SVA meistrivõistlused jooksva metssea ja põdralaskmises (50RT/MIX, 100RE)

SVA:n mestaruuskilpailut riistamaalilajeissa elik siis eesti keelde ümberpanduna SVA meistrivõistlused jooksva metssea ja põdralaskmises viidi sellel aastal läbi Koski TL- is Kosken Tl Eränkävijät ry laskekompleksi lasketiirudes 11.07- 12.07.2015.

Vaade laskekompleksi peamajale

Võistluse kavas oli kahel võistluspäeval jooksva metssea 50m laskeharjutused 20+20 lasku ja 20+20 lasku segajookse ning põdralaskmine 20 üksiklasku laupäeval 20 paarislasku pühapäeval.

Eesti liikuva märgi laskuritest olid võistlemas Endi Tõnisma ja mina ise. Esindasime nii nagu ikka Soomes Toijala laskurklubi (TUA).

Kohale sõitsime võistluspaika reede õhtuks, et kohaneda ja tutvust teha Koski Tl laskekompleksiga.

Koskis ongi kohapeal välja ehitatud vaid liikuva märgi lasketiirud. Püssi ja püstoli lasketiirud puudusid.

Põhjus varajaseks võistluspaika sõiduks oli asjaolu, et laupäeval algas võistlus varahommikul kell 08.00.

Reede õhtul sai kohale jõudes telk üles pandud ja asusin tutvuma lasketiirudega. Tuli ju eelnevalt end kurssi viia laskeoludega.

Koski TL laskekompleksis olin mina küll esimest korda. Seega tuli tutvumiseks aega varuda. Vaikne õhtutund sobis selleks ideaalselt.

Kohale olid tulnud ka mõned soomlastest võistlejad oma haagissuvilatega.

Laskekompleks ise asub metsa rüpes, eemal elumajadest ja ümbritsetuna põldude ning segametsaga.

Metsaalune on kaetud kanarbiku ja samblaga, millele tänu telkimine õnnestub kohapeal väga hästi ja probleemideta.

Grillimise majake

Taamal 50m jooksva metssea lasketiirud. Paremal saun.

Laupäeva hommik algas võistlus varahommikul kell 08.00.

Täpselt kell 08.00 kõlasid esimesed võistlejate lasud lasketiirudes.

Ilm laupäeval hommikul ilus päikespaisteline ja pea tuuletu. Pealelõunal algas vihmasadu, milline kestis vahelduva eduga kuni hilisõhtuni välja.

Seega ilmaoludest sõltuvalt olid laskmistingimused väga vahelduvad, kuid ei saa sõnada et rasked.

Võistluspäev algas meile 100m lasketiirus põdralaskmise üksiklaskude laskmisega (ainult 20 lasku).

100m põdralaskmise paviljon

Põdralaskmises suurt laskeharjutust elik 20+20 lasku seekord ei lastud, kuna siis veninuks võistlus hiliste õhtutundideni või isegi pimedani välja.

Põhjus ikka selles, et laskureid nõnda palju kohale tulnud.

Sellelt võistlusalalt võitsin pingelise võistluse tulemusena vanuseklassis M50 pronksmedali.

Minul endal ebaõnnestus 100m põdralaskmise laupäevasel võistluspäeval. Esimeses 10 lasulises seerias lipsas sisse üks viis punkti andnud lask, mille tulemusena esimese seeria tulemus jäi 85 punkti peale. Teine seeria läks paremini ja 90 punkti.

Erandina Soome laskevõistluste praktikas muudeti esimeseks võistluspäeva hommikuks stardinimekirju ja seda päris radikaalsel moel.

Seega juba varem netis väljakuulutatud stardinimekirjad olid oma kehtivuse kaotanud. Sellist asjade käiku ei mäletanud ka vanemad soomlastest laskurid oma võistlemise ajast. 

Üldse kahepäevase võistluse ajal muudeti vähemalt kolmel korral nii jooksva metssea kui põdralaskmise stardinimekirju. Seega tuli olla ise väga tähelepanelik, et mitte oma võistelmise järjekorda nn maha magada.

Kui nüüd stardinimekirjadega toimunud eksirännakud välja arvata siis sujus võistlus suht hästi.

