28. juuli 2024

Tytyrin Kaivosmuseo. Tytyri kaevandusmuuseum. Lohja. 28.07.2024

See on muuseum, mida külastaks veel. Väga äge ja eriline koht! 

Tegemist on eramuuseumiga s.t pilet tuleb osta, sest museokortti ei kehti. 

Auto parkimiskohti piisavalt ja tasuta saadaval. Pääslahoones on avatud kena kohvik. 

Pilet maksab 14,50 eur, millise saab soovi korral enne interneti teel ära osta. Siis lisandub +2 eur.

Kohapeale kohale minnes aga saab ka vabalt pileti lunastada. Pole probleemi. 

Võimalik on võtta giidiga kaevandusmuuseumi külastus, mis tavapiletist muidugi kallim lugu on. 

Giidiga külastuse puhul varuge aega, sest giid on oma jutuga kaevanduse arengu ja ajaloo kohta suht põhjalik. 

Omal käel kaevandusega tutvudes saate sellega kenasti hakkama ja kiiremini kui giidiga seda tehes. 

Kes on suvel õhemalt riides siis sel juhul alla kaevandusse minnes tasub midagi soojemat riideeset ühes võtta. 

Kaevanduses 100m sügavusel on jahe ja niiske. 

Video audiovisuaalsest teosest. 




Kaevanduskäikude skeem. Hea teada enne kui kaevandusmuuseumi tuurile lähete. 

Kui juhtute maa all ära eksima saate oma telefonist seda pilti vaadata, et kus parasjagu asute.  


Kaevandusmuuseumi peakäik. Siit käigust kõik algab. 




Kaevanduse kraana, mis on sinna jäetud. 


Kaevurite pealambid. 






Kivimustrid kaevanduse laes.



Kaevurite köök.



Kööginurk. Lõhn mis selles kaevandusosas levis oli natuke... ebamaine. 

Pole kuskil sellist lõhna nuusutada saanud. 



Laes liikusid metallist nahkhiired, kes oma liikumisega panid omakorda kaevanduses nende varjud liikuma. 

Kaugemalt vaadates tekkis päris reaalne tunne nahkhiirte lennust. Efektne lahendus. 


Moodsam kaevandustehnika. 





Kaevur auku puurimas, et saaks sinna lõhkeaine paigaldada. 



Kaevanduse osa mida saab oma ürituste jaoks broneerida. Saal on küttega ja soe. 




Peko omas kodus. Lastele kindlasti meeldib see koht. 


Peko varandus.





Eespool kaevandusse sissepääs. 

Tagapool on näha Kone OY hooneid, kus nende toodangut (lifte) katsetatakse ja arendatakse. 



Kaevandusmuuseumi pääsla ja kohvik. 



Kovela Tractor Museum. Kovela traktorite ja põllumajandustehnika muuseum. 28.07.2024

Tehnikasõpradele ja muidu põllumajandustehnika sõpradele on muuseumis vaatamist küll ja veel. 

Eramuuseum. 

Annetus muuseumi külastuse eest 8 eur tuleb teha muuseumihoones sees. Saab tasuda ka ülekandega. 

Muuseum ise on kahes hoones. Mõlemas hoones on kaks korrust täis tehnikat.

Osa traktoreid ja põllumajandustehnikat on vaadata teise hoone taga. Minge kindlasti vaatama!

Näha on traktoreid palju traktoreid, traktorite haakeriistu, esimesi kombaine 1950. aastatest alates, hobuniidukeid jms. 

Motoplokke, mootorsaage, isegi auru jõul töötavaid traktoreid, 19... 20. sajanditel taludes kasutatud käsitööriistu.


Lühidalt muuseumi loomise loost. Algne tekst soome keeles www.jalkipeli.net

See on ainulaadne Soome maaelu näitav põllumajandustehnika traditsioonide kogu. 

Kõik sai alguse aastakümneid tagasi, kui Kovela mõisa kaksikud pojad Eero ja Erkki otsustasid 1970. aastate alguses taastada isa Yrjö Karhu 1936. aasta Fordi traktori. 

Sellest sai alguse kogumis- ja taastamistöö, mis pole vaibunud tänaseni. 

