10. november 2015

XXIII Arvi Tiinuse memoriaalvõistlused (10RT, 10RTMIX, AP, AR)

XXIII Arvi Tiinuse memoriaalvõistlused (XXIII Arvi Tiinuksen muistokilpailut) said ka sellel aastal toimuma kohaliku laskurite aktiivi kaasabil Toijala kohaliku kooli ruumides.

Toijalasse sõitsime kohale juba võistluspäeva eelõhtul st reedel.

Kohalikud Toijala laskespordi aktivistid olid juba meie kohalejõudmise ajaks kõik laskeseadmed jõudnud üles seada. Nii et meie abi paljut vaja ei läinudki.

Võistluskava traditsioonilist laadi, kui kavas oli liikuva märgi, õhupüstoli ja õhupüssi laskevõistlused ja seda kõike kahel võistluspäeval.

Võistelda said kõik kes seda soovisid st et võistlus oli avatud kõigile.

Õhupüstolit lasid Toijalas A. Tiinuse võistlusel Jaak Jõepere, Aire Teiermanis.

Endi Tõnisma ja ma ise kes me lasime ka õhupüstoli võistlusel kaasa liikuva märgi laskmise kõrvalt.

Nii nagu igal aastal nii ka seekord oli A. Tiinuse memoriaalvõistlus vägagi esinduslik ja kõrgetasemeline liikuva märgi võistlejate koosseisu poolest.

Soomlaste liikuva märgi tase on maailma esirinnas ja meil siinkohal jäi üle soomlaste võistulaskmist pealtvaatamisena nautida ja õppida nende esilaskurite täiuslikuseni lihvitud lasketehnikat.

Mõlemal võistluspäeval oli võistluspaigas avatud ka lasketarvikute pood, kust sai siis osta laskevarustust.




Laupäevane võistluspäev.

Lasti õhupüssi laskeharjutust kõigis vanuseklassides. Siin eestlasi kaasa ei võistelnud.

Liikuva märgi võistlusel võistlesid laupäevasel võistluspäeval seeniorlaskurid vanuses 45+.


Võistlejaid kokku liikuva märgi võistlusel paarkümmend. Nii on see olnud stabiilselt viimased aastad.


LM võistlusel lasti kahel Megalink elektroonilisel liikuva märgi laskeseadmel.

LM seenioride võistlusel võisteldi normaaljooksude laskmises 20+20 lasku ja segajooksude laskmises 20+20 lasku.


Võistlus kulges sujuvalt ja pea-aegu ilma tõrgeteta. Õnneks sai laupäevane LM võistlus õnnega ühele poole. Kuid ainult viimase võistlejaga purunes ühel LM Megalink laskeseadmel veotross.

Oli õnn, et uus seadme veotross oli olemas ja uue trossi paigaldus ei võtnud aega üle poole tunni.

Üldiselt selle LM Megalink tootja laskeseadme nõrk koht ongi veotross, mis ülekoormusel kipub purunema. Ühe teise analoogse laskeseadme tootjal veotross puudub, sest sellel seadmel kasutatakse hammasrihma Megalinki märklehe veoks. Seega on too teine seade palju töökindlam.

LM laupäevasel ja pühapäevasel võistlusel oli esmakordselt ka tulejoone kohtunikuks Aire, kes kohtunikuülesannetega seejuures väga tublisti hakkama sai.

LM laskurid olid väga kannatlikud ja õpetasid kohapeal Airet mida kohtunikuna tulejoonel teha ja milliseid käskluseid ning millal midagi tuleb võistlejale tulejoonel öelda.

Ühesõnaga tekitas Aire LM laskurites tulejoonel häid emotsioone ning parasjagu elevust.

Esiplaanil Juha Hacklin, kelle uus Nickel optiline sihik selle võistlusega tuleristsed sai



Pühapäevane võistluspäev.

Kavas kõigis vanuseklassides õhupüstoli võistlus, liikuva märgi võistlus juunioride ja meeste vanuseklassides.

Õhupüstoli võistlusega sai päeva alustatud. Proovide laskmine läks väga suure eduga, kuis siis minu eduseeria ka lõppes. Kogemus aga seegi.

Endil läks õnneks õhupüstoli laskmine minust edukamalt.

Aire võistles üldse õhupüstoli võistlusel esimest korda ja lasi välja oma isikliku rekordi. Igati tubli tulemus alustuseks tema poolt.


Jaak võistles ka õhupüstoli võistlusel ja lasi välja oma laskevormile vastava tulemuse (ilma trennita).

Kui ma nüüd väga ei eksi siis ka Jaagu jaoks oli tegu esmakordse õhupüstoli võistlusega.

Laskevõistlustel aga maksavad kogemused ja laskevorm nii et läks kõik asja ette.



Pühapäevane liikuva märgi võistlus kujunes tulemuste poolest väga kõrgetasemeliseks.

Kohal oli selle laskeala Soome paremik elik koondis ja koondise kandidaatidest laskesportlased.


Mul on vähemalt heameel, et sain nii mõnelegi soomlasest suurmeistrist maailmameistrile tulejoonel kohtunikutööd teha, millega ka rahule jäädi.