Õige laskesportlane ei lase end sellistest ettetulevatest pisiasjadest üldse mitte häirida.

Vaade 100m põdralaskmise lasketiirule

100m põdralaskmisest niipalju, et kasutusel olid kahe pea ja ühe märklehega paberist põdramärgid (pildil). Põder pildil esiplaanil oli tehtud tsemendist, liivast ja rauast. Viimane oli armatuuriks, mis seda looma koos hoidis.

Põdralaskmise tulemused arvestati ära kohe varjendis. Mingit tulemuste ülelugemist seejuures ei toimunud.

Jooksva metssea laskmisel 50m lasketiirudes kasutati traditsioonilisi märklehti st märgid olid kahe metssea pea ja kahe tabamisalaga.

Jooksva metssea varjendis vaid kleepisid kohtunikud tabamused läbipaistvate kleepsudega kinni ja iga laskuri märklehed toodi seejärel kohtunikele peamajja tulemuste arvestamiseks. Alles seal arvestati kõigi jooksva metssea laskurite tulemused kokku.

Kohtunike jagus ja suuremalt osalt nad olid ka selle ala asjatundjad.

Märkasin vaid, et üks jooksva metssea kohtunik kippus vägisi märki välja laskma ootamata ära kui mõlemad laskurid oma relvad tõstnud valmisoleku asendisse. Sellele tulejoone kohtunikule tegi aga kohalik laskur märkuse ja sealt edasi toimis kohtunik vastavalt võistlusmäärustele.

Risto Suonpää (vasakul) ja Reijo Heinonen (keskel)

Laupäevase jooksva metssea võistlusel (20+20 lasku) võitis Endi Tõnisma ümberlaskmise käigus kolmanda koha vanuseklassis M50. Kahjuks seekord oli teine koht käeulatuses aga läks kui`s läks. Järgmine kord kindlasti läheb paremini.

Jooksva metssea samas vanuseklassis õnnestus mul endal välja lasta 4. koht. Olen selle koha ja võistlustulemusega ise väga rahul. 

Laupäevane jooksva metssea laskevõistlus sai õnneliku lõpu nelja vanuseklassi laskurite ümberlaskmistega medalikohtade peale. Väga pingelised ümberlaskmised olid.

Alljärgnevalt üks videolõik ümberlaskmisest.

Võistlustulemuste avaldamine.

Kohapeal sai võistlejate tulemusi väga operatiivselt on- line jälgida kohvikus.

Pühapäevane teine võistluspäev.

Ilm oli õnneks suuremalt jaolt küll pilves kuid saime läbi ilma vihmata. Vähemalt võistluste ajal.

Võistluspäeva alguses oli jällegi muudetud mõningal määral stardinimekirju, kuid see ei muutnud palju asjade kulgu.

Kavas olid tänasel päeval lasta nii 100m põdralaskmise paarislaskude laskmisega (20 lasku), millist laskeharjutust meie ei lasknud.

100m põdralaskmine
Põdramärgid on taamal liikumas ja laskurid ootavad kannatlikult...

Põdralaskmises lasti välja uus SVA rekord vanuseklassis M60.

Video 100m põdra paarislaskude laskmise võistluselt laskepaviljoni vaatega.

Mõned laskurid lasid seda võistlust suurekaliibrilisest tulirelvast ilma summutajata nii et kuulda oli see laskmine ikka väga kaugele....

See koht, kus ma antud põdralaskmise videot filmisin asub kohe 50m jooksva metssea paviljoni ees nii et kohati oli päris kõhe sellel koha peal seista. Taamal võistleja laseb täiskaliibrilisest tulirelvast ja väikse tema vääratuse hinda vales suunas tulirelva suunamisega ma mõelda ei taha.

Soomes õnneks 100m põdralaskmises kasutatakse üldjuhul summutajatega tulirelvi. Viimasel ajal on ka 50m jooksva metssea laskmises hakatud laskurite poolt summutajaid kasutama.

Võistlesime pühapäevasel päeval 50m jooksva metssea segajooksude laskevõistlusel.

Hannu Lötjönen ja Seppo Kastepohja

Sellel võistlusalal lasti välja vägagi kõrgetasemelisi tulemusi.

