10. november 2014

XXII Arvi Tiinuksen muistokilpailut, Toijalan Urheiluampujat ry 50v. Juhlakilpailu (10RT, AP, AR) - videod, pildid

Traditsiooniliselt viidi läbi Toijalas Soomes novembrikuu teisel nädalavahetusel Arvi Tiinuse memoriaalvõistlused õhkrelvadest laskmises.

Sedakorda võisteldi A. Tiinuse memoriaalvõistlustel Toijalas- Akaas 22. korda.


Meie laskesportlastest võistlesid sellel aastal Toijalas A. Tiinuse memoriaalvõistlusel:

Arles Taal
Andris Taal
Jaanus Mugu
Anna Mugu
Mari Mugu
Elmet Orasson
H. Kruus
Indrek Tombak
Endi Tõnisma

Endi Tõnisma ja Indrek Tombak esindasid võistlusel kohaliku laskespordiklubi TUA.

Indrek Tombak
Võistluspaik ise asus Toijala kohalikus koolimajas - täpsemalt koolimaja spordisaalis kus lasti nii õhupüssi kui õhupüstoli laskevõistlused.

Õhupüssi ja õhupüstoli laskevõistlusel kasutati seejuures ainult pabermärke.

Liikuva märgi kaks Megalink elektroonilist laskeseadet oli seekord üles pandud sama koolimaja esimesele korrusele söögisaali.


Võistluse esimesel päeval laupäeval lasti liikuva märgi kaks laskeharjutust veteranlaskurite (vanusega 45+) poolt.

Samuti oli võistluskavas esimesel päeval õhupüssi laskeharjutused nii meestele kui naistele ning noortele.

Esimesel võistluspäeval kohe peale võistluspaika saabumist asusid võitlema meie noorlaskurid Andris Taal, Anna Mugu ja Mari Mugu.

Õhupüssi laskevõistlusel võistles laupäeval Elmet Orasson ja tegi seda igati edukalt.

Elmet on väga mitmekülgne laskesportlane.

Soomes Toijalas lasi Elmet nii liikuvat märki, õhupüstolit kui õhupüssi laskeharjutust 60 lasku.

Endi Tõnisma võistles kahel päeval mitmes vanuseklassis nii liikuva märgi kui õhupüstoli laskevõistlusel.

Sama tegi ka Arles Taal.

Arles võistles tublilt meeste vanuseklassis liikuva märgi kui pühapäevasel õhupüstoli laskevõistlusel ning saavutas väga tasavägisel õhupüstoli võistulaskmisel pühapäeval kolmanda auhinnalise koha.


Lühidalt esimese võistluspäeva tulemustest.

Esimesel võistluspäeval asus võistlustulle ka meie laskesportlane Elmet Orasson õhupüssi 60 lasu võistlusel.

Elmet lasi 60 lasu õhupüssi võistlusel välja isikliku rekordit tähistava tulemuse 543 punkti, milline tulemus igati kiiduväärt on.

Mari Mugu võitis oma vanuseklassis 10IT esikoha õhupüssi 20 lasu toelt laskmise võistlusel.

Anna Mugu saavutas 6. koha vanuseklassis 12VT õhupüssi laskmisel ja Andris Taal lasi välja 7. koha õhupüssi laskevõistlusel vanuseklassis 12VT.

Endi Tõnisma õhupüstoli 40. lasu võistluse tulemuseks kirjutati protokolli 303 punkti.

Noored ja vanad laskurid tulejoonel
Nagu ka eelmistel aastatel samal võistlusel oli ka sellel aastal eriti esinduslik liikuva märgi meeste vanuseklasside nimekiri.

Nii on see juba olnud õnneks viimastel aastatel antud võistlusel Toijalas.

Eesti liikuva märgi elik jooksva metssea sportlaskurid on tuntud oma universaalsuse poolest ja väga sageli võistleme ühel võistlusel mitmel võistlusalal.

Sama suundumust saate näha etteruttavalt öeldes ka järgmistel võistlustel Soomes Vierumäel, kus meie veteranlaskurid võistlustulle astuvad SVA õhkrelvade laskevõistlusel.

Sellest võistlusest aga juba edaspidi minu blogis.


Ise kahjuks mul laupäeval võistelda ei õnnestunud, kuna tööandja poolt oli mulle ette nähtud täiendkoolitus Espoos. Seda siis kõrvalepõikeks ja seletuseks minu puudumise kohta laupäevasel võistluspäeval.

Laupäeva õhtul siirdusime minu poolt meie laskesportlastele broneeritud hotelli, milline asus Toijala keskuses. Mugav ja käepärane.

Hotell Ackas oli meie laskesportlastele hinnataseme poolest igati vastuvõetav. Nii nagu öeldakse, et pakutava teenuse hinna ja kvaliteedi suhe oli paigas.



Teine võistluspäev.

Pühapäeva hommik algas hotellis kell 08.00 hommikusöögiga.

Kiire hommikusöök ja edasi siirdusime hommikul juba kiirelt Toijala kooli, et alustada varakult võistluspäeva ettevalmistusega.