Ei tea kas peakski tulevikus rohkem kohtunikutööle rõhku Soomes panema. See on asi mis mul vähemalt välja tuleb nii et rahuloluks on põhjust.

Pühapäevase liikuva märgi võistlus läks aga kahjuks mul endal kehvapoolelt tulemuste poolest.

Viis võistlusala kahe päevaga mõjus vaimselt päris väsitavalt. Peale seda veel sai LM tulejoone kohtunikuna kahel päeval tegutsetud.

Jaa ei ole me enam kahekümnesed, kui võis mägesid liigutada ilma väsimust tundmata....

Hästi esines mõlemal võistluspäeval liikuva märgi laskevõistlustel Endi Tõnisma. Endi võitis ka ühe kolmanda auhinnalise koha laupäevasel LM laskevõistlusel.



Kokkuvõtteks.

Võistlus ise väga korralikult korraldatud. Kõik kohapeal toimis.

Meie laskurite majutuse olin organiseerinud kohapealses Toijala hotellis, mis hinna ja pakutava kvaliteedi suhtes meile vastuvõetav oli.

Kõigile võistlusest osavõtjatele ja korraldajatele oli avatud kohapeal puhvet, kust sai kehakinnitust osta. Seda sai teha sest hinnad olid täiesti taskukohased.

Võistluse korraldajad- kohtunikud said võistluspaigas tasuta sööki- jooki nautida ja ka tasuta lasta kõik võistlusharjutused. Suur vastutulek igal juhul.

Järgmisel aastal samal ajal toimub juba järgmine Arvi Tiinuse memoriaalvõistlus õhkrelvadest laskmises. Nii et valmistugem järgmisteks võistlusteks.

Võistluse pildid on näha MäLK kodulehel ja videod samuti.

29. september 2015

Akseli Gallen-Kallela muuseum = pildid: Elu ja töö Soomes, 39. osa

Töise rutiini peletamiseks, meelte kosutamiseks ja enesetunde parandamiseks on targemad meie hulgast soovitanud viibimist värske õhu käes koos kehalise aktiivsuse kaasamisega.

Üle tükima aja tuli eelnev soovitus mulle meelde. Mõnikord mulle ikka meenub ka midagi head.

Käisin positiivseid emotsioone kogumas Soome ühe tuntuma ja hinnatuma maalikunstniku Akseli Gallen-Kallela omaaegses elukohas- ateljees Espoos kus praegusel ajal muuseum asub.

Kodulehe viide siit.

Akseli Gallen-Kallela maalikunstnikuna rändas oma eluajal ka maailmas palju ringi ja tema reisid viisid nii Aafrikasse, Ameerikasse kui Euroopasse.

Nii mõnedki aastad oma elust elas ta Aafrikas.

Tarvaspääl asus ta oma kodu- ateljeed projekteerima ja ehitama asus ta aastatel 1911- 1913.

Ateljee ehitus kulges Akseli Gallen-Kallela majandusraskustega seoses raskelt aga siiski lõpuks saadi ateljee valmis ehitatud, millist me tänasel päeval võime kõik imetlemas käija.


Nüüd aga tagasi ajaloolisest kõrvalepõikest tänasesse päeva.

Minu käik kui selline juba teine sinna kanti aga ka esmakordse külastuse emotsioon on siiani meeles ja alles.

Seega ka teine käik sel puhul on igati õigustatud.

Sellise Soome riigi suuremehe elutööd meenutavas kohas on kuidagi eriline viibida. Endas tekkivaid mõtteid on siinkohal isegi raske edasi sõnades anda. Teisalt ka selleks ongi vajadust.

Peamine aga et ilm oli päiksepaisteline ja kannatas ka mõned ülesvõtted siinkohal ära teha ja teieni need tuua.

Käes on sügiskuu ja ka loodus pakub juba sellekohaseid värvimustreid täies ilus.

Kuivõrd loodus niivõrd ilusat vaatepilti pakkus jäi mul seekord muuseumis avatud kuntsinäitus vaatamata aga seda teen ma kindlasti edaspidi.

Nüüd aga mõned sügispildid Tarvaspäält ja selle ümbrusest, kus Akseli Gallen-Kallela ateljee-muuseum asub.



Nii nagu järgmisel pildil näha siis ateljee vundamendi rajamisel on kasutust leidnud rohkelt kohalikku graniitkivi.




Järgmisel pildil on näha muuseumi lähedale jääv paadisild, milline ehk kunagi ka Akseli Gallen-Kallela poolt kasutust on leidnud. Selline positiivselt sooja energiaga koht on.





Mõned vaated ka Akseli Gallen-Kallela muuseumi paadisillalt Espoo sügisesse ja loodusesse.






Akseli Gallen-Kallela muuseumist edasi minnes Helsingi poole mööda jalgrattateed on sellise nimega poolsaar nagu Tarvo.

Mõnde sügispildid ka sellelt poolsaarelt, millel kõrguv graniitne kalju suht kõrgeid ja avaraid vaateid pakub. Värvirikkust looduses samuti.

Seda ka Laajalahti merelahele.







Meeleolukat sügise jätku kõigile!