Mõtteid poliitilise toetusstreigi kohta 02.02.2018: Elu ja töö Soomes, 47/2. osa

Reedese päeva 02.02.2018 SAK poolt organiseeritud ühepäevane poliitiline toetusstreik on selleks korraks Soome Vabariigis toimunud.

Muljetest poliitilise toetusstreigi kohta.

Vaatamata poliitilisele toetusstreigile liinibussid kogu Helsingi piirkonnas liikusid aga osaliselt.

Ütleme nii, et tavalise päevaga võrreldes umbes neljandik liinibussidest teenendasid reisijaid.

Kuivõrd tegu oli poliitilise streigiga siis kas töötaja läks tööle või jäi koju oli tema enda otsustada.

Poliitilisest streigist osavõtt ei olnud kohustuslik mitte mingil moel.

Kohustuslik (niivõrd kuivõrd) oli streik vaid ametiühingu liikmetele. Kes ametiühingusse ei kuulu siis need töötajad said vabalt tööle minna, mida paljud ka tegid.

Üldiselt inimesed arvestasid sellega, et ühistransport linnades ei toimi ja seetõttu oli ka väga vähe ühistranspordis reisijaid.

Tundus isegi, et rahvale selline olukord mingis mõttes meeldis. Paljud said vaba ja pikendatud nädalavahetuse omale lubada.

Soomlased ise on selliste miitingute ja poliitiliste streikidega harjunud.

Tundus et rahvast selline streik ja ühistranspordi seiskumine isegi nii palju ei häirinud, kui alguses oletati HSL poolt. Oletati et tulemas on liikluses kaos mida sellist aga ei juhtunud.

Taksojärjekorrad olid Helsingis loomulikult meeletult pikad.

Ajalehtedes inimesed muljetasid, et mõnel kulus terve päevapalk selleks et taksoga tööle ja pärast koju sõita. Hea veel kui juhtumisi mõne vaba takso said....

Trammid ja metroo Helsingi piirkonnas ei toiminud. Streikisid nende liiklusvahendite juhid.

Helsingi kesklinnas toimus SAK poolt korraldatud miiting. Ei osalenud. Isegi mõttes mitte.


Tagasi tänapäeva ja mõtetega homsesse päeva.

Sellel aastal on paljudel tööaladel Soomes lõppemas kollektiivlepingud tööandjate ja töövõtjate vahel ning ametiühingud on hakanud omapoolsete nõudmistega survestama tööandjaid.

Üks näide.

Peale juba nimetatud streigipäeva avaldas JAU oma kodulehel teate, et nemad ei luba alates 05.02.2018 ületöö tegemist oma liikmetele ja töövahetuste vahetamist.

Lühidalt tähendab see kiretu teade seda, et näiteks sellest kuupäevast on keelatud töötajatel ületöö tegemine Helsingi piirkonna metroorongide juhtidel.

HSL on juba teada andnud, et metroorongide liiklemise graafikutesse võib sisse tulla muutusi ja osa väljumisi võib hoopis ära jääda.

Seda seetõttu, et haiguslehel olevaid rongijuhte ei või asendada vabal päeval töötava rongijuhiga.

Seega samalaadseid poliitilisi toestusstreike on oodata sellel aastal Soome veelgi, kui 02.02 just aset leidis.

Päris huvitav on jälgida seejuures SAK tegevust.

Kui nüüd sellelaadseid poliitilisi streike SAK veel rohkem korraldataks käesoleval aastal siis mingist hetkest kaotavad need oma mõju ja inimese huvi.

Miks?

Põhjus lihte.

Töötajatel on teenendada oma laenud ja kohustused pankade ees ning kodus istudes poliitiliste streigipäevade eest raha keegi neile ei maksa.

Raha makstakse ikkagi üldjuhul tehtud töö eest.

Juba praegu läksid osa kolleegidest just sellel proosalisel põhjusel tööle ka streigipäeval ja tööandaja seda loomulikult ka võimaldas.

Poliitiliste ideaalidega ja vaadetega ning loosungite lehvitamisega pangalaenu ei tasu.

Pere tahab toitmist, auto liising(-ud) maksmist, eluasemelaen samuti ootab tasumist jne jne.

Seega saab näha, kes selles n.n võitluses peale jääb- kas ametiühingud või Soome praegune valitsus.