Pühapäeval lasti õhupüstoli laskeharjutused nii meeste kui naiste ja noorte (toelt laskmine) võistlusklassides.

Meeste õhupüstoli laskmises lasi välja kolmanda koha Arles Taal nii nagu ma sellest ka juba eespool teada andsin.

Järgnevalt pilt Arlese autasustamisest.

Rainer Hirvonen (vas.) ja Arles Taal
Pühapäeval jätkus sportlikult pingeline ja kaasahaarav liikuva märgi laskevõistlus meeste vanuseklassis.

Lasti liikuva märgi põhiharjutust 30+30 lasku ja 20+20mix lasku elik vahelduva kiirusega liikuvat märki.

Arles Taal liikuva märgi võistlusel võistlemas oma uue õhupüssiga Steyr LG110 RT




Teisel võistluspäeval olid Toijalas võistlemas maailma paremiku kuuluvad Soome noorema põlvkonna liikuva märgi laskurid.

Kogenud vanema põlvkonna liikuva märgi laskurite ridasid esindas Krister Holmberg.

Samad laskurid, kes on ka 2014 aasta Granadas toimunud MM maailmameistrid ja medalistid liikuva märgi laskealal.

Sellisel liikuva märgi laskevõistluse tulemuste poolest väga kõrgetasemelisel võistlusel osalemine on juba suur elamus omaette, millist võimalust tuleb juba ise väga kõrgelt hinnata.


Lühidalt ka liikuva märgi õhkrelvadest, millised võistlusel kasutust leidsid- sihtotstarbeliselt.

Liikuva märgi õhupüsside osas on toimunud vahepealse aastaga väga suur muudatus.

Aastaid lasid liikuva märgi laskurid Feinwerkbau õhupüssidega (PCP).

Nüüdseks on soome koondise liikuva mägi laskurid üle läinud Walther relvatehase uutele liikuva märgi õhupüssidele.

Eesti liikuva märgi laskurid jällegi lasevad Steyr LG110 RT õhupüssidega liikuvat märki, välja arvatud mõned erandid meie hulgast:)

Tänu Kaidule Eesti liikuva märgi laskurid just Steyr LG110 RT õhkrelvadega lasevadki.


Milline on siis tulemuste ja laskeoskuste tasemete vahe meie ja Soome liikuva märgi laskurite vahel?

Kui tuua teema seletamiseks sisse universumi st kosmiliselt lõputu teema (mida vahelduse mõttes on päris tore teha) siis Soome ja meie liikuva märgi laskurite taseme vahe on valgusaastates mõõdetav.

Võistlustulemuste protokolli vaadates liikuva märgi osas on see vahe selgelt ka märgatav.

Miks see nii on siis seletada on seda lihtne.

Soomlased on professionaalsed laskesportlased (meie LM laskuritega võrreldes) liikuva märgi laskmises, mis puudutab Soome koondise liikmeid.

1. Nemad korraldavad ja neile korraldatakse pikemaid ja lühemaid treeninglaagreid SAL ja sponsorite toel.

2. Nendel on kodus olemas Megalink elektroonilised liikuva märgi laskeseadmed jne jne.

Muidugi on neil suur motivatsioon maailma paremiku kuuluda ja seda oma treeningutega ja võistlemistega igati kõigile kinnitada.

Peab tõdema, et soome liikuva märgi laskurid teevad seda kõike edukalt kuigi vahelduva eduga nii nagu ikka spordis. Laskuri õnn on teinekord heitlik tulemuste osas.

Meie liikuva märgi laskurid oleme seevastu amatöörid selle sõna otses mõttes, kes ajaviiteks lasketiirus harjutamas ja ka võistlemas käivad ning ka seejuures täie rahuldustundega teevad.

Suuremalt jaolt teeme seda kõike muidugi oma raha eest ja ilma sponsorite toetuseta igapäevatöö kõrvalt.

Praegu on kõige paremini oma laskevormi seadnud ja regulaarselt lasketreeninguid Toijalas läbi viinud Indrek Tombak.

Suure treeningtöö viljad on Indreku tulemuses näha kuigi pikk tee on veel ka Indrekul astuda tulemuste parandamise osas aga tema siht on õilis, motiveeritus kõrgel tasemel.

Samas võib igaüks arvata, et mida ja millises mahus on vaja harjutada, et saavutada liikuva märgi laskmisel tulemuseks 560 punkti ja rohkem. Igapäevased lasketreeningud on seejuures igati mõistetavad ja vajalikud.

Minu eelnev jutt loodetavasti aitab paremini mõista, miks meie laskurid on välja lasknud just sellised punktisummad nagu võistlusprotokollis näha on.

Loomulikult tulbid olid kõik meie laskesportlased Toijalas ja lasid välja tulemused millisteks me võimalised antud hetkel olime.

Tasub siia veel sisse tuua ka nimetatud võistluse väga kõrget tulemuste taset, mida võib rahulikult iga suurema rahvusvahelise liikuva märgi võistlustulemustega võrrelda.

Tõsi, sellise tasemega laskevõistlusel võistlemine pani nii mõnegi meie laskuri närvikava omamoodi proovile ja ka käed/ jalad värisema....