Parimaks jäi M45 võistlusklassi võitja tulemus 386 punkti.

Tänase jooksva metssea laskevõistluse medalikohtade tulemused jäid sinna 350 ja 360 punkti vahele.

Matti Suoranta autasustamisel. Matti võitis võistlustelt medaleid igalt laskealalt.
Esiplaanil olevad kolm meest on igati ka Eesti liikuva märgi laskureid omapoolselt aidanud nii nõu kui jõuga.

Võitsime sellel võistluspäeval ühe kolmanda medalikoha ja ühe neljanda koha.

Segajooksude jooksva metssea laskevõistlusel oli minu tulemus 356 punkti ja Endi Tõnisma tulemus 351 punkti.

Rohkem pilte SVA meistrivõistlustelt Koskis näete MäLK kodulehe kaudu.

Videod võistlustest on nähtavad siit.

Kõik võistllustulemused leiate siit.



Kokkuvõtteks.

Lasketiirud olid igati tasemel nii nagu kogu olme mida välja pakuti.

Mis eriti silma paistab Soome liikuva märgi veteranlaskurite puhul on just motiveeritus ja suur soov võistelda ning seejuures ka oma võistlustulemusi parandades.

Võistlusel lasti välja rida isiklike ja Soome veteranlaskurite uusi rekordeid.

Sellist innustust Soome veteranlaskurite juures on nauditav vaadata. Näha kuidas 70...85. aastane liikuva märgi laskur medaleid nopib võistluselt ja selle üle ise heameelt tundes- seda ei näe just sageli laskevõistlustel. Selline nähe on just nähtav Soome laskespordivõistlustel.

Võistlemiseks ei pea seejuures vanemad härrasmehed paljuks ka 4...5 tundi järjest autoga maha sõita sadu kilomeetreid. Peamine ikka on see, et näeks teisi veteranlaskureid ja saaks ise võistelda.

Võistlusseltskond väga sõbralik ja ühtehoidev ning toetav. Nii mõnegi soomlasest laskuriga saime kenasti jutule ning kontaktid edaspidiseks loodud- jutupaunik nagu ma olen;)

Nii mõnigi Soome veteranlaskur on omale koju ostnud 10. meetri Megalink elektroonilise liikuva märgi laskeseadme ja teevad kodus lasketrenni. Ei mäleta et Eestis oleks keegi laskuritest omale analoogse elektroonilise laskeseadme ostnud. Niisiis siit tasub ka otsida põhjust, miks Soome veteranlaskurite tulemuste tase nii kõrge on. Kui ma vaatan TUA veteranlaskurite tulemusid viimase viie aasta jooksul siis on siin ka näha ainult võistlustulemuste paranemist. Muidugi on TUA laskurid ka väga aktiivsed ja korraldavad suviseid 50m jooksva metssea seeriavõistluseid iga nädal.

Kohapeal oli kuulda mõne võistleja poolt küsimust, et miks meiesugused SVA võistlusel võistlevad?

Neile sai lühidalt selgitatud meie kohaloleku aluseid siis enam ma sellist küsimust ei kuulnud.

Oleme Endi Tõnisma- ga SAL laskesportlase litsentsi omanikud, TUA ja SVA liikmed. Seda aga paljud kohalolnud veteranlaskurid loomulikult ei teadnud.

Soomlased armastavad korda millist nad ise on loonud ja sellega tuleb arvestada.


Toitlustusest võistluspaigas.

Kohapeal sai osta peamajas asuvast söögikohast kehakinnituseks võileibu, kohvi, teed või siis lõunaks midagi toekamat söögipoolist.

Puuduseks on kohapeal võistluspaigas majutuse puudumine, mistõttu tuleb kas haagissuvilates, telkides või mõne tuttava pool kohapeal ööbida. Tülikas aga see küsimus on võimalik lahendada.

Selle suve (kui seda saab suveks nimetada) ööd on suht jahedad ja niisked. Seega telgis ööbides tuleb niiskuse ja jahedusega (sh ka sipelgatega) arvestada.