Streik streigiks aga üldjuhul lahendatakse erimeelsused kahe poole vahel koosolekuruumis, mitte tänaval ja streikidega.

Sai meelsust avaldatud ja nüüd ootab ees tavapärane töö.


Lõpetuseks veel Soome riigivõlast.

Praegune võla number on näha siit ja see on õige suureks paisunud.

Pea 20 000 eur iga Soome elaniku kohta.

Praeguse Soome valitsuse üks eesmärkidest on töötuse vähendamine riigis ja tööhõive tõstmine tõõjõulise elanikkonna hulgas.

Sellest ka aktiivse tööhõive malli rakendamine töötutele.

Ühistranspordi ümberkorraldus Espoos ja toetusstreik 02.02.2018: Elu ja töö Soomes, 47. osa

Seekordseteks teemadeks on: Matinküla uus bussiterminaal Espoos ja liinibussiliikluse ümberkorraldustest, 02.02.2018 AKT , Rakennusliitto ja Teollisuusliitto poolt korraldatava poliitiline toetusstreik ning siis jooksvad teemad.

Jutuks ei tule kaks teemat: "kanakarja kambas" ja naistevastane vägivald EV- s. Jätan need kaks teemat väga pädevate EV ministrite jaoks.

Esimesena võtan käsitleda poliitilise ühepäevase toetusstreigi teema, milline leiab aset ametiühingute poolt korraldatatuna Soomes 02.02.2018.

30.01.2018 hommikul IS täpsustatud andmetel osalevad toetusstreigis ka trammi ja metroorongide juhid. Nii et streik halvab Soome kogu ühistranspordi liikluse linnades. 

Streigi põhieesmärk on avaldada ühepäevase poliitilise toetusstreigiga Soome valitsusele survet, et tühistatakse n.n aktiivimalli (soome keeles) töötutele. 

Aktiivimalli elik eesti keeles aktiivne mudel tähendab seda, et töötu peab otsima aktiivselt tööd otsima või osalema TE (Soome töötukassa) koolitustel.

Soome valitsuse uue "aktiivse mudeli" kohaselt peavad Soome töötud käima alates 1. jaanuarist kord kolme kuu jooksul töötukassas nägu näitamas, et tõestada oma aktiivsust tööotsingutel. Kui nad ei suuda seda teha, siis vähendatakse nende riikliku toetust 4,65% võrra. Selleks, et saada uuest aastast riigilt toetust, peavad tööotsijad töötama vähemalt 18 tundi, teenima vähemalt 240 eurot kuus ettevõtjatena või osalema viiel päeval koolitus- või ettevalmistuskursustel kolme kuu jooksul. Kui nad ei suuda kriteeriume täita, siis väheneb nende toetus protsendiliselt ühe päevaraha võrra.(Delfi)

II etapina on Soome valitsusel kavas seadusena rakendada töötutele tööotsimise "aktiivse mudeli" juba järgmised kriteeriumid. Töötu peab igal nädalal aktiivselt tööd otsima ja seda TE- le ka tõestama. Kui töötu seda iganädalaselt ei tee siis tema töötu toetusrahasid vähendatakse ja järsult. Neid uusi nõudmisi tuleb töötutele veel aga kes täpsemalt neist teada soovib saab seda TE kodulehelt juba ise teha.

 Meile kui töövõtjatele, tähendab see poliitiline ühepäevane toetusstreik ühe tööpäeva tulude kaotust.

AKT poolt nähtuna Soome riigis reedel 02.02.2018 ei tohiks sõita linnades liinibussid, veoautod jne.

Poliitilise toetusstreigi algus on reede hommik kell 03.00 ja streigi lõpp 18.00.

Toimuvad seevastu koolilaste teenendamiseks mõeldud bussiliinid ja samuti sõidavad taksod ning liiguvad reisibussid linnade vahel. Toimub piimavedu taludest- farmidest piimatööstustesse.

Täpsemad andmed leiate AKT kodulehelt. 

Omalt poolt lubage mul esineda tagasihoidliku mõttega.

Streikida ju võib aga lõpptulemus on ikkagi see, et ametiühingud ja Soome valitsus peavad omavahel lõppalahenduses kahepoolselt kokku leppima.

Ühegi streigiga, olgu see poliitiline või mitte ei muuda ju seadust kui sellist.