On ikka suur vahe kas lasta kodutiirus kahe- kolmekesi võisteldes või siis sellisel tulemuste poolest kõrgetasemelisel võistlusel nagu seda on A. Tiinuse memoriaalvõistlused.

Nüüd aga aitab jutust ja alljärgnevalt on ära toodud mõned videod liikuva märgi võistlusest.

Kõigepeale Soome mitmekümnekordse meistri ja EM, MM- idelt medaleid kamaluga võitnud K. Holmbergi stiilinäide liikuva märgi laskmisest.



Järgnevalt videonäide K. Holmbergi segajooksude laskmisest.


Edasi Tomi- Pekka Heikkilä laskmine. 

Tema laskmist on nauditav vaadata. Kogu laskuri tegevus on tulejoonel konkreetne ja liigutused täpsed.


Jani Suoranta laskmise näide.



Laskeharjutuse 10RTMIX teise- kolmanda koha ümberlaskmine. Põnevust jagus...














Järgnevalt näide meie liikuva märgi laskesportlase Jaanus Mugu laskmisest.



Kõik videod, pildid võistlusest.

Kõik võistlustulemused on nähtavad TUA kodulehel.

4. november 2014

Liikuva märgi, kukkuvate märkide ja õhupüstoli lasketreening Toijalas Soomes (10RT, AP)

Mõnda aega tagasi tekkis mõte, et võiksime Toijalas TUA õhkrelvade lasketiirus teoks teha paaripäevase laskesporditreeningu enne lähenevaid võistluseid novembris.

Mõte tundus lasketreeningu läbiviimise kohta igati teostatav olema st takistavad faktorid puudusid.

Niisiis Endi, Indrek T ja ma ise tegime teoks meie mõtte kahepäevasest lasketreeningust Toijalas.

Nädalavahetuse vabad päevad sobisid selleks väga hästi.


Laupäevane treeningpäev.


Lasime mõlemal päeval nii liikuvat märki (Megalink elektrooniline laskeseade) ja õhupüstolit ning pühapäeval ka kukkuvaid märke (10 meetrilt).

Laupäeval tegime lasketreeningutega algust kella 10 paiku ja lõpetasime kell 20 õhtul.

Treening nägi välja selline, et üks laskur lasi liikuvat märki ja teine õhupüstolit. Peale mõningate seeriate laskmist vahetasime lasketiirudes kohad ka treening jätkus.

Kolmas laskur võis vahepeal puhata kui soovis.

Lastud sai näiteks liikuvat märki 120 lasku järjest, milline laskmine andis laskurile päris hea füüsilise koormuse. Seejuures muidugi ei jäänud unustuse hõlma ka 30, 40, 60 lasulised seeriad.

Seeriate laskmise arvu muutmine omakorda muutis sealhulgas ka lasketreeningu huvitavamaks ja laskesportlane võis kombata enda füüsise ja vaimsuse piire...st üldist võimekust.

Kahe päeva peale lasin ise 850 lasku õhupüstolist ja 900 lasku liikuvat märki.

Kui võtta tagasihoidlikuks eesmärgiks lasta aastas 35 000 lasku õhkrelvast siis kukesammu võrra sai astutud tõepoolest eesmärgile lähemale.

Sellise kahepäevase lasketreeningu läbiviimise kasulikuses kahelda pole küll mingit põhjust.

Nii mõnelgi juhul lihtsalt pealehakkamisest ja tahtmisest ei pruugi piisata.

Paljud aga selliseid lasketreeninguid endale luba kahjuks ei saa, sest kodumail näiteks puuduvad elektroonilised liikuva märgi laskeseadmed.

Elektrooniline märk hoiab kokku väga palju treeningu aega võimaldades kvaliteetselt ja kiirelt hinnata laskuri poolt sooritatud lasu täpsust.

Ühe öö Toijalas majutusime kohalikus hotellis, millise hotelli hinna ja pakutava teenuse suhe vastas meie ootustele ja lootustele igas mõttes.



Pühapäevane lasketreening.

Teise päeva lasketreening algas kell 09.00 ja lõppes 18.00.

Lasime samuti liikuvat märki ja õhupüstolit korda mööda.

Päeva teisel poolel ühines meie treeningseltskonnaga ka Indrek T.

Pühapäeva pealelõunal saime proovida ka kukkuvate märkide laskmist õhkrelvadest.

Tegemist siis analoogselt liikuva märgi laskmisega aga lastav märk on teistsugune (vt alljärgnevat pilti) ja kaks laskurit lasevad korraga.

Märk ise liigub nn aknas kahe liikumise kiirusega analoogselt liikuva märgi laskmisega.


Järgnevalt mõned liikuva pildiga näited, videod kukkuvate märkide laskmisest Toijala lasketiirus.






Tänud kuuluvad siinjuures Toijala laskurklubi TUA- le eesotsas klubi juhtkonnaga, kellele tänu meie kahepäevane lasketreening üldse teoks sai.

Ühepäevaseid lasketreeninguid oleme samas lasketiirus Toijalas edaspidi korraldamas.