Traktorimuuseumi seinal oleva pleekinud ajaleheväljalõike järgi väidavad vennad, et kogu sai täielikuks siis, kui traktoreid oli 75. 

Nüüd on traktoreid juba kakssada. 

Vanavara kogumine on "haigus", mis kord hammustatuna ainult süveneb. 

Kahjuks peab üks Karhu kaksikutest Erkki neil päevil vendade ühiskollektsiooni eest hoolitsema üksi, sest Eero suri mõne aasta eest ootamatult. 

Kuigi Erki on juba üle 80 aasta vana on kollektsioon tal alles. 

Armastus traditsioonide ja kultuuri austamise vastu on tulnud poiste isalt Yrjölt. 

Ta oli paljude talentidega mees. 

Kovela mõisa omanik oli tuntud kui lugupeetud agroloog, söödakonsultant, teadlane ja kirjanik. 

Ema Martta oli ka innukas pärimuste uurija. 

Vendade kollektsiooni kasvades leidsid nad neile ruumi mõisa tühjalt seisvas aidahoones. 

Vendade Karhu katuse all on turvalisuse leidnud paljudesse taludesse roostetama jäänud väärtuslikud masinad. 

Algusaegadel ei osatud vana tehnikat hinnata ja vennad said naeruväärse hinnaga "praaki", kui keegi nende elamises vanaraua ära koristas. 

Aastaid on olukord olnud erinev. Vanu traktoreid on hakatud nüüd hindama. 

Masinaid enam pensionirahaga ei osteta ja pärast esimest ostupakkumist on järgmisel hommikul alati suurem soov. 

Hinnatõusu tõttu poleks muuseumi rajamine nüüd nende sõnul võimalik. 

Muuseumi esemeid on kogutud majast majja rännates kogu Lõuna-Soomes. 

Vendade terav silm on märganud kasutute esemetena talu nurkades lebavaid põllumasinaid. 

Kogumisretked on ulatunud kuni saarestikuni, kust on leitud tõelisi "kalliskive". 

Hind ja seisukord pidid ka õiged olema. 

Vendade kogumisretkede kingitused ja leiud pole olnud ainult traktorid. 

Kaasatud on mootorsaed, rehad, vankrid, viljapeksumasinad, kombainid, mullamootorid ja muud maaelust jutustavad esemed. 

Kollektsioonides on ka paar aurumasinat. Seal on ka üks tuletõrjeauto. 

Kuigi vendade Karhu muuseumit pole palju turundatud, on peale teeäärse kuulutuse tulnud külastajaid lähedalt ja kaugelt. 

Soomes leidub küllaga entusiastlikke põllutöömasinahuvilisi, kes tulevad Nummi-Pusula väärtuslikku kollektsiooni silmad lahti imetlema. 

On ka ostupakkumisi, kuid vendade Karhu masinaid pole eriti müügil olnud. 

Viimastel aastatel on muidugi erandeid tehtud. 

Kollektsiooni kõige väärtuslikumate traktorite hulgas on 1921. aastal Chicagos toodetud esivedrustusega ja kettajamiga International. 

Paljud tunnevad ära kollektsiooni pärli puugaasitraktori, mis on varustatud suure vingugaasipaagiga. 

Vennad Karhud on nokitsemise ehk masinate remondi ja projekteerimisega tegelenud juba väikesest peale. 

Ja mis kõige parem Kovela ruum pole ainult meeste paradiis arvestatakse ka naistega. 

1920. aastatel valminud ajaloolise mõisa kahekorruseline peahoone on avatud gruppidele. 

Mõisas eksponeeritakse riideid ja käsitööd, millest paljud on vendade Karhu ema valmistatud. 

Mõisa elust räägivad mitmed kaunid aastakümnetetagused mööblitükid ja esemed. 

Põlled ja muud tekstiilid olen loomulikult enda õmmeldud. 

Välja on pandud mitu seinamaali. 

Arvukad relvad ja varustus tuletavad meile meelde jahipidamise tähtsust. 

Teisel korrusel on näha agroloog Karhu kabinet kirjutusmasinate ja paberitega. 

Traktorimuuseumis kui mõisas on vaadata nii palju, et ühest külastusest jääb aega vaid osa ära vaadata.


Pilte kogunes muuseumi külastades päris palju. Kõik need on nähtavad siit.