Kui Soome valitsusel oli poliitiline soov selline seadus selle aasta algusest kehtestada siis ta seda ka tegi. 

Majandusliku kahju selle poliitilise ühepäevase toetusstreigiga tekitatakse Soome tehnoloogiasektoris ca 230 miljonit eurot + kahjud transpordi sektoris peale selle+ kaudsed kahjud majandusele. 

See on selline umbkaudne arv, sest täpset kahju ei oskagi keegi välja pakkuda.

Teise teemana vaatleme Espoo ümberkorraldatud ühistranspordi skeemi. Metroo+ liinibuss.

Alguses täpsemalt liinibusside liikluse muutustega seonduvat.

Kõik järgnevad faktid või teemakäsitlused on Soome meediast: IS, HS ja IL.

Jaanuari alguses kolmandal kuupäeval siis alustasid tööd Espoos uued bussiliinid. 

Muutusid paljude juba olemasolevate liinibusside marsruudid ja bussiliinide numbrid.

Heakene küll. 

Algus oli natuke okkaline ja seda just Matinküla bussiterminaali osas, sest puudus bussijuhtidel eelnev kogemus. 

Võrdluseks. 

Kamppi bussiterminaal oli hulka suurem ja avaram ning kasutus seetõttu bussijuhtidele ja reisijatele lihtsam.

Samas midagi hullu ka ei toimunud Matinküla bussiterminaalis, kuigi oodati HSL poolt et kogu see uute liinide värk jookseb umbe. Katarsist ei toimunud.

Minuarust polegi probleem mitte liinibusside liikluses vaid metroo enda toimivuses. 

Nimelt mitte kõik metroorongid ei sõida Matinküla kui lõpppeatusesse vaid keeravad ümber Tapiolas.

See aga suurendab koormust nendel metroorongidel ja seda just tipptunnil millised lõpp-peatusesse sõidavad.

Teine suurem probleem on selles, et metroorongidele ei jätku rongijuhte ja see on juba HSL korraldada.

Otseselt öeldes astuti ämbrisse sellega HSL poolt, et kogu see metroorongide värk planeeriti toimima automaatse juhtmisega s.t ilma rongijuhtideta. 

Läks aga teisiti s.t saatus tahtis teisiti.

Metroorongide automatiseerimise kavast ei tulnud midagi välja, mille tulemusena hakati kibekiiresti metroorongide juhte välja koolitama. Aeg pressi peale. Kiire oli.

Kursus uutele metroorongide juhtidele viidi läbi 2017. aastal. 

Metroo avati Matinkülasse sügisel 2017 aga siis tabas HSL uus halb üllatus.

Metroorongide juhid hakkasid omal vabal tahtel lahkumisavaldusi kirjutama.

Põhjus sellele on mitu. 

Esiteks plaaniti uued metroorongid ehitada ja ehitatigi ilma juhiseadmeteta ja ka ilma kliimaseadmeteta. 

Automaatselt toimival rongil ju neid seadmeid vaja ei ole.

Kui selgus et automaatjuhimisest metroorongide osas kukkus projekt kolinaga läbi hakati uutele metroorongidele juhiistmeid ja juhtimisseadmeid paigaldama. 

See kõik aga võttis aega ja raha ning välja nähtavasti kukkus nii kui tavaliselt. 

Tulemusena siis lahkuvad metroorongide juhid töölt ja seetõttu ei liigu ka metroorongid teinekord graafikujärgselt 2,5 minutiliste intervallidega.

Teise põhjusena on kohalikus meedias kajastatanuna välja toodud kurb tõsiasi, et metroorongide juhid peavad tualetini jõudmiseks Matinküla lõppjaamas käima ca 400 meetrit. 

See on aga liiga aeganõudev jalutuskäik rongijuhile.

Nimelt kuna metroo pidi tulema automaaselt juhtimisel ei ehitatud ka tualettruume lähemale saabuvale rongile. Perroonile. 

Nüüd kui uued metroojaamad on valmis ehitatud ei ole enam kuidagi moodi võimalik tualette sinna ehitada kuhu vaja s.t perrooni lähedusse. Sanitaartorustik ju puudub.

Mõelda vaid.

Miljard euri raha ja paarsada miljonit peale läks uue metroo ehitus maksma Matinkülasse aga mõned tualetid jäid ikkagi ehitamata.

