 40 kilomeetri peale lasusa 22 tunnelit, mis tähendaski rohkem tunnelites sõitu.
Alpimäestik oli aga võimas vaatepilt.
2...3 kilomeetri kõrgused mäed olid suurepärane vaatamine isegi bussi aknast.
Meelde jäi mägi, kus poolel mäe kõrgusel marmorit välja lõigatakase.
Marmorit kasutatakse ehituses üpriski palju ja kaduma ei lähe sellest materjalist töötlemise käigus mitte midagi.
Reisikorraldaja poolt oli sätitud nii, et meil oli hotellides kogu reisigrupiga kaks õhtusööki ja üks lõunasöök Firenze linnas.
Hommikusöögid sisaldusid samuti reisipaketi hinnas ja need olid igal hommikul hotellides.
Hotellid olid korralikud ja hommikusöögid heal tasemel pakutud s.t toidud hea valikuga.
Kõik reisipildid on üles võetud mobiiltelefoniga OnePlus 11 5G. Ei mingit profitehnika kasutamist.
Rahvarikastes kohtades nii kui näiteks Toscanas, Firenzes ja mujal on taskuvargad tegutsemas.
Oma dokumente ja raha ning väärisesemeid ei maksa niisama tähelepanuta jätta.
Reisijuhi poolt mainitud fakte Itaalias.
Palgad jäävad Itaalia töölistel 1300 ja 1800 eur vahele kuus.
Restorani töötaja saab kuus 800 eur, hotelli vastuvõtu töötaja 1300 eur/ kuus ja ikka miinus maksud.
Enam teenivad Põhja- Itaalias elavad inimesed ja nende aastane sissetulek jääb 30tuh eur kanti.
Lõuna- Itaalias on töötajate aastane sissetulek ca 18tuh eur.
Igal aastal maabub Vahemere kaudu Itaalia rannikule 100 000 paadipõgenikku Aafrikast.
Nad paigutatakse põgenikelaagritesse nii et meie reisi ajal neid linnades näha igatahes ei olnud.
Ühe põgeniku ülalpidamiseks kulub 25 eur/ päevas.
Pagulaskeskustest saadetakse osa põgenikke tagasi Aafrikasse.
Põgenike peamised sihtriigid on ikkagi Hispaania ja Prantsusmaa. Itaaliasse nad jääda eriti ei soovigi.
Elektriautosid te Itaalias paljut ei leia ega näe.
Miks?
Itaalia kui riigil puudub oma elektrijaamade võrk ja seda just suure maavärina ohu tõttu.
Kogu elekter ostetakse riiki sisse naaberriikidest ja seetõttu on see kallis. Palju palju kallim kui meil.
Mõned Teslad siiski riigis ringi vuravad aga maanteel ega linnades mina neid ei näinud.
Elukallidusest Itaalias.
Näiteks meie reisijuhi kommunaalarve on tavaliselt 1tuh eur kuus.
Arve kulu koosneb vee, gaasi ja elektrikulust+ ülekandetasud+ käibemaks.
Kuid kui algas Ukraina sõda ja maagaasihinnad tõusid pilvede kõrgustesse oli tema kuu kommunaalide arve 2800 eur.
Nii et Itaalias normaalse elatustaseme tagamiseks tuleb kõvasti tööd rabada.
Mõtlen just ületööd ja seda ka tehakse esimesel võimalusel kes seda teha saavad.
Bussijuhid näiteks ei saa ületööd teha töö ja puhkeaja piirangute tõttu.
Bussijuhtide streigid on Itaalia linnade ühistranspordis sagedased.
Meie tellimusbussijuhi sõnul pole nende palgad tõusnud viimase 10. aasta jooksul.
Itaalias kasutatakse palju maagaasi, mis ostetakse Põhja- Aafrika riikidelt.
Kui ma nüüd ei eksi siis maagaas tuleb Itaaliasse Marokost.
Autokütuse hind oli minu sealoleku ajal diislil ja bensiinil enam- vähem võrdne 1,60 eur/ liiter.
Bensiin oli natuke kallim kui diiselküte.
Juur ja puuviljade hinnad on pea samad mis meil.
Samas... võiks ju loota et kuna nad ise viinamarju kasvatavad peaks need sealmaal odavamad olema aga ei ole. Ikka 6 eur/ kg viinamarjadel.
Hinnalt kallid on näiteks poodides linasest riidest toodetud rõivaesemed.
Samuti on hinnalised nahast tooted, milliseid sealmaal palju käsitööna tehakse.
Käekotid, rahakotid, nahkehistöö, naiste ja meeste kingad- saapad jne.
Sõiduteed on kohati väga kitsad (kunagi hobuvankritele tehtud) ja seda just väikestes linnades.
Teede laiendamisvõimalus puudub, sest omal ajal ehitatud tänavad on palistatud vanade elumajadega.
Suurte liinibussidega nendel linnatänavatel sõitmine on selline täppisteaduse moodi tegevus.
Linnadesse sissesõidud ja kiirteed on tasulised. Tuleb läbida autoga maksuväravad ja tõkkepuu avanedes saab linna sisse sõita.
Liiklusummikud on Itaalia teedel tavaline nähtus. Sellega tuleb harjuda.