Sipelgad arvasid näiteks, et pühapäeva hommikul on just minu telgis kõige parem sooja kohta otsida ja seetõttu minu hommikusest logelemisest telgis ei tulnud midagi suuremat välja;)

Võistluse ise võib aga kordaläinuks lugeda.

Koski lasketiirus laskmise kogemus on nüüd olemas ja järgmistel sealsetel võistlusel on meil juba lihtsam igas mõttes.

100m põdralaskmise tulirelvad

Järgmine jooksva metssea laskevõistlus leiab aset Soomes meie jaoks Kangasala Suomatka lasketiirus 01.08- 02.08.2015.

Tegu siis Hämee piirkondliku laskevõistlusega.

Kavas laupäeval noorte, meeste ja naiste vanuseklasside laskevõistlus ning pühapäeval seeniorlaskurite laskevõistlus.

Lastakse siis 30+30 lasku normaaljookse (seeniorid 20+20 lasku) ja 20+20 mix ehk siis segajookse.

Seni aga teeme trenni ja valmistume usinasti järgmiseks võistluseks. Kui aega üle jääb käime ka tööl;)

Salon 47. Ampumakisat (50RT/MIX, 100RE)

Salon 47. Ampumakisat esimene võistluspäev oli laupäeval 4. juulil.

Võistluspaigaks Salo Hevonpään asuv laskekompleks lasketiirudega, millised on loodusesse väga hästi planeeritud ja sobitatud koos kõige vajaliku taristuga.

Laupäevane ja pühapäevane ilm võistluspaigas oli suviselt soe.

Laskmine laskurjopega, mis teadupärast nahast on valmistatud, oli nii palav lasta et higi lausa voolas laskmise ajal. Rätik pidi igal juhul laskuril laskekohas ühes olema.

Meie põhjamaine suvi on aga väga lühike ja neid väheseid päikesepaistelisi ilmasid tuleb osata nautida ning hinnata sh ka laskesporti harrastades.

Kohapeal on olemas ruumikas söögikoht (pildil), kuhu rahvas juttu ajama ja niisama istuma mahub.

Olemas on grillimise majake (pildil) ja kõik muu eluks- oluks vajalik.

Soomlased ise sellest võistlusest just suure innuga osa ei võta kuna stardimaks on liiga kõrge nende arvates.

60 lasulise võistlusseeria eest küsitakse 25 eur. Siia saame kohe ära märkida, et Soome meistrivõistlustel on stardimaks 60 lasu eest 20 eur.

Niisiis sellepärast nii mõnigi soome laskur jättis võistlusele tulemata ja seda täiesti teadlikult.

Samas aga võin kohe alustuseks ära märkida, et võistluse auhinnad olid vägagi tasemel.

Esikoht hinnati tavaliselt 500 padruniga, teine koht sai tavaliselt viis karpi padruneid ja kolmas koht märgiti ära tavaliselt meenetega.

Oli ka muid auhindu nagu näiteks köögitarvete komplektid, relva puhastuskomplektid, termosed, laskurile vajalikud kõrvaklapid vms.

Tähelepanuväärne on et sellel võistlusel ei antud auhinnaks mitte ühtegi Hiinas või sealkandis tehtud plastis karikasarnast asjandust. See asjaolu lisas võistlusele väärikust ja väärtust.

Liikuva märgi laskevõistlusest ja teistest võistlusaladest.

Liikuva märgi laskealadest oli kavas jooksva metssea laskmine 50m distantsilt, 100m põdralaskmine üksik ja paarislaskudega.

Lisaks võisteldi jahilaskmises, püssi ja püstoli laskealadel.

Liikuva märgi laskmisel oli kohal kogu Soome paremik. Julgen nii väita. Lisaks veel siis noored laskurid Prantusmaalt, kes tulid Salosse võistlema otse Inkoos toimunud treeninglaagrist.

Prantusmaa noorlaskur võitiski täiesti üllatuslikult pühapäevase jooksva metssea laskmise segajooksude võistluse väga kõrgetasemelise tulemusega. Noor laskur on vaid neli kuud harjutanud liikuva märgi laskmist ja kohe selline täistabamus rahvusvahelistel laskevõistlustel.