Tuleb meelde omaaegne NSVL kui riik selline. Ka selles riigis ehitati maju mida üldsegi olemas ei olnud jne. Samas kogu ehitusmaterjal kanti korralikult maha;) Nii mõneski mõttes kannatab seda võrdlust siinkohal välja tuua.

Lisaks kõigele uue metroolõigu avamine Matinkülasse viibis üle aasta ja iga viibitud kuu eest tasus HSL bussiettevõtetele bussiliinide tööshoidmise eest 2 miljonit eurot kuus.

Veel üks tõsiasi et HSL planeeris metroorongijuhtide tööd nii, et peale 4. tunnist tööd on võimalik rongijuhil alles tualetti kasutada. 

Mõelge nüüd ise. Kas suudate nii pikalt vastu panna ürgsele looduse kutsele....

Peale rongijuhtide proteste viidi see ajaline näitaja 2. tunni peale. 

No ei ole kerge see metroorongijuhi eluke ja töö tegemine.

Nii nüüd siis Matinküla uus bussiterminaal.

Esimene pilt on sissetulevate liinibusside käigu vahest terminaalis. Kõik on veel ilus ja sile.

Terminaali keskmises osas saab bussi ära parkida, kui järgmise väljumiseni on jäänud vaba aega.

Väljuvate liinibusside käik elik vahe. Ei oskagi eesti keeles sellele mingit muud väljendit kasutada.

Paremat kätt on väljuvate liinibusside peatused n.n kalasabas. Kitsas on aga hakkama saame.

Problemaatiline on olukord bussijuhtidele just tipptundidel, kui terminaalist käib läbi 70 liinibussi tunnis. Siis tuleb tähelepanelik olla.

Nädala sees õhtuti ja laupäeval, pühapäeval on terminaalis lahe liigelda.

Järgnevad mõned pildid Matinküla uue bussiterminaali bussijuhtide puhkeruumist.

Reisijad nendesse ruumidesse kunagi ei satu.

Peab nentima, et kõik mis vajalik on selles puhkeruumis olemas. Pildid räägivad iseenda eest.

Puhkeruumis on kolm tualettruumi, milledest üks on lukus ja ainult naistele.

Tahaks kohe kõvast hüüda: milline meessoo diskrimineerimine!

Millised on siis kohaliku rahva elik reisijate arvamused uutest bussiliinde ümberkorraldustest Espoos?

Kaugemate elamurajoonide elanikud Espoos, kes said enne otsebussidega Kamppi muutus kogu logistika keerukamaks ja aeganõudvamaks. Nemad kohe kindlasti rahul uute bussiliinidega ei ole.

Kes elavad metroojaamade lähedal siis neil on muidugi mugav ja nemad ka võitsid ajaliselt.

Metroojaamadest kaugemal elavad inimesed aga kaotavad nüüd tööle minekuga ajas ca 20 minutit ja seda nii hommikul kui õhtul.

Espoo linnavalitusus on teinud HSL- le märgukirja milles nõuab otse toimivate bussiliinide taastamist. 

Kasvõi osaliselt aga ikkagi, et liinibussid liiguksid taas ka päevasel ajal mööda Lääneväila Kamppi.

Kui busside päevased otseliinid taastatakse kasvõi osaliselt siis see ei juhtu kindlasti mitte enne 2018. aasta sügist. 

Selleks on vaja leida Espoo linnavalitsusel lisarahastus ja HSL poolt läbi viia bussiettevõtete vahel uute liinide konkurssid. 

Seda selleks et teada saada kõige soodsama pakkumise teinud bussifirma, kellega siis veoleping sõlmitakse. Lisaks on vaja veel leida uusi bussijuhte ja need tööle palgata. 

Probleemiks on kujunenud ka öised bussiliinid, millised liiguvad Kamppi ja Espoo erinevate linnaosade vahel. 

Küsimus selles, et Kamppi terminaalist ei mahu kõik soovijad ööbussidele ära. 

Nii et probleeme jagub mida HSL ja Espoo linnavalitsusel on vaja juba lähimas tulevikus lahendada, et Espoos elavad inimesed saaksid ühistransporti rahulikult kasutada ja et see neile ka mugav ning käepärane oleks.

Oma järge jääb veel ootama elektribusside teema käsitlus, milline ka aktuaalne on nii Espoos kui Helsingis. Sellest aga edaspidi.