Võistluspaigaks oli Nokia lasketiir Tampere lähistel.
Võistluse kavas oli veel mitmeid püstoli ja püssi laskeharjutusi kahel võistluspäeval. Mida aga võistluskavas ei olnud oli 100m põdralaskmine (üksik ja paarislasud), kuigi kohapeal on olemas lausa kaks 100m põdralaskmise tiiru.
Eesti liikuva märgi laskuritest võtsid võistlusest osa Endi Tõnisma ja siinkirjutaja.
Selle suve võistlusplaanidesse on mul endal paigutatud liikuva märgi võistlus Nokial kus me ka käisime.
Edasi maist juunikuuni võistlused Kangasalal, Salos ja Koskis. Sellel aastal veel ei jõua mina ise võistlema Kuopiosse, kus on välja ehitatud väga kaasaegne liikuva märgi lasketiir elektrooniliste märkidega (50m ja 100m). Siia ritta saame veel lisada ka võistlused Eestis, kus ka jõudumööda sooviks võistelda.
Nüüd aga lühidalt Nokia lasketiirude kompleksist.
50m jooksva metssea lasketiir, mille kõrval paremal pool on näha uus 100m põdralaskmise tiir |
Nokia laskurite laskekompleks laius päris suurel maa-alal metsa rüpes graniitkaljude vahel.
Loodus oli maikuiselt roheliseks juba muutuv ja näha oli metsa all ka esimesi kevadisi seeni.
Pildil olevate seente liik jääb siinjuures lugeja enda arvata.
Neid isuäratavaid seeni me proovima hamba all ei hakanud. Mine sa tea et ehk peale seda tegevust hakkame puudega rääkima ja reaalsusest eemalduma.
Ise julgen arvata, et tegu on olnud kunagise karjääriga milline enam kasutust ei leia. Seepärast saab antud alal rahulikult laskespordiga tegeleda.
Kohapeal on väga hästi välja arendatud ja ehitatud jahilaskmise tiirud.
Lisaks jahilaskmise tiirudele oli kaks 100m põdralaskmise tiiru, praktikali laskmise tiir, 50m jooksva metssea lasketiir (duubel märk) ja 50m püssilaskmise tiir.
Kõik mis kohapeal oli oli ka korras ja hästi hooldatud sh ka muru juba niidetud. Mingit rämpsu ega muud hoolimatu tegevuse tagajärgi näha ei olnud.
50m jooksva metssea lasketiir oli ainult üks ja kasutuses nn 2x märk st et lasta saab korraga kaks laskurit. Kasutusel oli tavaline papist märk, mitte elektrooniline selline.
Kuidagi harjumatu on mul endal lasta Soome välistes lasketiirudes kus laskuri ees, üleval ega kõrval ei ole kuulipüüdjaid jms nagu Eesti lasketiirudes see on.
Esimesel võistlusel Nokia lasketiirus sai võistluse käigus teada millise kiirusega jooksva metssea märk liigub ja milliseid parandusi tuli optilisel sihikul teha.
Seega oli esimene võistlus justkui proovivõistlus ja kogemuste saamise võimalus, millist keegi koju ise meile kätte ei too.
Samuti sai kohalike liikuva märgi laskuritega kontakte vahendatud ja juttu räägitud ning kontakte sõlmitud.
Jooksva metssea laskerelvadest domineerisid peamiselt Saksamaal tehtud vintpüssid |
Kaubaga sai ise rahulikult tutvuda vaatamata sellele, et kauba omanik oli ise parasjagu 50m lasketiirus vabapüstoli võistlust laskmas.
Lasketarvikute müügikoht |
Jooksva metssea laskevõistlusest.
Pühapäeva hommikust kuni lõunani oli tulejoonel oma laskeoskusi näitamas vanemad seeniorlaskurid.
Kella poole kaheks said nemad oma võistlusseeriad lastud.
Seejärel järgnes vanemate seeniorlaskurite autasustamine ja loositi välja kõigi osalejate vahel ka üllatusauhinnad milliseid oli välja pandud kaks.
Seekord naeratas jällegi loosiõnn mulle ja auhinnaks sellised tagasihoidlikud Philips firma nn kuularid või kuidas neid nimetadagi.
Tähendab selle vidinaga saab mobiiltelefonist muusikat vms kuulata, mida mulle ikka meeldib bussirooli keerates teha.
Teiseks loositud auhinnaks oli vahvliküpsetaja, mille võitis vanem seeniorlaskur Toijala laskurklubist. Lubas nüüdsest vanahärra iga päev lausa vahvelid küpsetada.
Nii et kuigi ma polnud veel tulejoonele jõudnudki ega ühtegi võistluslasku sooritanud oli võistluse alguses juba auhind mul käes;) Tagasihoidliku moega aga ikkagi auhind.
100m põdralaskmise vana aga siiani kasutuses lasketiir. Esiplaanil olev väike laskepaviljon on jahimeeste laskekatse sooritamiseks. |
Nimetatud võistlusklasside osalejaid oli kohale tulnud suht tagasihoidlik arv. Miks see nii oli ei osanud ka võistluse korraldajad öelda. Ju siis nii peab olema ja ei hakanud ma enda pead selle teemaga rohkem vaevama.
Võistlus ise läks aga alguses vähemalt minul endal üle kivide ja kändude, kuid kiire jooksu laskmiseks juba laskmine mul paranes ja vähemalt selle tulemusega võib rahule jääda.
Lastud sai lasketiirus, kus varem pole õnnestunud vähemalt minul võistelda ja esimese korra kohta läks kogu võistlus päris rahuldavalt.
Aegalase jooksu laskmisel oli minul arusaamine, et kõigepealt näidatakse paremal pool asuva laskuri tulemust (kaameranäitu võistlusel ei kasutatud) kes lasi alumist märki aga tegelikuses oli asi hoopis vastupidi.
Sellest faktist johtuvalt ei saanud ma peale kümnendat aegalase jooksu lasku enam üldse aru kuhu sihiku parandusi teha. Lõpliku tõe selgumisel oli aga pool võistlusseeriatest juba lastud ja nii nagu öeldakse - rong oli selleks korraks ära sõitnud.
Kiire jooksu laskmine õnnestus juba paremini ja vastavalt tänase päeva laskevormile. Vähemalt kiire jooksu laskmises lasin välja oma vanuseklassis M50 parima tulemuse. Seegi hea.
Endi Tõnisma võitis jooksva metssea laskevõistlusel M50 vanuseklassis 20+ 20 lasku teise auhinnalise koha ja 20 eurose S- marketi kinkekaardi.
Kuigi sõit võistluspaika ja tagasi oli väsitavalt pikk siis ikkagi tasub kogemuste saamise mõttes selliseid sõite mõnikord ette võtta.
Jahilaskmise tiirud Nokial |
Jahilaskurite maja |
Jooksva metssea laskevõistluse tulemused, püstolivõistluse tulemused ja püssivõistluse tulemused.