Eesti liikuva märgi laskuritest võistlesid Endi Tõnisma ja mina ise. Esindasime Toijala laskurklubi.

Meie võistlemisi ilmestasid laupäevasel päeval Endi Tõnisma ümberlaskmine kolmandale kohale 100m põdralaskmise üksiklaskude võistlusel. Seekord oli ümberlaskmisel Soome laskur parem kahe punkti võrra ja võitis kolmanda koha.

Jooksva metssea laskevõistlusel laupäeval võitis Endi omas vanuseklassis M50 esikoha tulemusega 360 punkti. Minu tulemus samas vanuseklassis oli 350 punkti ja teine koht.

Pühapäeval st teisel võistluspäeval 100m põdralaskmise paarislaske me ei lasknud. Võistlesime vaid jooksva metssea segajooksude laskevõistlusel.

Sellel võistlusalal võitis Endi Tõnisma omas vanuseklassis esikoha tulemusega 353 punkti.

Liikuva märgi võitjate võistlustulemused olid maailma paremikku kuuluvad. Selles ei ole kahtlustki kui tulemuste protokolle vaadata.

Kõik liikuva märgi kahe võistluspäeva tulemused.

Prantslastest liikuva märgi laskurite varustus ühes kuhjas koos.
Esiplaanil liikuva märgi laskuri uus 3D laskurjope (rullis).

50m jooksva metssea lasketiire oli kohapeal olemas kaks.

Mõlemas tiirus lasid korraga kaks laskurit st et sea märk oli nn 2x (pildil).

Seal sõnajalgade rüpes 50m jooksva metssea märk liigub

Jooksva metssea lasketiir nr 1. 

50m püssi lasketiirus on laskurite päralt 35 elektroonilist Megalink märki.

50m püssilaskurite lasketiir Megalink seadmetega

50m püssilaskurid said tiiru puhketoas võistluse kulgu on- line jälgida tulemuste osas

Jahilasketiire on kokku kolm, milledest võistluse raames oli kasutusel kaks.

Võisteldi jahilaskmises nii kaar kui kaevikrajal laskmises. Võistlejaid just ülearu ei olnud aga piisavalt siiski.

Kohtuniku märguandest käega on näha, et laskur lasi seekord märgist mööda

Liikuva märgi võistlus sujus väga hästi nii jooksva metssea kui põdralaskmise tiirudes. Ei mingeid tõrkeid võistluse läbiviimisel. Kõik sujus vastavalt väljakuulutatud ajagraafikule.

Kohtunikud olid tasemel liikuva märgi lasketiirudes.

Väljakuulutatud stardinimekirjadest peeti kinni ja ajakavas püsiti samuti kogu laskmise jooksul kahel võistluspäeval. Ennemalt oldi planeeritud ajakavast natukene isegi ees, mis täiesti loomulik on. Nii mõnigi võistleja kes end eelnevalt on võistlusele registreerinud jääb näiteks tulemata jne.

100m põdralaskmise lasketiir

50m, 100m, 300m lasketiirud- kõik ühes kohas

Jooksva metssea laskevõistluse võitjad autasustamisel

Sealaskurite joped puhkehetkel. Pildil keskmine laskurijope on nn 3D varjant.

Võistluste tulemused võistlusalade kaupa leiate SaSa kodulehelt.

Pildid võistusest kogu mahus leiate MäLK kodulehelt.

Videod võistlusest leiate siit.



Kokkuvõtteks.

Võistlus oli suurepärase korraldusega ja tasemel läbi viidud.

Auhinnad igati rahvusvahelisele võistlusele väärikad.

Kohapealne toitlustus toimis. Pakuti jäätist, kohvi, teed. Samuti sai osta rammusamat sööki- jooki lõunaks neile kes seda soovisid.

Hinnad kohvikus taskukohased (Soome mõistes).

Kohapeal oleks saanud ka telgis ööbida kui selleks oleks vajadus tekkinud. Seekord ei tekkinud meil sellist vajadust.

Nii et kes järgmisel aastal soovib Salos võistelda siis võtke kindlasti platsi ja planeerige juba varakult osalust.

Võistluselt saate kindlasti kustumatu sportliku elamuse ja hea seltskonna osaliseks.